O slideshow foi denunciado.
Utilizamos seu perfil e dados de atividades no LinkedIn para personalizar e exibir anúncios mais relevantes. Altere suas preferências de anúncios quando desejar.

Stress Ja burnout

3.716 visualizações

Publicada em

praktilise stressijuhtimise slaidid

Publicada em: Saúde e medicina, Carreiras
  • Seja o primeiro a comentar

  • Seja a primeira pessoa a gostar disto

Stress Ja burnout

  1. 1. Stress ja läbipõlemine Sirje Pree
  2. 2. Mis loom see on? <ul><li>Joonista paberile järgmised sümbolid: </li></ul><ul><ul><li>Stress </li></ul></ul><ul><ul><li>Läbipõlemine </li></ul></ul><ul><ul><li>Depressioon </li></ul></ul><ul><ul><li>Väsimus </li></ul></ul><ul><ul><li>Konflikt </li></ul></ul><ul><li>NB! Igal kujundil on nii kuju kui värv </li></ul>
  3. 3. Töötaja vaimset tervist mõjutavad tegurid <ul><li>Töö katseajaga </li></ul><ul><li>Ümbrikupalgad </li></ul><ul><li>Üleilmne majanduskriis </li></ul><ul><ul><li>Tugevnenud konkurentsivõitlus </li></ul></ul><ul><ul><li>Töö intensiivsuse tõus </li></ul></ul><ul><ul><li>Koondamised </li></ul></ul><ul><ul><li>Suurenev töötus ja ebakindlus </li></ul></ul><ul><li>Ületunnitöö, vahetustega töö </li></ul><ul><li>Töötamine mitmel ametikohal </li></ul><ul><li>Töövägivalla ilmingute tugevnemine </li></ul>
  4. 4. Majanduslangus veel 500 päeva? <ul><li>Konsolideerumine – (ÕS - koonduma, tihedasti liituma) </li></ul><ul><li>Kohtumenetluste arvu tõus – võlgnik ei ole nõus vabatahtlikult võlga ära tasuma </li></ul><ul><li>Töötajate koondamine – töötajad, kellele ei ole pakkuda enam sama tööd või palka. </li></ul><ul><li>Raskused lepingute täitmisega </li></ul><ul><li>Pankrottide arvu suurenemine – maksejõuetus ja maksejõuetust ettevõtjast raha kätte saamine. </li></ul><ul><li>Maksud - kiputakse makse maksmata jätma. </li></ul>
  5. 5. Stress …. <ul><li>… on inimese reageering ümbritseva keskkonna mõjutustele </li></ul><ul><li>… on bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure </li></ul><ul><li>Positiivne ja negatiivne stress (distress) </li></ul>
  6. 6. Eesti töötaja kurnatus ja tööstress <ul><li>Konflikt inflatsiooni tempo ja aeglase palgatõusu vahel </li></ul><ul><li>Konflikt tehtud töö hulga, töö kvaliteedi ja töötasu vahel </li></ul><ul><li>Konflikt kiiret kohanemist nõudva majandusmudeli ja eestlase staatilise olemuse vahel? </li></ul><ul><li>Konflikt psühho-füsioloogiliste nõuete ja organismi kohanemisvõimaluste vahel </li></ul>
  7. 7. Stressorid <ul><li>Füüsilised ja füsioloogilised: </li></ul><ul><li>Kestev füüsiline pingutus </li></ul><ul><li>Trauma või haigus </li></ul><ul><li>Madal või kõrge temperatuur </li></ul><ul><li>Ere või tuhm valgus </li></ul><ul><li>Saastunud õhk </li></ul><ul><li>Müra </li></ul><ul><li>Organismi koormavad kemikaalid </li></ul><ul><li>Psüühilised ja sotsiaalsed: </li></ul><ul><li>Töö lõpetamise tähtajad </li></ul><ul><li>Rahuldust mittepakkuv töö </li></ul><ul><li>Liiga palju või liiga vähe tööd </li></ul><ul><li>Ebaselged tööülesanded </li></ul><ul><li>Vähe tunnustust ja tagasisidet </li></ul><ul><li>Palju vastutust kuid vähe otsustusvabadust </li></ul>
