O slideshow foi denunciado.
Utilizamos seu perfil e dados de atividades no LinkedIn para personalizar e exibir anúncios mais relevantes. Altere suas preferências de anúncios quando desejar.
Rahvusvaheline majandusTänapäeval on võimatu leida riiki, kus tarbijate kõik vajadused saaksid rahuldatud ainult oma riigi...
Absoluutne eelis on mõlema toote puhul riigil A, sest seal kulutatakse vähem aega. Kuna iga riigiressursid on piiratud, si...
Vastloodud majandusharude kaitse. Mitmed riigid on kehtestanud piiranguid, et kaitsta oma riigistekkinud uut (st. algusjär...
Próximos SlideShares
Carregando em…5
×

Rahvusvaheline majandus

  • Seja o primeiro a comentar

  • Seja a primeira pessoa a gostar disto

Rahvusvaheline majandus

  1. 1. Rahvusvaheline majandusTänapäeval on võimatu leida riiki, kus tarbijate kõik vajadused saaksid rahuldatud ainult oma riigistoodetud kaupade ja teenustega. Viimastel aastatel on järjest suurenenud rahvusvahelisekaubanduse osatähtsus. Selle põhjuseks on ressursside piiratus ja ebaühtlane jagunemine.Näiteks banaanide kasvatamiseks oleks Eestis vaja suuri ja kalleid kasvuhooneid ning palju energiat.Kuna kasvuhoonet on vaja külma kliima tõttu kogu aeg kütta, kujuneksid banaanide tootmise kuludEestis väga kõrgeks.Foto: Brian CasseyHoopis odavam on neid kasvatada troopilise kliimaga riikides. Erinevad tootmiskulud tingivadkisuhtelised hinnad, mistõttu on mitmeid kaupu odavam riiki sisse vedada, kui hakata ise tootma.Rahvusvaheline kaubandus võimaldab inimestel arendada oma igapäevast tegevust just sellistelaladel, kus nende eelised kõige paremini avalduvad, ja seetõttu ei ole vaja kõiki tarbitavaid kaupu isetoota. Eksporditakse neid tooteid ja teenuseid, mida luuakse efektiivsemalt, ning imporditakse neid,mida loovad efektiivsemalt teised riigid.Sageli imporditakse siiski ka selliseid tooteid, mida oma riigiski toodetakse. Näiteks Rootsistoodetakse häid ja turvalisi autosid, ent sealsed tänavad on täis paljudes teistes maades toodetudmasinaid. Toodete mitmekesisus ja tarbijate eelistused on tegurid, mis on kaubandusvoogudetekkeks väga tähtsad ning seega ergutavad rahvusvahelist kaubavahetust.Kaubavahetuses võib mõnel riigil olla teatud toodete valmistamisel absoluutne eelis. Absoluutsekseeliseks nimetatakse seda, kui tootja suudab turule pakkuda midagi efektiivsemalt kui konkurent, sttal kulub vähem tootmisressurssi või aega. Siiski on kaubanduses tähtsam suhteline eelis –mingi riiksuudab toota teatud kaupa suhteliselt väiksemate kuludega kui teised.Näide: Riikides A ja B toodetakse mõlemas nii tamburiine kui korvpalle.Riigis A kulutatakse 1 tamburiini tootmisele 1 tund ja 1 korvpalli tootmisele 2 tundi.Riigis B kulutatakse 1 tamburiini tootmisele 6 tundi ja 1 korvpalli tootmisele 3 tundi.
  2. 2. Absoluutne eelis on mõlema toote puhul riigil A, sest seal kulutatakse vähem aega. Kuna iga riigiressursid on piiratud, siis kui riik A tahaks toota rohkem korvpalle, saaks ta toota selle võrra vähemtamburiine ja vastupidi. Kui võrrelda omavahel korvpalli ja tamburiini tootmisele kuluvat aega, siisriigis A 1 tamburiin võrdub 0,5 korvpalliRiigis B 1 tamburiin võrdub 2 korvpalliSellest järeldame, et tamburiinide tootmises on suhteline eelis riigil A, sest nemad kulutavad 1tamburiini tootmiseks suhteliselt vähem ressursse.Samas korvpallide tootmises on suhteline eelis riigil B, sestRiigis A 1 korvpall võrdub 2 tamburiiniRiigis B 1 korvpall võrdub 0,5 tamburiiniSeega kõige