2. Mõiste animatsioon
• Tuleneb sõnast “animare” (lad.k.) hingestamine,
elustamine
• Animatsioon on liikumatute elementide
esitamine viisil, mis tekitab vaataja teadvuses
liikumise illusiooni
• Ta on filmikunsti vanimaid alaliike, milles
põimuvad erinevad kunstiliigid ja
väljendusvahendid nagu kujutav kunst, muusika,
draama, kirjandus, tants, fotograafia
3. • Animatsioon on illusioon liikumisest, mis on
loodud staatiliste piltide järjestikuse esitamisega.
• Filmi tootmises tähendab see tehnikat, kus iga
filmikaader on loodud ja töödeldud eraldi.
• Kaadrid võivad olla loodud arvuti abil, pildistades
joonistust või maali või muutes järjest mingi
objekti asendit ning pildistades iga selle etappi.
• Kui need kaadrid kokku monteerida ja filmina
taasesitada, tekib illusioon pidevast liikumisest.
• Animatsioonis kasutatakse kiirust kuni 24 kaadrit
sekundis.
4. Animatsiooni ajalugu
• Teadaolevalt esimesed tõendid
animatsiooni loomisest ulatuvad 15000 –
13000 eKr, kui koopa seintele joonistati
kaheksa jalaga loomi, mis sümboliseerisid
looma liikumist.
• Hiljem on leitud koopamaalinguid, kus
liikumist on üritatud kirjeldada erinevate
pildiseeriatega.
• Järgmiseks sammuks animatsioonimaailma
võib pidada varjuteatrit.
5. Optilised mänguasjad
Animatsiooni tajume tänu silma
omadusele nähtut meeles pidada
(persistence of vision)
• Zootroop
• Taumatroop
• Fenakistoskoop
• Mutoskoop
• Folioskoop
• Praksinoskoop
6. Zootroop (Zoetrope)
• Silindri sisse on
lõigatud avad ja iga
ava vastu jääb pilt
• Kui silinder keerlema
panna, siis avast
vaadates tundub
nagu tegelased sees
liiguvad
7. Taumatroop (Thaumatrope)
• Koosneb kahest kettast,
mille ühelpoolel oli
linnupuur ja teiselpool
lind.
•Kui nüüd neid keerutada
kiiresti ümber oma telje,
siis tekib efekt, kus
mõlemad pildid nähtavad
on – lind on puuris.
•Taumatroopi tutvustati
1825. aastal
8. Fenakistoskoop (phenakistoscope)
• Fenakistoskoop loodi 1831 aastal, kus
illusioon loodi pöörleva ketta abil ning
vaadates läbi väikeste avadega kettast
tekitati liikuva pildi illusioon.
• Animatsiooni tekitamiseks pidid kettad
liikuma sobiva kiirusega
9.
10. Folioskoop (Flip Book)
• 1868 patendeeriti kõige lihtsam
animatsioon.
• Seisnes see volditud paberilehes, kus
mõlemal leheküljel on joonistus.
• Liigutades pilte omavahel saame
animatsiooni.
• http://www.youtube.com/watch?v=AslYxmU8xlc
11. Mutoskoop (Mutoskope)
• Nagu näpuraamat
• Pildid vahelduvad
ringiratast ning avast
vaadates tundub
nagu oleks tegu
animatsiooniga
12. Praksinoskoop (Praxinoskope)
• Zootroopi arendati edasi ja pandi nimeks
praksinoskoop (1877).
• Selle erinevuseks on, et kasutaja ei pea
piiluma läbi aukude vaid näevad
animatsiooni peeglitest.
13. Animatsiooni algus 1906
• Esimene joonisfilmitehnikas loodud
multifilm (cartoon) "Humorous Phases of
Funny Faces".
• Loojaks Stuart Blackton
• Multifilmi sisuks oli kunstniku käsi, mis
joonistas tahvlile, kus ühel hetkel
tegelaskujud ellu ärkasid.
14. • 1915. aastal patendeeris Earl Hurd
kihilise animatsiooni (cel animation).
See tähendas seda, et taust ja
tegelaskujud joonistati eraldi kihtidele.