  8. 8. Psüühilised ja sotsiaalsed stressorid <ul><li>Ebakindel ametialane positsioon </li></ul><ul><li>Etniline, sooline, vanuseline ahistamine </li></ul><ul><li>Tagakiusamine </li></ul><ul><li>Tööl ei saa omavõimeid ja oskusi rakendada </li></ul><ul><li>Hirm, et iga pisiviga võib kaasa tuua hirmsaid tagajärgi </li></ul><ul><li>Halvad töö-või elutingimused </li></ul><ul><li>Privaatsuse puudumine (üksiolemise võimaluse puudumine) </li></ul><ul><li>Vähene juhi ja töökaaslaste toetus </li></ul><ul><li>Ebaselgus firma eesmärkides </li></ul><ul><li>Pidevad muutused </li></ul><ul><li>Ebastabiilne töökeskkond </li></ul><ul><li>Uue töö otsimine </li></ul><ul><li>Rahalised raskused, võlad </li></ul><ul><li>Suhtlemisraskused </li></ul><ul><li>Elumuutustega kaasnevad kriisid </li></ul>
  9. 9. Psühho-sotsiaalne töökeskkond ja tervis Halb mikrokliima Psüühiline surve Peavalu Migreen Valud südames Stress Depressioon Väsimus Ebameeldiv töökeskkond
  10. 10. Inimese heaolu ja tervis <ul><li>Sõltub : </li></ul><ul><li>10 % meditsiinist </li></ul><ul><li>20 % keskkonnast </li></ul><ul><li>20 % pärilikkusest </li></ul><ul><li>50 % eluviisist, sh </li></ul><ul><li>mõtlemisest (~70%) </li></ul><ul><li>hingamisest </li></ul><ul><li>toitumisest </li></ul><ul><li>liikumisest </li></ul><ul><li>Sind ei tee õnnetuks olukorrad, </li></ul><ul><li>Sinu mõtted teevad sind õnnetuks. </li></ul><ul><li>Sinu tõlgendused, lood, </li></ul><ul><li>mida endale räägid, </li></ul><ul><li>teevad sind õnnetuks. </li></ul><ul><li>Eckhart Tolle </li></ul>
  11. 11. Kohanemist mõjutavad <ul><li>Intrapersonaalsed tegurid: </li></ul><ul><li>Madal rigiidsus </li></ul><ul><li>Madal neurootilisus </li></ul><ul><li>Kõrge sihikindlus </li></ul><ul><li>Optimism </li></ul><ul><li>Interpersonaalsed tegurid: </li></ul><ul><li>Sotsiaalne aktiivsus </li></ul><ul><li>Stabiilsed peresuhted </li></ul><ul><li>Tervislik elustiil </li></ul><ul><li>Stimuleeriv keskkond </li></ul>
  12. 12. <ul><li>Stressi korral suureneb neerupealiste hormooni adrenaliini sisaldus ja tõuseb suhkrusisaldus veres. </li></ul><ul><ul><li>Hingamissageduse suurenemine </li></ul></ul><ul><ul><li>Vererõhu tõus </li></ul></ul><ul><ul><li>Südamelöögid kiirenevad </li></ul></ul><ul><ul><li>Lihaste töövõime tõuseb </li></ul></ul><ul><ul><li>Nägemine teravneb </li></ul></ul><ul><ul><li>Kuulmine paraneb </li></ul></ul><ul><ul><li>Uneaeg lüheneb </li></ul></ul><ul><ul><li>Inimene tunneb ennast reipalt </li></ul></ul><ul><ul><li>Tegutsemisvõime suureneb </li></ul></ul>Stress kui motivaator
  13. 13. Stress kui takistaja <ul><li>Stressi käigus toodetud keemilised ained jäävad pikaks ajaks verre ja tekitavad pikaajalise pingeseisundi. </li></ul><ul><ul><li>Ärrituvus </li></ul></ul><ul><ul><li>Liigne murelikkus </li></ul></ul><ul><ul><li>Varajane ärkamine </li></ul></ul><ul><ul><li>Suutmatus uinuda </li></ul></ul><ul><ul><li>Oma võimetes kahtlemine </li></ul></ul><ul><ul><li>Otsustusvõimetus </li></ul></ul><ul><ul><li>Keskendumisvõimetus </li></ul></ul><ul><ul><li>Väsimus </li></ul></ul><ul><ul><li>Mäluhäired </li></ul></ul>
