Põlluharimise tekkest ja varajastest tsivilisatsioonidest

1. Neoliitilisest revolutsioonist
ja tsivilisatsiooni tekkest
Paul Kriwaczek „Babülon. Mesopotaamia ja tsivilisatsiooni sünd“ ainetel
Imeline Ajalugu 2014 (originaal 2010)

3. Neoliitiline revolutsioon [---] oli suurim oskuste, kultuuride ja keelte
hävitaja kogu inimkonna ajaloos. Kümnete tuhandete aastate jooksul
kogutud teadmised ja välja kujunenud traditsioonid pühiti kõrvale. Selle
inimkonna ajaloo pöördelise perioodi kohta viimasel ajal tehtud
uurimustes on jõutud järeldusele: mitte ükski küttide ja korilaste rühm
ei andnud ilmselt niisama lihtsalt alla ega pöördunud paiksete
põllupidajate elu juurde ilma ideede tõsise kokkupõrketa.
Küttimine ja korilus olid neil aidanud üsna hõlpsasti hinge sees hoida.
Pealtnäha nõudis uus eluviis palju rohkem pingutust ja pakkus
tunduvalt vähem vastu kui meetodid, mis inimkonda juba nii kaua olid
teeninud.

4. Esimene Moosese raamat neoliitilisest
revolutsioonist
„... siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast!
Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja! Ta peab
sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed
olgu sulle toiduks! Oma palge higis pead sa leiba
sööma.“

5. Teadusajakirjanik Colin Tudge neoliitilisest
revolutsioonist
Neoliitikumis oli põllupidamine ilmselt ränk töö: esimesed
põllupidajad olid haprama kehaehitusega kui varasemad kütid-
korilased ning nad kannatasid vaegtoitumisest, traumadest ja
nakkustest tingitud terviseprobleemide all, millest nende
eelkäijaid oli säästetud. Selles valguses tundub, et hiiglaslik
muutus, mida põllumajanduse peamise elualana viljelema
hakkamine tähendas, võis olla tingitud ainult mingi uue
võimsa ideoloogia levikust, mis tollal väljendus kindlasti
religiooni vormis ning millele andis jõudu „messiaanlik
enesekindlus“ [---].

7. Liik Kodustamise piirkond Tõenäoline kodustamise aeg
Koer Lähis-Ida 12.000-14.000 aastat tagasi
Siga Lähis-Ida 9.000-10.000 aastat tagasi
Kits Lähis-Ida, Iraan 9.000-10.000 aastat tagasi
Veis Lähis-Ida 6.000-8.000 aastat tagasi
Kana Lõuna-Aasia 4.000-8.000 aastat tagasi
Laama, alpaka Lõuna-Ameerika 7.000 aastat tagasi
Hobune Kesk-Aasia 6.000 aastat tagasi
Eesel Araabia, Põhja-Aafrika 6.000 aastat tagasi
Kaamel Araabia 5.500 aastat tagasi
Merisiga Lõuna-Ameerika 4.500 aastat tagasi
Kalkun Põhja-Ameerika 1.500-1.900 aastat tagasi
Mesilane Euroopa 1.500 aastat tagasi

11. Liik Kodustamise piirkond Tõenäoline kodustamise aeg
Viigipuud Lähis-Ida 9.000 eKr
Nisu Lähis-Ida 9.000 eKr
Hirss Ida-Aasia 9.000 eKr
Lina Lähis-Ida 9.000 eKr
Herned Lähis-Ida 9.000 eKr
Oder Lähis-Ida 8.500 eKr
Kikerhernes Lähis-Ida 8.500 eKr
Pudelkõrvits Lähis-Ida/Kesk-Ameerika 8.000 eKr
Riis Aasia 8.000 eKr
Kartul , oad Lõuna-Ameerika 8.000 eKr
Rukis Kagu-Aasia 6.600 eKr

12. Teadusajakirjanik Colin Tudge neoliitilisest
revolutsioonist
Neoliitikumis oli põllupidamine ilmselt ränk töö: esimesed põllupidajad
olid haprama kehaehitusega kui varasemad kütid-korilased ning nad
kannatasid vaegtoitumisest, traumadest ja nakkustest tingitud
terviseprobleemide all, millest nende eelkäijaid oli säästetud. Selles
valguses tundub, et hiiglaslik muutus, mida põllumajanduse peamise
elualana viljelema hakkamine tähendas, võis olla tingitud ainult mingi
uue võimsa ideoloogia levikust, mis tollal väljendus kindlasti religiooni
vormis ning millele andis jõudu „messiaanlik enesekindlus“, nagu seda
nimetab tuntud esiajaloo uurija Jacques Cauvin oma raamatus
„Jumalate sünd ja põllumajanduse tekkimine“ („The Birth of Gods and
the Origins of Agriculture“.

13. Põlluharimise leiutamisest tsivilisatsioonini -
polemiseerimiseks
Järgmise suure väärtuste ja ideede murrangu käigus jõuti põllunduslike
külakogukondade juurest meie linliku tsivilisatsioonini. Urbanistlik
revolutsioon oli varasemate eluviiside suhtes palju tolerantsem kui
üleminek küttimiselt ja koriluselt põllupidamisele. Kuid need, kes selle
tee valisid, pidid siiski paljust loobuma, sealhulgas iseseisvusest,
vabadusest ning teadmisest, et nad on iseseisvad ja sõltumatud. See,
mis veenis neid inimesi kaasa minema ideega, mille täitumist oli raske
või isegi võimatu ette näha, pidi olema kindel teadmine, et tulemus on
toodud ohvrit väärt: et linnaelu pakub paremat tulevikku, et niisugune
asi nagu Tulevik tõepoolest olemas on ning et see võib hoopis erinev
olla kõigest varasemast.

18. Tsivilisatsiooni sünnist
Alates 4000. aastast eKr panid Eridu elanikud ja nende naabrid järgnenud 10-15
sajandi jooksul aluse peaaegu kõigele, mida me tänapäeval tsivilisatsiooni all
mõistame. Seda on nimetatud urbanistlikuks revolutsiooniks, kuigi linnade
rajamine ei olnud kaugeltki selle peamine teene. Koos linnaga tulid
tsentraliseeritud riik, klassiühiskond, tööjaotus, institutsionaliseeritud religioon,
monumentaalsete rajatiste püstitamine, tsiviilehitus, kirjakunst, kirjandus,
skulptuur, kunst, muusika, haridus, matemaatika, õigusteadus ning neile lisaks
lõputu hulk leiutisi ja avastusi alates niisugusest lihtsast asjast nagu ratastel
liikuvad sõidukid ja purjelaevad kuni savipõletusahju, metallurgia ja sünteetiliste
materjalide tootmiseni välja. Selle kõige krooniks olid arvukad mõisted ja ideed,
mis meie tänapäevase maailmapildiga lahutamatult kokku käivad, näiteks arvude
ja kaalude maailm, kaalutavatest või loendatavatest asjadest sõltumatud mõisted
– number kümme või üks kilo. See kõik on meie jaoks nii tavaline, et meil ei ole
ammu enam meeles, et tegelikult tuli ka niisugused asjad avastada või leiutada.
Just Lõuna-Mesopotaamia oli koht, kus kõige selleni jõuti.