SlideShare uma empresa Scribd logo
1 de 16
Baixar para ler offline
Vulkaan
Koostaja: Joonas Välja
 Juhendaja: Elli Altin
Mis on vulkaan?

•Vulkaan on tuld purskav mägi.
•Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne
muu planeedi koore) avaus, mille kaudu
tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest
või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Miks vulkaanid purskavad?

•Maakoore all vahevöös olevad kivimid on
vedelas olekus ja pidevas liikumises.
•Vulkaani lõõri koguneb palju gaase, mis
otsivad teed maapinnale.
•Gaasid põhjustavad suure rõhu.

•Toimub plahvatus ja välja hakkab purskama
vedelat laavat.
Magma ja laava
•Magma ehk ülikuum gaasirikas
rõhu all olev vedel kivimimass,
mis rajab
 teed ülespoole.
•Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi
nimetatakse laavaks.
•Laavast moodustuvad suured
koonusekujulised mäed ehk
vulkaani koonused.
Vulkaani ehitus
Vulkaanid on:
•Tegevvulkaanid, mille tegevus on vaibunud
ning aja möödudes hakkab ta uuesti
purskama. Maakeral arvatakse olevat 3 000
tegevvulkaani.
•Uinunud ehk puhkavad vulkaanid, mis pole
kaua tegutsenud, kuid võivad tulevikus
purskama hakata.
•Kustunud vulkaanid, mis ei purska enam
kunagi.
Vulkaanide tüübid:
•   Kilpvulkaan, kus esineb nii laavat kui ka vulkaanilist tuhka
Kihtvulkaan, mis koosneb peamiselt
•
basaltseist laavavooludest
Šlakikoonus, mis on monogeneetilised
•
suhteliselt väiksed valdavalt šlakist
koosnevad künkad
Maar, mis on magmalise kuumutamise abil
paisunud põhjavee põhjustatud
plahvatuslehtrid
Kaldeera on vulkaani või selle tipu
kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne
pinnavorm
•Supervulkaan ehk hiidvulkaan, millega
tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid
vulkaane
Merealune vulkanism, mis toimub
•
ookeanisügavustes
Vulkaanide paiknemine
•Vulkaanid paiknevad Vaikse ookeani
saarkaartel ning Vaikset ookeani
ümbritsevate mandrite servaaladel
•Seda vulkaaniliselt aktiivset ringi
nimetatakse Vaikse ookeani tulerõngaks
Vulkaane leidub ka mujal
•Venemaal
•Indoneesias

•USA-s

•Etioopias

•Islandil

•Jaapanis

•Itaalias

•Kolumbias

•Mehhikos
AITÄH VAATAMAST!

Mais conteúdo relacionado

Mais procurados

Mais procurados (20)

Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetusLäänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
 
Järved
JärvedJärved
Järved
 
Maa siseehitus
Maa siseehitusMaa siseehitus
Maa siseehitus
 
Voolamine
VoolamineVoolamine
Voolamine
 
Eesti sood
Eesti soodEesti sood
Eesti sood
 
Toiduahel
ToiduahelToiduahel
Toiduahel
 
maa siseehitus
maa siseehitusmaa siseehitus
maa siseehitus
 
Kuidas Jaotub Vesi Maal
Kuidas Jaotub Vesi  MaalKuidas Jaotub Vesi  Maal
Kuidas Jaotub Vesi Maal
 
6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus MäEstikud
6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus  MäEstikud6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus  MäEstikud
6kl Absoluutne Ja Suhteline KõRgus MäEstikud
 
KäSnad
KäSnadKäSnad
KäSnad
 
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
6 Kl Eesti Pinnamood   Copy6 Kl Eesti Pinnamood   Copy
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
 
Meeleelundid
Meeleelundid Meeleelundid
Meeleelundid
 
Kliimavöötmed
KliimavöötmedKliimavöötmed
Kliimavöötmed
 
Aed
AedAed
Aed
 
Mets
MetsMets
Mets
 
Sammaltaimed
SammaltaimedSammaltaimed
Sammaltaimed
 
Kahepaiksed
KahepaiksedKahepaiksed
Kahepaiksed
 
Vesi pinnamoe kujundajana
Vesi pinnamoe kujundajanaVesi pinnamoe kujundajana
Vesi pinnamoe kujundajana
 
Vee olekud
Vee olekudVee olekud
Vee olekud
 
Jõe teekond lähtest suudmeni
Jõe teekond lähtest suudmeniJõe teekond lähtest suudmeni
Jõe teekond lähtest suudmeni
 

Vulkaan

  • 1. Vulkaan Koostaja: Joonas Välja Juhendaja: Elli Altin
  • 2. Mis on vulkaan? •Vulkaan on tuld purskav mägi. •Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
  • 3. Miks vulkaanid purskavad? •Maakoore all vahevöös olevad kivimid on vedelas olekus ja pidevas liikumises. •Vulkaani lõõri koguneb palju gaase, mis otsivad teed maapinnale. •Gaasid põhjustavad suure rõhu. •Toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat.
  • 4. Magma ja laava •Magma ehk ülikuum gaasirikas rõhu all olev vedel kivimimass, mis rajab teed ülespoole. •Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi nimetatakse laavaks. •Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused.
  • 6. Vulkaanid on: •Tegevvulkaanid, mille tegevus on vaibunud ning aja möödudes hakkab ta uuesti purskama. Maakeral arvatakse olevat 3 000 tegevvulkaani. •Uinunud ehk puhkavad vulkaanid, mis pole kaua tegutsenud, kuid võivad tulevikus purskama hakata. •Kustunud vulkaanid, mis ei purska enam kunagi.
  • 7. Vulkaanide tüübid: • Kilpvulkaan, kus esineb nii laavat kui ka vulkaanilist tuhka
  • 8. Kihtvulkaan, mis koosneb peamiselt • basaltseist laavavooludest
  • 9. Šlakikoonus, mis on monogeneetilised • suhteliselt väiksed valdavalt šlakist koosnevad künkad
  • 10. Maar, mis on magmalise kuumutamise abil paisunud põhjavee põhjustatud plahvatuslehtrid
  • 11. Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm
  • 12. •Supervulkaan ehk hiidvulkaan, millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaane
  • 13. Merealune vulkanism, mis toimub • ookeanisügavustes
  • 14. Vulkaanide paiknemine •Vulkaanid paiknevad Vaikse ookeani saarkaartel ning Vaikset ookeani ümbritsevate mandrite servaaladel •Seda vulkaaniliselt aktiivset ringi nimetatakse Vaikse ookeani tulerõngaks
  • 15. Vulkaane leidub ka mujal •Venemaal •Indoneesias •USA-s •Etioopias •Islandil •Jaapanis •Itaalias •Kolumbias •Mehhikos