  14. 14. Stress on 21.sajandi haigus <ul><li>Konkurents on suurem kui kunagi varem </li></ul><ul><li>Töö väärtus on halvasti tajutav </li></ul><ul><li>Kasvav ebastabiilsus ja hirm kaotada töökoht </li></ul><ul><li>Suureneb töö maht, kuna hirmust ümberkorraldustega kaasnevate koondamiste ees </li></ul><ul><li>võetakse teha rohkem, kui ära teha suudetakse </li></ul><ul><li>Oskusteabe ja tööstiili kiired muutused sunnivad kohanema üha uute nõudmiste ja oluliste muutustega </li></ul><ul><ul><li>Omandatud haridus devalveerub 10 aasta jooksul vähemalt ühe astme võrra </li></ul></ul><ul><li>P. Salmimies </li></ul>
  15. 15. Stressi ohusignaalid <ul><li>Üldine ärrituvus, ülierutuvus või meeleolu langus </li></ul><ul><li>Südamepekslemine </li></ul><ul><li>Kuivus suus ja kõris </li></ul><ul><li>Impulsiivne käitumine </li></ul><ul><li>Vastupandamatu tung nutta või end ära peita </li></ul><ul><li>Võimetus keskenduda, mõtete uitamine ja üldine segadusesolek </li></ul><ul><li>Ebareaalsuse, nõrkuse või peapöörituse (oimetuse) tunne </li></ul><ul><li>Hammaste krigistamine </li></ul><ul><li>Unetus </li></ul><ul><li>Hüpermobiilsus – suurenenud kalduvus ringi liikuda ilma mingi põhjuseta </li></ul><ul><li>Higistamine </li></ul><ul><li>Sagenenud urineerimisvajadus </li></ul><ul><li>Kõhulahtisus, seedehäired, iiveldus, mõnikord oksendamine </li></ul><ul><li>Migreeni peavalud </li></ul><ul><li>Menstruatsioonieelne pinge või menstruatsiooni ärajäämine </li></ul>
  16. 16. <ul><li>Lendlev ängistus –hirmutunne, kuid ei tea, mida karta </li></ul><ul><li>Emotsionaalne pinge ja valvsus –üleskruvitus </li></ul><ul><li>Värisemine, tõmblused </li></ul><ul><li>Kalduvus kergesti ehmatada nõrkade helide peale </li></ul><ul><li>Kõrge tämbriga, närviline naer </li></ul><ul><li>Kogelemine ja muud häired kõnelemisel </li></ul><ul><li>Valud kaelas või alaseljas </li></ul><ul><li>Isutus või liigne söögiisu </li></ul><ul><li>Suurenenud suitsetamine </li></ul><ul><li>Ravimite tarvitamise suurenemine </li></ul><ul><li>Õudusunenäod </li></ul><ul><li>Häirunud kontakt reaalsusega </li></ul><ul><li>Sagenenud õnnetused </li></ul>
  17. 17. Stressikäitumise tüpoloogia <ul><li>LÕVI </li></ul><ul><ul><li>Kahtlustav </li></ul></ul><ul><ul><li>Kade </li></ul></ul><ul><ul><li>Küüniline </li></ul></ul><ul><ul><li>Vaenulik </li></ul></ul><ul><ul><li>Ülakeha ettepoole pingul </li></ul></ul><ul><ul><li>Pidev võitlusvalmidus </li></ul></ul><ul><ul><li>Üleolev </li></ul></ul><ul><ul><li>Auahne </li></ul></ul><ul><ul><li>Konfliktne </li></ul></ul><ul><ul><li>Kompromissitu </li></ul></ul><ul><ul><li>Teab oma eesmärke </li></ul></ul><ul><ul><li>Tahab olla liider </li></ul></ul><ul><li>KÜÜLIK </li></ul><ul><ul><li>Pidev muretsemine </li></ul></ul><ul><ul><li>Liigselt kohusetundlik </li></ul></ul><ul><ul><li>Pidev kahetsemine </li></ul></ul><ul><ul><li>Arglik olek </li></ul></ul><ul><ul><li>Seesmiselt pinges </li></ul></ul><ul><ul><li>Istub tooli serva peal </li></ul></ul><ul><ul><li>Armastab varjuda </li></ul></ul>
