2. Määrsõnad tulevad lauses tavaliselt pärast
tegusõna.
Näide: I always brush my teeth carefully.
Määrsõna võib olla ka enne tegusõna, kui
määrsõna näitab sagedust.
3. Määrsõnad lähevad omadussõnade, teiste
määrsõnade ja mineviku partitsiibi ette.
Näide: The flight was surprisingly fast.
He runs incredibly slow.
4. Määrsõnad, mis näitavad sagedust –
tulevad pärast abitegusõna ja tegusõna
“olema”, kuid on enne põhitegusõna.
Näide: Mari often goes to the theatre.
She has always been clumsy.
5. Määrsõnad, mis näitavad viisi – tulevad
enne põhitegusõna, pärast lisa või lause
lõpus.
Näide: She slowly walked down the aisle.
They responded rudely.
6. Määrsõnad, mis näitavad taset või määra
(absolutely, completely, totally, extremely,
very, quite, rather) lähevad lausesse enne
omadussõna, määrsõna või peategusõna
aga pärast abitegusõna.
Näide: It was absolutely adorable.
I quite enjoyed the party.
7. Määrsõnad, mis näitavad aega ja kohta –
tavaliselt lähevad lause lõppu.
Näide: I´ll wait you outside.
She saw him last month.
Aega näitavad määrsõnad nagu as soon, now
ja then lähevad peategusõna ette, aga
abitegusõna või “olema” tegusõna järele.
Näide: I´m ready now to do my test.
8. Määrsõna võib panna lause algusesse,
kui me tahame seda rõhutada.
Näide:
Rapidly the river flowed downstream.
9. Kui on kaks või rohkem määrsõnu, siis
järjestatakse nad viis-koht-aeg.
Näide:
He sat anxiously on a bench about twenty
seconds.
Kui lauses on tegusõna liikumise kohta (näiteks
go, come, leave), siis määrsõnad järjestatakse
nii: koht-viis-aeg.
Näide:
We went to Switzerland by plane this morning.
10. Kui on kaks või rohkem määrsõnu, siis
järjestatakse nad viis-koht-aeg.
Näide:
He sat anxiously on a bench about twenty
seconds.
Kui lauses on tegusõna liikumise kohta (näiteks
go, come, leave), siis määrsõnad järjestatakse
nii: koht-viis-aeg.
Näide:
We went to Switzerland by plane this morning.