Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis 20.10.2012 toimunud Kaur Lass seminari slaidid.

1. PLANEERIMISPRAKTIKA KOHALIKU
OMAVALITSUSE TASANDIL. ÜLD- JA
DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE JA
AVALIKKUSE KAASAMINE PROTSESSI
PRAKTILISTE NÄIDETE VARAL.
Kaur Lass
OÜ Head juhatuse liige
Planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant
Arhitekt, MA
www.headandlead.com

2. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
RT I 2002, 99, 579; 2004, 38, 258; 84, 572; 2005, 15, 87; 22, 150; 2006, 14, 111; 2007, 24,
128; 67, 414; 2008, 16, 114; 30, 191; 2009, 3, 15; 19, 115; 28, 170; 37, 251; 39, 262; 2010,
8, 37; 19, 101; 24, 115; 29, 151, 21.03.2011, 4 (paksu tekstina on toodud peale 2009
suve muutunud seadusetekst, mis oluliselt muutis senist planeerimiskorda)
§1 Seaduse reguleerimisala ja eesmärk
(1) Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste
isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel.
(3) Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse
tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv
ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis
tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna
ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
KUNA PLANEERIMINE ON KOKKULEPITAV JA KÕIKEHAARAV UURIME:
• Kuidas koostada planeeringud ja arengukavad, mis oleksid
omavalitsuse poolt teadlikult soovitud arengu juhtimise vahenditeks?
• Kuidas viia sõnum valla või linna visioonist, üldplaneeringust ja
arengukavast teiste osapoolteni?
www.headandlead.com

3. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
§4 Planeerimisalase tegevuse korraldamine
(2) Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil
on kohaliku omavalitsuse pädevuses (v.a seaduse ptk 6 juhul).
Kohalik omavalitsus:
1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute
olemasolu;
2) tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning
huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on
planeeringu kehtestamise eeldus;
3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise.
(3) Kohalik omavalitsus korraldab planeerimisalast tegevust käesoleva
seadusega sätestatud korras ka kohaliku omavalitsuse
haldusterritooriumiga piirnevas avalikus veekogus, kui kavandatakse
ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendatud (NB!!! vt ka § 161, mis kehtib
alates 27.02.21010 ja millest tulenevad avalikku veekogusse ehitisi
kavandatava planeeringu menetlemise erisused).
www.headandlead.com

4. © Kaur Lass, OÜ Head 2012; väljavõte Viimsi valla kodulehest, Viimsi Vallavalitsus 2009
PLANEERIMISSEADUS
§5 Valla või linna ehitusmäärus
Kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna ehitusmääruse:
1) valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite
seadmiseks, välja arvatud maakasutus- ja ehitustingimuste määramine;
2) kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks ning
menetluskorra seadmiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.
www.headandlead.com

5. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
www.headandlead.com

6. © Kaur Lass, OÜ Head 2009
ARENGUT EI SAA KÄSITLEDA SEOTUNA VAID ÜKSIKU KINNISTUGA EGA
KA OMAVALITSUSES OLEVATE KINNISTUTE ARENGU KOGUSUMMANA.
KUI ARENG TOIMUB AINULT LÄBI KINNISTUTE ARENDAMISE, EI
TEGELETA OMAVALITSUSES SIHIPÄRASE ARENDUSTEGEVUSEGA.
Hea näide: Jõhvi Linna sihipärane planeerimine,
sh kavandatud tööstuspark
www.ivia.ee
www.headandlead.com

7. © Kaur Lass, OÜ Head 2009; illustratsioonid AS Entec (AS Entec Eesti) ja OÜ ARS Projekt
PLANEERIMISSEADUS
§8 Üldplaneering.
(7) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute
koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja
juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele
väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.
http://veeb.tallinn.ee/rannaala/ranna_web/
www.headandlead.com

8. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUSE JÄRGI ON RIIGI POOLT KOOSTATAVATE
PLANEERINGUTE LIIGID, MIS VÕIVAD SUUNATA OMAVALITSUSE
ARENGUT:
1) üleriigiline planeering (30.08.2012 kehtestatud EESTI 2030+, vt
www.eesti2030.ee), mille ülesanne on anda riigi territooriumil ruumilise arengu
ja asustuse suunamise alused;
2) maakonnaplaneering, mille ülesanne on maakonna territooriumi arengu
üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate
infrastruktuuri objektide asukoha määramine;
Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada ka kehtestatud
maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. Seega seadus jätab
omavalitsusele väga suure valikuvabaduse ise otsustada oma arengu üle.
www.headandlead.com

9. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
VISIOONI OLEMASOLU JA TUNDMINE LOOVAD EELDUSED
EESMÄRGIPÄRASEKS TEGUTSEMISEKS JA OMAVALITSUSE
JUHTIMISEKS. VISIOONI ELLUVIIMISE STRATEEGIAT VÕIB VAJADUSEL
KORRIGEERIDA VASTAVALT TEGELIKELE OLUDELE.
STRATEEGIA VISIOON
KUI ÜLDPLANEERINGUS VALITUD ARENGUSUUND KEHTIB, SAAB SELLE
ELLUVIIMISE ÜKSIKASJU VAJADUSEL TÄPSUSTADA VÕI MUUTA
DETAILPLANEERINGUGA.
www.headandlead.com

10. © Kaur Lass, OÜ Head 2010; illustratsioonid AS Entec (AS Entec Eesti)
PLANEERIMISSEADUS
§9 Detailplaneering
(1) Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see
on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks.
(7) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud
üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud
üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:
1) vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse
juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine;
3) muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik
üldplaneeringu muutmine.
www.headandlead.com

11. © Kaur Lass, OÜ Head 2010; illustratsioonid AS Entec (AS Entec Eesti)
PLANEERIMISSEADUS
§9 Detailplaneering
(71)Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu
teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.
M 1:2000
M 1:500
www.headandlead.com

12. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
KUI ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE ON MUUTUNUD SAGEDASEKS,
VAJAVAD ÜLE VAATAMIST OMAVALITSUSE VISIOON JA SELLELE
TUGINEVAD ÜLDPLANEERING NING ARENGUKAVA.
UUS
VISIOON VISIOON
STRATEEGIA
www.headandlead.com

13. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PEAMISE EESMÄRGI TEADVUSTAMISE VAJADUS
Kuna üldplaneering on detailplaneeringute koostamise, ehitamise ja
maakasutuse suunamise aluseks, on oluline, et omavalitsus teab oma
peamiseid tuleviku eesmärke.
Nende kokkuleppimiseks tuleb muu hulgas selgitada:
1) Mis on omavalitsuse arengu tagamiseks vajalik?
2) Kes on omavalitsusele olulised?
3) Milliseid ettevõtteid vajatakse, et kohapeal oleks töökohti ja arengu
perspektiive?
4) Millised teenused peavad olema kohapeal olemas?
5) Milliseid teenuseid ei ole mõistlik kohapeal pakkuda (elanikkonna
vähesuse tõttu) ja kellega on vajalik koostöö, et need oleks tagatud
kusagil kaugema?
6) Kuhu vajatakse häid ühendusi (teedest internetini)?
www.headandlead.com

14. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
KÄSIRAAMAT “Soovitused üldplaneeringu koostamiseks”
Planeering ei ole eesmärk
omaette, see on visioonile
tuginev ja arengukavaga haakuv
omavalitsuse ruumilise arengu
juhtimise vahend.
Üldplaneeringu, arengukava ja
sektorarengukavade elluviimine
seotult eelarvega tagab
soovitud arengu ka keerukas
olukorras.
www.headandlead.com

15. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMINE ON ÜKS JUHTIMISE VAHEND!
KOKKUVÕTE EELNEVAST: Arengu suunamise aluseks on visioonile,
üldplaneeringule ja arengukavale tuginev tegevusstrateegia.
Kokkulepitud dokumente saab ellu viia läbi teadliku ning sihipärase
(strateegilise) juhtimise. Selle saavutamiseks on mõistlik tagada
üldplaneeringu, arengukava jt sektorarengukavade ning
detailplaneeringute ja eelarve omavahel hea sidustatus.
www.headandlead.com

16. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERINGU TUNTUSE FENOMEN
Planeeringuid koostades tagab elanikkonna, ettevõtjate, maaomanike ja
ametnike kaasatus selle, et planeering hakkab tööle.
MEIE PLANEERING vs AMETLIK DOKUMENT
Fookus peaks olema ennekõike nende huvide arvestamisel, mis tagavad
omavalitsuse jätkusuutlikkuse, arvestavad keskkonna eripära ja
võimaldavad luua ning hoida töökohti ja arvestavad ennekõike
omavalitsusega tihedamalt seotud isikute huve.
www.headandlead.com

17. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERITU ELLUVIIMINE
Planeeringud ja arengukavad on elluviidavad, kui need on mõistetavad
planeeringualaga seotud isikutele.
Ellu viidud muutus
Grupi käitumine Teadlik tegutsemine
raske
Isiklik käitumine
Suhtumine
saavutamise
lihtsus
Teadmised
teadlikkus kerge
koheselt tulevikus
ajaliselt teostatav
www.headandlead.com

18. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISE EESMÄRGI SAAVUTAMINE:
Ainult olevikus saab luua raamistiku teadlikult soovitud tuleviku meieni
jõudmiseks.
Minevik Tulevik
Planeeritav lahendus
Leevendav meede
Olevik
www.headandlead.com

19. © Kaur Lass ja Valdeko Palginõmm 2000
“PLANEERIMISEL ON VÄLTIMATU ETTE MÕTLEMINE.”
Tsitaat käsiraamatust
“SOOVITUSED ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS”
www.headandlead.com

20. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
KUIDAS LUUA OMAVALITSUSE TEGEVUSELE POSITIIVNE FOON?
PRAKTILISI NÄITEID.
www.headandlead.com

21. © Kaur Lass, AS Entec (AS Entec Eesti) 2006
Näiteks Tallinnas Paljassaare- ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu
puhul talitati järgnevalt:
• Avalikkus kaasati:
1. Läbi maaomanike ja alal tegutsevate ettevõtete ankeetküsitluse,
mille eesmärk oli selgitada välja erahuvid planeeringualal.
Küsitleja külastas firmasid personaalselt.
2. Läbi avakoosoleku, kus tuvastati avalikkuse poolsed probleemid ja soovid.
• “Eesti Päevaleht” oli nõus avaldama üldplaneeringu põhiteesid enne teisi ja veel
olulisem enne igasuguste muude vastuväidete üles kerkimist. Seda planeeringu
koostaja initsiatiivil.
• Planeeringu koostamise 3 aastase perioodi jooksul ilmus planeeritava ala arengut
(sh ala sees paiknevate kinnistute arengut) ja osa üldplaneeringut käsitlevaid
artikleid enam kui 150 juhul.
• Kõige kummalisem avalikkuse poolt tulnud idee oli luua Paljassaarele Natura 2000
linnuhoiuala. Idee realiseerus just avalikkuse survel.
• Tallinna linnapea Edgar Savisaar korraldas planeeringu koostamise käigus
muuhulgas PR konverentsi, et selgitada Tallinna linna eesmärke Paljassaare
sadamate arendamisel.
• Planeeringu valmides avaldati tulem nö kodaniku jaoks arusaadaval kujul: http://
veeb.tallinn.ee/rannaala/ranna_web/
www.headandlead.com

22. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERINGU SISU VÄLJATÖÖTAMINE
Üks visiooni ja planeeringu sisu kokkuleppimise ning nende alusel
omavalitsuse edasiste maakasutustingimuste läbi arutamise võimalus on luua
omavalitsuse töötajatest, volikogu liikmetest jt huvitatud osapooltest koosnevad
töörühmad. Töörühmade töö tuleks korraldada avalike arutelude vormis.
Väiksemate omavalitsuste (kuni 10 000 elanikku) puhul on end õigustanud
kolme põhitöörühma kasutamine (nii on toimitud nt Audru, Koeru, Kõrgessaare,
Tamsalu ja Tahkuranna valdades jm):
1. Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna töörühm.
2. Majandus- (sh põllu- ja metsamajandus), ettevõtlus- ja turismivaldkonna
töörühm.
3. Maakasutus-, infrastruktuuri- ja kommunaalvaldkonna töörühm.
Rühmatöid võib juhendada nii konsultant kui ka omavalitsus. Sündivate otsuste
otstarbekuse kaalutlemisesse saab kohe kaasata ka KSH eksperdi.
www.headandlead.com

23. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERINGU SISU VÄLJATÖÖTAMINE
Kui töörühmad on oma nägemuse paberkaartidel ja tekstiliselt
esitlemiskõlbulikuks vormistanud, tuleks see avalikul arutelul või temaatilisel
planeeringupäeval avalikkuse ees ette kanda.
Kui erinevate rühmade arvamused on lahknevad või on vastuolus mõne
huvitatud isiku seisukohtadega, tuleb lahkarvamust põhjustanud teema läbi
rääkida ja selle lahendamises kokkuleppeni jõuda.
Saavutatud kokkulepped on mõistlik protokollida.
Kokkulepete alusel koostatav planeering realiseerub palju suurema
tõenäosusega kui kabineti vaikuses tehtud planeering.
www.headandlead.com

24. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
KOKKULEPPED,
PLANEERINGU MENETLUSE
KORREKTSUST TÕENDAVAD
MATERJALID
(AJALEHEKUULUTUSED,
KIRJAD JMS) OSUTUVAD
VAJALIKUKS
LÄBIRÄÄKMISTEL MAA
OMANIKEGA JA
AMETIASUTUSTEGA. SAMUTI
ON NEID VAJA JÄRELEVAVE
KÄIGUS NING KA VÕIMALIKE
KOHTUVAIDLUSTE KORRAL.
REEGLINA ON SEDA LIHTSAM
JA ODAVAM TEHA KOHE KUI
AASTAID HILJEM.
www.headandlead.com

25. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
PLANEERIMISSEADUS
§8 Üldplaneering
(4) Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud
maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid.
(7) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele
detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning
maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool
detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.
(8) Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja
järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu
elluviimiseks.
(9) Üldplaneeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi.
www.headandlead.com

26. © Kaur Lass, OÜ Head 2012, planeeringud Kaur Lass ja AS Entec Eesti
Lähtuvalt omavalitsuse visioonist, olemasolevatest piirangutest ja koostöö
tulemustest (sh erinevad eksperdid) määratakse maakasutus ning
ehitamisprintsiibid omavalitsuse territooriumil.
www.headandlead.com

27. © Kaur Lass, OÜ Head 2010; illustratsioonid AS Entec (AS Entec Eesti)
Planeeringu sisu töötab välja ja selle eest vastutab omavalitsus, vajadusel
kaasatakse reegleid sõnastama ja planeeringu koostamist nõustama konsultant.
Probleem või idee
LAHENDUS
www.headandlead.com

28. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
Üldplaneeringu eesmärk on toetada omavalitsuse visiooni elluviimist. Kui
sõnastusega jäädakse hätta on soovitatav kaasata pädev konsultant, kes
aitab omavalitsusel planeeringu seletuskirja sõnastused lihvida ja
planeeringu vormistada omavalitsuse enda võimalustest paremal tasemel.
Näiteid sõnastusest (Audru valla üldplaneering 2010):
Tootmishoonete ja tootmismaade planeerimisel, kavandamisel ja kasutamisel
tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
• Detailplaneeringu algatamiseks tuleb koostada eskiis, kust peab selguma
hoonete paigutus ja tootmistegevuse spetsiifika. Kui neist lähtuvalt ilmneb
olulise keskkonnamõju avaldumise võimalikkus on vallavalitsusel õigus
algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule.
• Tootmishoone tuleb maantee äärde paigutada nii, et seda teenindavad
laoplatsid ja parklad jääks maantee poolsesse külge või kavandatava
tootmishoonestuse vahele. Sellisel juhul toimiks tootmishoone müraseinana
nii tee kui krundisisese liiklusmüra suhtes.
www.headandlead.com

29. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
Näiteid sõnastusest (Audru valla üldplaneering 2010):
Tootmishoonete ja tootmismaade planeerimisel, kavandamisel ja kasutamisel
tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
• Audru vallas ei ole tootmismaadel lubatud tegevused, mis on loetletud
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I
2005, 15, 87; 2006, 58, 439; 2007, 25, 131; 2008, 34, 209; 2009, 3, 15; 2010,
8, 37) §6 lg 1. Lisaks sellele ei ole Audru valla reserveeritud tootmismaadele
(ja üldplaneeringu muutmisel ka võimalikele muudele tootmisaladele) lubatud
rajada keemiatööstust (v.a olmekeemiat tooteid ladustavad laod või
olmekeemia tootjad eeldusel, et hoitavate ainete kogusega ei kaasne
suurõnnetuse riski tõenäosust) ja keemiaterminale vms ettevõtteid millega
kaasneb olulises mahus õhusaaste, vibratsioon, lõhn, kõrge keskkonnarisk
või muu keskkonnaprobleem.
www.headandlead.com

30. © Kaur Lass, OÜ Head 2010; illustratsioonid AS Entec (AS Entec Eesti)
Planeeringu sisule annab viimase lihvi kooskõlastamine.
Omavalitsus peab
tagama
sihipärase ja kiire
haldusmenetluse.
www.headandlead.com

31. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
Planeerimisseaduse § 24. Planeeringu kehtestamine
(3) Üldplaneeringu /…/ kehtestab kohalik omavalitsus.
NB! Motivatsioon!
www.headandlead.com

32. © Kaur Lass, OÜ Head 2010, illustratsioonid AS Pöyry Entec
PLANEERIMISSEADUS
§28 Kehtestatud planeeringu kättesaadavus
(1) Igaühel on õigus tutvuda kehtestatud planeeringuga.
(2) Kehtestatud planeeringuga tutvumine tagatakse:
1) üleriigilise planeeringu puhul – Siseministeeriumis ja maavalitsustes;
2) maakonnaplaneeringu puhul – vastavas maavalitsuses ja planeeritava maa-
ala kohalikes omavalitsustes;
3) üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul – planeeritava maa-ala kohalikes
omavalitsustes.
www.headandlead.com

33. • © Kaur Lass, OÜ Head 2012
Kinnistu väärtus
Ehitusõiguse
määraja
Planeerimata ala üldplaneering OÜP/TP detailplaneering projekt ehitusluba
www.headandlead.com

34. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
"The future depends on what we do in the present"
Mahatma Gandhi
PLANEERIMINE JA TEADLIK OMAVALITSUSE ARENGU JUHTIMINE
EELDAVAD TEADLIKU TEGUTSEMIST HETKES. TUNDES OMA
VISIOONI (SIHTI) JA ARVESTADES HETKE OLUSID SAAB LUUA
HEAD EELDUSED SOOVITUD TULEVIKKU JÕUDMISEKS. ERITI, KUI
PLANEERINGUID ON TEHTUD KOOSTÖÖS HUVITATUD ISIKUTEGA!
www.headandlead.com

35. © OÜ Head 2009, foto Kaur Lass 2009
Meie missioon on suunata Teid teadlikule tegutsemisele, et aidata Teil
saavutada kiireilmal viisil oma eesmärki.
Meie eesmärk on Teie edu.
Meie abi läbi saavutate organisatsiooni juhtimise ja tegevuse
eesmärgipärasuse ning tegude kvaliteedi. Aitame Teil jõuda teadliku
planeerimise ja eesmärgipärase tegutsemiseni.
www.headandlead.com

36. OÜ Head
telefon: 50 83 906
skype: headandlead
info@headandlead.com
www.headandlead.com
www.headandlead.com

37. www.headandlead.com