O slideshow foi denunciado.
Utilizamos seu perfil e dados de atividades no LinkedIn para personalizar e exibir anúncios mais relevantes. Altere suas preferências de anúncios quando desejar.

Õhk ja õhu_koostis

5.klassi loodusõpetus

  • Seja o primeiro a comentar

  • Seja a primeira pessoa a gostar disto

Õhk ja õhu_koostis

  1. 1. Viia Hang Loodusõpetus 5. klassile 2013 Õhk ja õhu koostis
  2. 2. Kasutatud materjal: http://www.avita.ee/pdf/loodus5.pdf Pildid: Flickr.com
  3. 3. Õhu omadused Õhku leidub kõikjal meie ümber – nii õues, klassis, tühjas tassis kui ka sussis. Õhku me tavaliselt ei näe ega haista, sest puhas õhk on läbipaistev ja lõhnata. Küll aga võime oma nahaga tunda õhu liikumist, kuulda, kuidas tuul puulehtedes sahistab või näha tormi- tuules vahutavat merd.
  4. 4. Katse Kui pistad tühja korgita pudeli vee alla, siis tulevad sealt välja mullid. See kõige lihtsam teaduslik katse. Esitame pudelit vee alla surudes küsimuse „Kas pudel on tühi?”, Katse annab meie küsimusele vastuse: pudel ei ole tühi. Selles on miski, mida tundub mõistlik õhuks pidada.
  5. 5. Õhu koostis Õhk on gaas – erinevate gaaside segu. Õhk koosneb põhiliselt kahe aine, lämmastiku ja hapniku molekulidest. Õhus leidub vähesel määral veel süsihappe- gaasi, mis lisandub atmos- fäärielusorganismide hinga- misel ja kütuste põlemisel. Talvel, kui loodus puhkab ja inimesed hoolega tube kütavad, on süsihappegaasi õhus rohkem kui suvel.
  6. 6. Õhus on alati ka vett. Enamasti uitavad vee molekulid auruna teiste õhuosakeste vahel. Koondudes võivad nad moodustada väikesi veepiisakesi ja jääkristalle. Nendest koosnevad ka pilved. Õhu koostis
  7. 7. Õhu koostis Õhus on ka tolmu. Liikuv õhk viib kerged tolmuosakesed endaga kaasa. Nii on mõnigi tolmukübe meie toanurka kantud kes teab kui kaugelt. Tolmus on ka selliseid osakesi, mis põhjustavad paljudel inimestel hingeldust, sügelust või isegi palavikku. Kõige sagedamini tekitab taolisi vaevusi taimede õietolm. Ülitundlikkust tolmu mõnede koostisosade suhtes nimetatakse allergiaks.
  8. 8. Õhkkond Maad ümbritsevat õhukihti nimetatakse õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Maakera asub justkui ühe suurema, õhuga täidetud kera ehk sfääri sees, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Kuna õhkkonna ülemised kihid rõhuvad alumistele, siis on õhk Maa pinna lähedal kõige tihedam.
  9. 9. Õhkkond Maast kaugenedes muutub õhk üha hõredamaks ja hõredamaks. Nii ei saagi öelda, kus atmosfäär täpselt lõpeb. Isegi 1000–1200 km kõrgusel Maast on aineosakesi palju tihedamalt kui avakosmoses
  10. 10. Õhkkond Sellise tihedusega õhk, mida on võimalik vabalt hingata, lõpeb märksa madalamal. Maailma kõrgeimaid, üle 8-kilomeetriseid mäetippe vallutavad alpinistid peavad kasutama hapnikumaske. Ka õhutemperatuur muutub kõrgemale liikudes üha madalamaks.
  11. 11. Atmosfäär Õhkkond kaitseb elu meie koduplaneedil. Maa õhkkonnas leidub küllaldaselt hapnikku tänu taimedele. Elusolendite tegevus aitab säilitada õhus ka teiste gaaside hulka. Samas hoiab ja kaitseb Maa õhkkond elu meie koduplaneedil.
  12. 12. Õhkkond * Õhkkond sisaldab taimede toodetud hapnikku ja taimedele vajalikku süsihappegaasi. * Õhkkond hoiab soojust, mida Maa saab Päikeselt. * Õhkkond kaitseb meid liiga tugeva päikesekiirguse eest.
  13. 13. Õhkkond * Õhkkonnas põlevad tuhaks Maale lähenenud meteoorid. Neid „lendtähti” võid näha kirkal ööl tähistaevas heledate sähvatustena. Mõnikord näeb neid sagedamini, siis räägitakse meteoorisajust. Vaid üksikud neist jõuavad maapinnale. Neid taevakive kutsu- takse meteoriitideks.

×