  18. 18. <ul><li>VULKAAN </li></ul><ul><ul><li>Muutlik meeleolu </li></ul></ul><ul><ul><li>Artistlik käitumine </li></ul></ul><ul><ul><li>Soovib olla tähele pandud </li></ul></ul><ul><ul><li>Sõlmib kiirelt suhteid </li></ul></ul><ul><ul><li>Kiirete liigutustega </li></ul></ul><ul><ul><li>Energiline </li></ul></ul><ul><ul><li>“ purskamise” järgselt uinub </li></ul></ul><ul><ul><li>Ebameeldivuste korral põgeneb </li></ul></ul><ul><li>Igal reageerimise stiilil erinev toimetulek  lõõgastusvõtetes, sobivas lahenduses jne </li></ul>
  19. 19. <ul><li>Stress = pingeseisund  kohanemine </li></ul><ul><li>Depressioon = masendus-kurvameelsus </li></ul><ul><li>Läbipõlemine = kurnatus </li></ul><ul><li>Ärevus = hirm  toimetulematus igapäevaeluga </li></ul>
  20. 20. Haiguslik depressioon erineb kurvameelsusest <ul><li>Depressioon on piinavam </li></ul><ul><li>Depressioon kujutab endast sündroomi, mis on seotud probleemidega inimestevahelistes suhetes, käitumises, mõtlemises ja bioloogilises talituses </li></ul><ul><li>Depressioon kestab kauem </li></ul><ul><ul><li>Depressioon segab inimese igapäevaelu </li></ul></ul><ul><ul><li>Depressioon on destruktiivne emotsioon (erinevalt leinast, mis on valus, kuid viib tervenemisele) </li></ul></ul>
  21. 21. Depressiooni sümptomid <ul><li>Põhisümptomid : </li></ul><ul><ul><li>Alanenud meeleolu </li></ul></ul><ul><ul><li>Huvi ja elurõõmu kadumine </li></ul></ul><ul><ul><li>Energia vähenemine </li></ul></ul><ul><ul><li>Suurenenud väsitatavus </li></ul></ul><ul><ul><li>Vähenenud aktiivsus </li></ul></ul><ul><li>Depressiooni tekitavad haigused, seisundid: </li></ul><ul><ul><li>AIDS </li></ul></ul><ul><ul><li>Alatoitumus </li></ul></ul><ul><ul><li>Allergia </li></ul></ul><ul><ul><li>Aneemia </li></ul></ul><ul><ul><li>Astma </li></ul></ul><ul><ul><li>Haavanduv koliit </li></ul></ul><ul><ul><li>Kilpnäärme ületalitulus </li></ul></ul><ul><ul><li>Krooniline väsimus </li></ul></ul><ul><ul><li>Krooniline põletik </li></ul></ul><ul><ul><li>Krooniline valu </li></ul></ul><ul><ul><li>Rasked südamehäired </li></ul></ul><ul><ul><li>Menopaus </li></ul></ul><ul><ul><li>Nakkuslik maksapõletik </li></ul></ul><ul><ul><li>Pahaloomulised kasvajad </li></ul></ul><ul><ul><li>Prementruaalne sündroom </li></ul></ul><ul><ul><li>Reumaatiline liigesepõletik </li></ul></ul><ul><ul><li>Sclerosis Multiplex </li></ul></ul><ul><ul><li>Suhkruhaigus </li></ul></ul><ul><ul><li>Sünnitusjärgsed meeleolumuutused </li></ul></ul><ul><ul><li>Süüfilis </li></ul></ul>
  22. 22. Läbi põlemine ja põletamine <ul><li>Professionaalne läbipõlemine (burn-out) on emotsionaalne, vaimne ja kehaline kurnatus </li></ul><ul><li>Läbipõlemist soodustavateks teguriteks on korduv emotsionaalne surve ja inimestega intensiivne suhtlemine </li></ul>
  23. 23. LÄBIPÕLEMISE PÕHISÜMPTOMID: <ul><li>Eemaletõmbumine </li></ul><ul><li>Väsimus/kurnatus </li></ul><ul><li>Anhedoonia/ </li></ul><ul><li>väärtuskriisid </li></ul>
  24. 24. SOOVITUSED LÄBIPÕLEMISE VÄLTIMISEKS <ul><li>Õppida tundma stressi tunnuseid </li></ul><ul><li>Analüüsida põhjuseid </li></ul><ul><li>Mina-hoiakute muutmine </li></ul><ul><li>Hoia lahus töö ja vaba aeg </li></ul><ul><li>Muuda oma töö meelepäraseks </li></ul><ul><li>Negatiivsete tunnete esitamine teistele konstruktiivses vormis </li></ul><ul><li>Võta aega enda eest hoolitsemiseks </li></ul><ul><li>Aruta tööprobleeme usaldusväärse kaaslasega </li></ul><ul><li>Antero Toskala </li></ul>
