SlideShare uma empresa Scribd logo
1 de 20
Aatomkooslused
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium
2005
Elektrilaengute tõmbumine tõukumine
Elementaarlaeng
 Elementaarlaenguks nimetatakse
vähimat looduses esinevat laengut.
 Elementaarlaengut tähistatakse e
tähega.
 Prootoni laengu suurus on + e ja
elektroni laengu suurus on - e
Molekulid
Molekulide ehitus
 Kui kaks või enam aatomit on ühinenud
tihedalt seotud koosluseks, siis öeldakse, et
need aatomid moodustavad molekuli
 Aatomeid koos hoidev keemiline side jaguneb
kovalentseks ja ioonsidemeks
 Kovalentne side moodustub siis, kui molekuli
koosseisu kuuluvate aatomite üks või mitu
elektroni muutuvad kogu süsteemile ühiseks
 Ioonsideme puhul “omandab” üks aatom teise
aatomi elektroni
Aatomi väline elektronkiht
 Kui aatomi välises
elektronkihis on 1
..3 elektronid, siis
selline aatom on
ebastabiilne ja ta
võib kergesti
loovutada viimase
kihi elektronid.
Aatomi väline elektronkiht
 Kui aatomi välises
elektronkihis on 5 ...7
elektronid, siis selline
aatom võib kergesti
lisada endale välisesse
elektronkihti aatomeid
juurde, saavutamaks
maksimaalse
stabiilsuse, st. 8
elektronid.
Aatomite ioniseerumine
Aatomite ioniseerumine
Ioonid

+

-

Vasakpoolne aatom on ära andnud kolm elektronid
parempoolsele aatomile, muutudes ise positiivseks
iooniks, parempoolne aatom on nüüd negatiivne ioon.
Iooniline side NaCl vesilahuses
 Ioonilise sideme
tekkimiseks Na ja Cl
vahel loovutab Na
aatom oma välimise
kihi elektroni, mis
liitub Cl aatomiga.
 Aatomid on pärast
seda muutunud
ioonideks ja neid hoiab
koos erinimeliste
elektrilaengute
tõmbumine.
Iooniline side NaCl vesilahuses
 Kloori iga
väliselektron on
seotud tugevamini
kui naatriumi oma.
Kristallide ehitus
 Kristallides on aatomid/ioonid paigutatud kindlas
korras, nad moodustavad ruumvõre.
 Metallide kristallides on kristallivõreks seostunud
positiivsed ioonid, mille vahel liiguvad peaaegu vabalt
kristalliseerumisel vabanenud elektronid. See muudab
metallid ka headeks elektrijuhtideks.
 Dielektrikutes, nagu teemant, kvarts ja teflon, jäävad
elektronid seotuiks oma aatomitega ja seetõttu pole
seal vabu voolukandjaid.
 Pooljuhtide elektrijuhtivus on metallide ja
dielektrikute vahepealne, ainult osa aatomeid on
ioniseerunud ja loovutanud elektronid kristalli ühisesse
leiulainesse.
Kristall (NaCl)

Metall (Au)
Keedusoola kristallid

Üleküllastunud lahuses liituvad nii naatriumi- kui ka kloori ioonid
naaberioonidega, moodustades niiviisi järjest uusi keemilisi sidemeid
ja tekivad kristallid ehk hiidmolekulid.
Vesiniku molekuli teke. Kovalentne
side
 Kovalentse sideme
korral on aatomitel
ühine elektronpaar.
 Kovalentne side
esineb enamikes
orgaanilise ja
biokeemia
ühendites.
Süsiniku aatomimudel
 Selles süsiniku
aatomis on 6
elektroni (sinised).
 Need ümbritsevad
tuuma, mis koosneb
6 prootonist
(punased) ja 6
neutronist (hallid).
Neutroni lagunemine

p

e

Laeng + e

Laeng - e

+ e +(- e) = 0
Laengu jäävuse seadus

+ e +(- e) = 0
Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng
on jääv suurus.
Tänan tähelepanu eest!

anmet.rtg 2005

Mais conteúdo relacionado

Destaque (14)

Tehted juurtega
Tehted juurtegaTehted juurtega
Tehted juurtega
 
Ainete lahustuvus. lahused
Ainete lahustuvus. lahusedAinete lahustuvus. lahused
Ainete lahustuvus. lahused
 
Abiks soojushulkade arvutamisel
Abiks soojushulkade arvutamiselAbiks soojushulkade arvutamisel
Abiks soojushulkade arvutamisel
 
Vastastikmõju
VastastikmõjuVastastikmõju
Vastastikmõju
 
Mis on füüsika?
Mis on füüsika?Mis on füüsika?
Mis on füüsika?
 
