1. PILTTEKSTID

2. Pilttekstid Fotod Joonistused Piltgraafika Need on teksti osad (mitte illustratsioonid)

3. Fotod Dokumentaalfotod (vahendavad tegelikkust) ja Kunstilised fotod (esitavad fotograafide reaalsustõlgendusi): -sündmusfotosid (iseloomustab dünaamilisus); -objekti-; -grupi-; -portreefotosid (iseloomustab staatilisus).

4. Fotod Teksti ja fotot seob omavahel fotoallkiri, mis annab lugejale teada, mis eesmärgil on fotot kasutatud (reklaamina, ajaloofaktina, tõendina vm eesmärgil) ja kuidas seda tõlgendada (tõsiselt, huumoriga, irooniaga vm viisil.)

5. Fotod Võivad domineerida verbaalse teksti suhtes nt - fotoreportaaž, kus teksti kasutatakse vaid fotoallkirjades ja kommentaarides. Fotoreportaaži iseloomustavad tegelased, tegevusaeg ja koht ning kindel algus, arendus ja lõpp (poliitiku käekäik, sportlase suurvõit, poliitilised valimised, sõja puhkemine jne)

6. Joonistused Joonistused olid enne fotograafia leiutamist peamised illustratsioonid. Publitsistlikes tekstides on nende osa vähenenud (karikatuure, šarže ja koomikseid), teistes ilukirjandusliikides kasvanud (kunstiteoste reproduktsioone).

8. Diagrammidega esitatakse arvandmeid visuaalsel kujul, näidates nendevahelisi suurussuhteid. Need jagunevad joon-; tulp-; sektoridiagrammideks

9. Diagrammid Joondiagrammiga esitatakse üldisi suundumusi, selles ei tooda üksikuid arve (nt rahakursi muutused) Tulpdiagrammiga võrreldakse mitut suurust, kujutades neid üksteise kõrvale paigutatud tulpadena (nt poliitikute populaarsus, palgajärgud) Sektoridiagrammiga näidatakse , millisteks ja kui suurteks osadeks mingi tervik jaguneb (maavarad, eelarve)

10. Tabel On andmete või nähtuste veerustatud loetelu (kui on tegemist suure hulga andmetega) Koosneb kolmest osast: Horisontaalne tabelipea Vertikaalne kategooriate telg Ridadesse rühmitatud andmed

11. Kaardid Publitsistikas on väga populaarsed. Andme- (näitavad geograafilist levikut); Koha- (näitavad mingit sündmuskohta ); Jutustavad kaardid (sündmuse toimumise etappe) nt ilmaennustusi, suurõnnetusi

12. Jooniseid Kasutatakse peamiselt keeruliste struktuurinähtuste või sündmuste esitamiseks. Joonis võimaldab lugejal nähtust või sündmust terviklikult ette kujutada (nt mootori või tuumareaktori ehitus, autoõnnetuse toimumist)