• 1920. aastal loodi esimene värviline
multifilm "The Debut of Thomas Cat" -
John Randolph Bray
• Walter Disney (1901–1966) - 1928 Miki
Hiir ja 1934 Piilupart Donald
• Miki Hiir’e "Steamboat Willie" oli esimene
sünkroniseeritud häälega joonisfilm.
15. Animatsioon Eestis
• Eesti animatsioonide ajalugu hakkab 1931.
aastast Voldemar Pätsi multifilmiga "Kutsu
Juku seiklusi".
• Kuulsad Eesti animaatorid: Elbert
Tuganov, Heino Pars (operaator Kõps),
Avo Paistik (Klaabu), Priit Pärn, Heiki
Ernits ja Janno Põldma (Lepatriinude
jõulud, Lotte)
• http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_animafilmide_loend
16. Animatsiooni liigid
• Kahemõõtmeline animatsioon
- joonisfilm
- lamenukkfilm
- liivaanimatsioon
- filmilindile joonistatud film ehk vahetu
animafilm (nõelaga kraapimine, tempeltehnika,
joonistamine)
- Light graffit
17. • Kolmemõõtmeline animatsioon
- nukufilm
- arvutianimatsioon
- piksillatsioon
- aegvõte – kaameraga ühendatud sensor
jäädvustab kaadri mingi kindla aja tagant (õite
avanemine)
18. Joonisfilm
• Animaator joonistab tegelaskujude
liikumise paberile, see skaneeritakse
arvutisse, värvitakse ja ühendatakse
taustadega
• Eesti esimene joonisfilm “Kutsu-Juku
seiklusi”
19. Lamenukkfilm ja ümarnukkfilm
• Lamenukkfilm - tegelaskujud ja nende
liikuvad osad on lõigatud paberist välja
ning neid liigutatakse kaamera alla
laotatud taustal
• Ümarnukkfilm – nukud on ruumilised;
nukkude sisse on paigutatud traat, mis
võimaldab nukke liigutada
20. Light Graffit
• Light graffiti – valgusega joonistamine
• Valgusjoonistamine on lambi või mõne
muu valgusaalika abil õhku joonistamine
fotoaparaadi suunas
21. Light Graffit – tehnilised vahendid
Peegel-fotokaamera (digitaalne)
Arvutiprogramm (Windows Movie Maker)
Taskulamp
LED lamp – külmem ja konkreetsem valgus
Hõõgniit-pirniga – soojem ja laialivalguvam
valgus
Elav tuli – kõige soojem ja kõige hägusam
valgus (küünal, säraküünal, tõrvik,
välgumihkel, tikk)
Statiiv
22. Piksillatsioon
• Nukkude asemel liiguvad inimesed – nn
inimnukud
• Tuleneb ingliskeelsest sõnast pixie (väike
vallatu haldjas; pixilated “piksilleeritud”,
haldjatest mõjutatud)
• Võimaldab erinevate illusioonide loomist,
trikkide tegemist
• http://www.youtube.com/watch?v=MtbQ4J3RfQ8
24. Rühmatöö – ENNE ALUSTAMIST
• Loosimine rühmadesse: piksillatsioon,
lamenukk, ümarnukk 1, ümarnukk 2
• Pange kirja kõik vajalik, mida on meie
rühmal vaja teha enne animatsiooni
tegemist 12.aprillil
25. Nukufilmi tegemise etapid
• Kirjanduslik stsenaarium – episoodid, tegevused,
aeg. Teema: väljamõeldud või millegi ainetel
• Pildistsenaarium – iga stseen on joonistatud
pildiga ja kirjeldusega. Kestvus, kaamera,
tegelaste liikumine
• Tegelaste ja dekoratsioonide kavandamine
(hiljem ka valmistamine)
• Võtteplatsi ettevalmistus ja filmimine
• Helindamine ja montaaž
• Esilinastus
26. Paberil või arvutis animatsioon
• Paber peab olema põiki (4:3) maastikuformaat
• 1 sekund on 24 kaadrit
• Äärtele ei tohi joonistada (TV lõikab)
• Igal tegevusel on algus ja lõpp
• Heledaid toone tasub vältida (pigem kontrastid)
• Ära kasuta väga väikseid detaile
• Teksti kujutamisel peab ta olema seal kaua ja
suurelt, et seda näha