  25. 25. Stressi lepitamiseks <ul><li>Igasugused ebameeldivad tunded, mõtted, mälestused, kujutlused toodavad ja säilitavad pinge </li></ul><ul><li>Hingamine (kõhuhingamine) </li></ul><ul><li>Keha (tasakaal ajupoolkerade, kehapoolt vahel, paindlikkus, lõõgastus) </li></ul><ul><li>Mõtted (mõttemudelid juhivad meie tegusid ja määravad ära tähenduse, mille sündmusele anname  muutused organismi füsioloogilistes protsessides  emotsioonid, püsimälu jne) </li></ul>
  26. 26. Tegevuse/käitumise suunajad <ul><li>Me koosneme emotsioonidest. Emotsioonid on elu. Tihti on nad aga meie “Achilleuse kannaks” </li></ul><ul><li>Tegevust/käitumist peaks suunama: </li></ul><ul><ul><li>Pühendumus </li></ul></ul><ul><ul><li>Uhkus </li></ul></ul><ul><ul><li>Rõõm </li></ul></ul><ul><li>… aga suunavad </li></ul><ul><ul><li>Mure </li></ul></ul><ul><ul><li>Hirm </li></ul></ul><ul><ul><li>Viha </li></ul></ul>
  27. 27. Õnn? <ul><li>Õnnetunded ei ole mitte juhus, </li></ul><ul><li>vaid õigete mõtete ja tegevuste tagajärg . </li></ul><ul><li>Stefan Klein </li></ul><ul><li>ÕNN ON OSKUS </li></ul><ul><li>Enamik inimesi on arvamusel, et tundeid tekitavad sündmused, mis ei allu nende kontrollile. </li></ul><ul><li>Emotsionaalse reaktsiooni tekitajaks pole mitte sündmus, vaid see, kuidas me sellest mõtleme </li></ul>
  28. 28. Mõtete peegeldus sõnades <ul><li>Keel (sõnad) peegeldab konkreetselt seda, kuidas meie mõtetes olevad asjad paiknevad meie meeltes </li></ul><ul><li>Õnn on reageerimisstiil välis- ja sisemaailmast saadud stiimulitele (mida me tajume kas nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kehatunnetuse kaudu). </li></ul>
  29. 29. Mõttest tulemuseni <ul><li>PIIRAV TÕEKSPIDAMINE, HOIAK </li></ul><ul><li>Minust ei sõltu mitte midagi </li></ul>SEISUND Tunnen end abituna . Olen passiivne TEGEVUS Ootan, et keegi midagi teeks TULEMUS Ei leia olukorrale mingit lahendust MÕTE Pole mõtet pingutada, nagunii ei suuda ma midagi
  30. 30. Mõttemudelid Kasulikud mõttemudelid Piiravad mõttemudelid Käitumise efektiivsus Ebaefektiivsus ja pingeseisund
  31. 31. Piiravate uskumuste ehk mõttemudelite tulemused <ul><li>Lootusetus – lootusetu inimene usub, et eesmärgi saavutamine pole lihtsalt võimalik. Milleks siis vaeva näha? </li></ul><ul><li>Abitus –Mina pole selleks piisavalt hea. Minul ei ole neid võimeid. </li></ul><ul><li>Väärtusetus – Olen ma selle ära teeninud? </li></ul>
  32. 32. Ise tehtud …. kaunikene? <ul><li>Meil on sättumus pigem kogeda ebaedu kui nautida õnne. </li></ul><ul><li>Me kogeme negatiivseid tundeid intensiivsemalt kui positiivseid. </li></ul><ul><li>Me pelgame riski rohkem kui otsime õnne. </li></ul><ul><li>Me eelistame traagikat. </li></ul><ul><li>Me määrame oma seisundi ISE oma ootustega. Kui see, mis tegelikult toimub, ei vasta meie ootustele, kogeme negatiivseid emotsioone. </li></ul><ul><li>Igale meie emotsioonile on kehas keemiline vaste (vihale, rõõmule, ka ohvriks olemisele). </li></ul><ul><li>Me tõmbame endale ligi olukordi, mis rahuldavad meie keha biokeemilist vajadust  sõltuvus on keemiline sööst läbi keha. </li></ul><ul><li>Kui mõjutada rakku päevast päeva sama mõjuga (mõte või ravim), tekib uus rakk. </li></ul><ul><li>20 aastat emotsionaalset kuritarvitamist ja rakul pole enam retseptoreid kasuliku “toidu” (info) vastuvõtmiseks. . </li></ul>