Sissejuhatus valgusõpetusse
Sissejuhatus valgusõpetusseSissejuhatus valgusõpetusse
Sissejuhatus valgusõpetusse
 
Soojusõpetuse valemid
Soojusõpetuse valemidSoojusõpetuse valemid
Soojusõpetuse valemid
 
Liikumise liigid ja graafikud
Liikumise liigid ja graafikudLiikumise liigid ja graafikud
Liikumise liigid ja graafikud
 
Looduskaitse
LooduskaitseLooduskaitse
Looduskaitse
 
Geomeetria algkursus
Geomeetria algkursusGeomeetria algkursus
Geomeetria algkursus
 
Töö, võimsus ja energia
Töö, võimsus ja energiaTöö, võimsus ja energia
Töö, võimsus ja energia
 
Kasnad ja ainuõõssed
Kasnad ja ainuõõssedKasnad ja ainuõõssed
Kasnad ja ainuõõssed
 
Lineaar- ja ruutvõrrandid
Lineaar- ja ruutvõrrandidLineaar- ja ruutvõrrandid
Lineaar- ja ruutvõrrandid
 
Soojuspaisumine
SoojuspaisumineSoojuspaisumine
Soojuspaisumine
 

Mais de Andrus Metsma (11)

Kehade ujumise tingimused
Kehade ujumise tingimusedKehade ujumise tingimused
Kehade ujumise tingimused
 
Vegetatiivne paljunemine
Vegetatiivne paljunemineVegetatiivne paljunemine
Vegetatiivne paljunemine
 
Lineaarvõrrandsüsteemid
LineaarvõrrandsüsteemidLineaarvõrrandsüsteemid
Lineaarvõrrandsüsteemid
 
Energia
EnergiaEnergia
Energia
 
Mehaaniline töö
Mehaaniline tööMehaaniline töö
Mehaaniline töö
 
Newtoni seadused
Newtoni seadusedNewtoni seadused
Newtoni seadused
 
Füüsika uurimismeetodid
Füüsika uurimismeetodidFüüsika uurimismeetodid
Füüsika uurimismeetodid
 
Mõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadus
Mõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadusMõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadus
Mõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadus
 
Mõõteviga ja mõõtemääramatus
Mõõteviga ja mõõtemääramatusMõõteviga ja mõõtemääramatus
Mõõteviga ja mõõtemääramatus
 
Loodusteaduste matemaatilised mudelid
Loodusteaduste matemaatilised mudelidLoodusteaduste matemaatilised mudelid
Loodusteaduste matemaatilised mudelid
 
Füüsika üldmudelid
Füüsika üldmudelidFüüsika üldmudelid
Füüsika üldmudelid
 

Aatomikooslused

  • 3. Elementaarlaeng  Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses esinevat laengut.  Elementaarlaengut tähistatakse e tähega.  Prootoni laengu suurus on + e ja elektroni laengu suurus on - e
  • 5. Molekulide ehitus  Kui kaks või enam aatomit on ühinenud tihedalt seotud koosluseks, siis öeldakse, et need aatomid moodustavad molekuli  Aatomeid koos hoidev keemiline side jaguneb kovalentseks ja ioonsidemeks  Kovalentne side moodustub siis, kui molekuli koosseisu kuuluvate aatomite üks või mitu elektroni muutuvad kogu süsteemile ühiseks  Ioonsideme puhul “omandab” üks aatom teise aatomi elektroni
  • 6. Aatomi väline elektronkiht  Kui aatomi välises elektronkihis on 1 ..3 elektronid, siis selline aatom on ebastabiilne ja ta võib kergesti loovutada viimase kihi elektronid.
  • 7. Aatomi väline elektronkiht  Kui aatomi välises elektronkihis on 5 ...7 elektronid, siis selline aatom võib kergesti lisada endale välisesse elektronkihti aatomeid juurde, saavutamaks maksimaalse stabiilsuse, st. 8 elektronid.
  • 10. Ioonid + - Vasakpoolne aatom on ära andnud kolm elektronid parempoolsele aatomile, muutudes ise positiivseks iooniks, parempoolne aatom on nüüd negatiivne ioon.
  • 11. Iooniline side NaCl vesilahuses  Ioonilise sideme tekkimiseks Na ja Cl vahel loovutab Na aatom oma välimise kihi elektroni, mis liitub Cl aatomiga.  Aatomid on pärast seda muutunud ioonideks ja neid hoiab koos erinimeliste elektrilaengute tõmbumine.
  • 12. Iooniline side NaCl vesilahuses  Kloori iga väliselektron on seotud tugevamini kui naatriumi oma.
  • 13. Kristallide ehitus  Kristallides on aatomid/ioonid paigutatud kindlas korras, nad moodustavad ruumvõre.  Metallide kristallides on kristallivõreks seostunud positiivsed ioonid, mille vahel liiguvad peaaegu vabalt kristalliseerumisel vabanenud elektronid. See muudab metallid ka headeks elektrijuhtideks.  Dielektrikutes, nagu teemant, kvarts ja teflon, jäävad elektronid seotuiks oma aatomitega ja seetõttu pole seal vabu voolukandjaid.  Pooljuhtide elektrijuhtivus on metallide ja dielektrikute vahepealne, ainult osa aatomeid on ioniseerunud ja loovutanud elektronid kristalli ühisesse leiulainesse.
  • 15. Keedusoola kristallid Üleküllastunud lahuses liituvad nii naatriumi- kui ka kloori ioonid naaberioonidega, moodustades niiviisi järjest uusi keemilisi sidemeid ja tekivad kristallid ehk hiidmolekulid.
  • 16. Vesiniku molekuli teke. Kovalentne side  Kovalentse sideme korral on aatomitel ühine elektronpaar.  Kovalentne side esineb enamikes orgaanilise ja biokeemia ühendites.
  • 17. Süsiniku aatomimudel  Selles süsiniku aatomis on 6 elektroni (sinised).  Need ümbritsevad tuuma, mis koosneb 6 prootonist (punased) ja 6 neutronist (hallid).
  • 18. Neutroni lagunemine p e Laeng + e Laeng - e + e +(- e) = 0
  • 19. Laengu jäävuse seadus + e +(- e) = 0 Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.