3. Õhu omadused
Kõik kehad koosnevad väga väikestest
osakestest
– molekulidest, mis kogu aeg liiguvad.
Keha soojenemisel hakkavad osakesed
kiiremini liikuma, jahtumisel aga nende
liikumine aeglustub.
4. Keha temperatuuri saame teada, kui mõõdame
seda.
Mida soojem on keha, seda kõrgem on tema
temperatuur.
Õhul on samuti kindel temperatuur.
Selle mõõtmiseks peab termomeetri paigutama
niisugusesse kohta, kuhu õhk vabalt juurde
pääseb, kuid mis jääks varju päikesekiirte eest.
5. Õhusoojus
Me tunneme end hästi, kui temperatuur toas või õues on
umbes 20 ºC.
Meie normaalne kehatemperatuur on natuke alla 37 ºC.
Kui õhutemperatuur tõuseb sellest kõrgemale,tunneme
end ebamugavalt.
2003. aasta suvel valitses näiteks Lõuna-Prantsusmaal
pikemat aega ligi 40 kraadine palavus, mille tagajärjel suri
tuhandeid inimesi
6. Ka 30–40-kraadine pakane on inimesele
ohtlik.
Sellisekülmaga hakkab paksudes riieteski
kiiresti külm.
Eesti kõige madalam temperatuur –43,5 ºC
on mõõdetud 17. jaanuaril 1940. Selles
pakases olevat linnud isegi lennul
külmunud!
7. Miks õhk soojenedes paisub?
Õhu soojenemisel hakkavad osakesed kiiremini
liikuma ja eemalduvad üksteisest.
Nii on soojas õhus osakesi hõredamalt kui
jahedas.
Hõredamalt paiknevad asjad võtavad alati rohke
ruumi.
8. Lõika joonistuspaberist välja ring ja sellest spiraal .
Tee ringi keskpunkti auk ja kinnita sellesse 15–20
cm pikkune niit.
Riputa spiraal kuuma pliidiraua kohale.
Mida näed?
Spiraal hakkab pöörlema!
Miks?
Katse
9. Spiraali sai pöörlema panna vaid altpoolt üles
liikuv õhk.
Mis aga paneb õhu liikuma?
Pliidi kohal soojenenud hõreda õhu lükkab siin
üles jahedam ja tihedam toaõhk.
Niimoodi hakkab soojade esemete kohal õhk
tõusma.
10. Ka keskkütteradiaatori või ahju juurest hakkab
soojenenud õhk liikuma ülespoole.
Tõusva õhu asemele voolab põranda lähedalt
jahedam õhk, mis omakorda soojeneb ja tõuseb.
Nõnda kandub soojus laiali üle kogu ruumi.
11. Soojaks köetud ahi hakkab aegamisi jahtuma.
Samal ajal õhk toas soojeneb. Õhk saab soojust
juurde sama palju, kui palju ahi soojust ära annab.
Kui ahju temperatuur on langenud toaõhu
temperatuurini, hakkab õhk jahtuma. Sest nüüd
peab juba õhk soojendama jahedamaid kehasid.
Nii kandub soojus tasapisi ka läbi seinte toast õue
ja hommikul tuleb ahi uuesti küdema panna.
12. Päikesepaistelise ilmaga soojeneb tume põllumuld
rohkem kui heledam mets või järvepind.
Põllu kohal olev õhk soojeneb ja hakkab seetõttu
tõusma.
Kui vaatad palaval suvepäeval kaugusse, märkad
põldude kohal õhu virvendust.
13. Need tõusvad õhuvoolud võivad ulatudamitme
kilomeetri kõrgusele.
Seal on õhus sisalduv veeaur juba sedavõrd
jahtunud, et hakkab kondenseeruma.
Taevasse, mis veel hommikupoolikul paistis täiesti
pilvitu, sugenevad lõunaks juba esimesed
pilvetupsud.