  33. 33. <ul><li>Seos emotsioonide ja tervise vahel on eriti tugev viha, ängistuse ja depressiooni korral. </li></ul><ul><li>“ Kehaarvuti riistvara” kogub negatiivsed emotsioonid andmebaasidesse – organitesse: maksa koguneb viha, kopsudesse kurbus jne </li></ul>
  34. 34. SÜDA PERIKARD PEENSOOL HORM. REGUL SAPI- PÕIS MAKS NEERUD PÕIS KOPS JÄM E SOOL PÕRN MAGU METALL VESI PUU MAA TULI KUR - BUS NUTMINE OHKA-MINE HIRM KARJU-MINE VIHA LAULMINE KAAS TUNNE , haletsus NAER RÕÕM YING – sisemine, endaga seotud YANG - väline
  35. 35. Mõte  tunne <ul><li>Emotsionaalne kompetentsus on võimalus valida, KUIDAS oma tundeid väljendada. </li></ul><ul><li>ME OLEME LOODUD ENNE MÕTLEMA JA SIIS TUNDMA. </li></ul><ul><li>Hajuta emotsioonid hingamisega. </li></ul><ul><li>Ära eita seda, mida tunned: väljenda tundeid viisil, mis pole ründav ega ähvardav. </li></ul><ul><li>Võta vastutus selle eest, mida sa mõtled ja mida tunned. </li></ul><ul><li>Ära pane oma head enesetunnet sõltuma teistest. </li></ul><ul><li>Ole valmis muutuma – vabane hinnangutest. </li></ul><ul><li>Õpi elama igas hetkes, andestades nii endale kui teistele. </li></ul>
  36. 36. <ul><li>Inimesel on iga päev sadu kordi valik nii mõtetes, sõnades kui tegudes. </li></ul><ul><li>Positiivse suhtumise valik tähendab tahet märgata kõiges positiivset ning mittekeskendumist negatiivsele. </li></ul><ul><li>MILLELE KESKENDUD, SEDA VÕIMENDAD! </li></ul>
  37. 37. Kogu käitumine teenib ( või teenis) kindlat (inimese jaoks kasulikku) eesmärki <ul><li>Agressiivse käitumise positiivne eesmärk on sageli kaitse </li></ul><ul><li>Hirmu positiivne eesmärk on tihti turvalisus </li></ul><ul><li>Viha positiivne eesmärk võibolla piiride säilitamine </li></ul><ul><li>Vaenu eesmärk on ehk motiveerida inimest tegutsema </li></ul><ul><li>Vastuseisu taga muutustele võib olla positiivne eesmärk tunnustada, austada, pidada lugu minevikust, kaitsta end , hoida kinni mineviku positiivsetest asjadest </li></ul>
  38. 38. PROBLEEMNE SEISUND  SOOVITUD SEISUND <ul><li>Mida sa tahad </li></ul><ul><li>Mis juhtub kui sa selle saavutad </li></ul><ul><li>Mis juhtub kui ei saavuta </li></ul><ul><li>Mis ei juhtu kui sa selle saavutad </li></ul><ul><li>Mis ei juhtu kui sa seda ei saavuta </li></ul><ul><li>Kas see eesmärk on sinu kontrolli all </li></ul><ul><li>Mis sinu elus selle tulemusena muutub </li></ul><ul><li>Mis muutub sind ümbritsevate inimeste jaoks </li></ul><ul><li>Kas see on pingutamist väärt </li></ul><ul><li>Kuidas sa teada saad, et oled eesmärki saavutamas (milles see ilmned) </li></ul><ul><li>Kuidas teine sellest aru saab </li></ul>
  39. 39. <ul><li>Otsusta vaadelda kõike positiivsest, või vähemalt mõlemast perspektiivist! </li></ul><ul><li>Esita endale ja teistele küsimus: </li></ul><ul><ul><li>Mida head ja kasulikku ... (see olukord vm) endaga kaasa võib tuua? </li></ul></ul><ul><ul><li>Millised võimalused sellega avanevad? </li></ul></ul><ul><li>Sest see on minu aeg ja minu elu! </li></ul>

×