efektiivsem suures plaanis oleks see, kui riik A müüks riigile B tamburiine ja ostaks neiltkorvpalle. Mõlemad riigid saaksid kasu. Oluline ongi selgitada välja ja toota seda toodet, millemüümise puhul riik saaks kõige rohkem kasumit ning jätta tootmata (selle asemel importida) mõniselline toode, mille puhul kasum on väike.Spetsialiseerumise tulemusena liiguvad ressursid tootmisaladelt, kus suhteline eelis puudub, aladele,kus suhtelist eelist omatakse. Selline liikumine võib muidugi ajutiselt mõne inimese hetkeoluhalvendada ning seetõttu on riikidevahelisele vabakaubandusele märgata teatud vastuseisu. Selleväljenduseks on tollimaksude, kvootide ja muude piirangute kehtestamine väliskaubandusele.Tollimaks on riigipiiri ületamisel võetav maks kas impordilt või ekspordilt.Kvoot on välismaalt sissetoodava kaubakoguse piirang. Nii nagu tollimaksud, piiravad ka kvoodidväliskonkurentsi majandusharus, millele nad kehtestatud on. Impordipiirangud vähendavad kaupadehulka kohalikul turul ning põhjustavad hinnatõusu.Muud meetmed. Nt maksab riik eksportijale riigieelarvest toetust või annab maksusoodustusi võisoodustingimustel laenu. Väliskaubanduse piiramisel võib kasutada ka erinevaid bürokraatiagakaasnevaid meetmeid, näiteks kehtestatakse ettevõtetele täiendavad tervisekaitsenõuded, milletasisseveoluba ei anta.Dumping on toodete müük välismaal alla omahinna. See on ebaseaduslik.Piirangute eesmärk on mõjutada konkurentsi ja tagada „omadele“ paremad tingimused turultoimetamiseks. Tollimaksud, kvoodid ja teised kaubanduspiirangud peavad muutma sisseveetudkaubad ja teenused kulukamaks ning seega vähem atraktiivseks, kui nad vaba kaubanduse puhuloleksid. Tarbijale on see halb, sest selle tõttu on turul vähem kaupu ja teenuseid.Argumendid väliskaubanduspiirangute kaitseks:Riigikaitse seisukohalt tähtsate majandusharude kaitse. Teatud majandusharud on tähtsadriigikaitse seisukohalt. Kui välismaised konkurendid võtaksid need harud üle, võiks nende kasutamineolla sõjalise konflikti korral võimatu. Paljud riigid on määranud põllumajandustootmise kuistrateegiliselt tähtsa majandusharu.
  3. 3. Vastloodud majandusharude kaitse. Mitmed riigid on kehtestanud piiranguid, et kaitsta oma riigistekkinud uut (st. algusjärgus) majandusharu. Usutakse, et kui majandusharule antakse kord võimaluskasvada, suudab ta edaspidi välismaiste firmadega konkureerida ning piirangud võidakse kaotada.Piirangud mitmekesistavad majandust. See argument sarnaneb uute majandusharude argumendiga.Mõne riigi (eriti arengumaade) majandus sõltub peaaegu tervenisti ühest põllumajanduslikusttootest või toorainest. Tuginedes vaid ühele kaubale, on oht, et ikaldus või hinnalangus ajabtootmisharu pankrotti. Sellest hoidumiseks on soovitatud aktiivselt (tollimaksude ja kvootidega)aidata uute majandusharude loomist majanduse mitmekesistamise eesmärgil. Sama argumendigapõhjendatakse ka vajadust toetada ääremaadel elavaid inimesi ja nende tegevusalasid, et hoida ärainimeste lahkumist kodukohtadest ja piirkondade tühjaks jäämist. Sellise regionaalpoliitika eesmärkon säilitada kohalikku majandust, kultuuri ja piirkondlikku eripära ning nt Euroopa Liit on sellekseraldanud märkimisväärselt toetusi.Kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest. See võib olla kõige sagedamini esitatav argumentväliskaubanduspiirangute kaitseks, nt Euroopa Liidus. Mõned riigid suudavad müüa oma kaupuEuroopa kaupadest odavamalt, sest neis riikides makstakse töölistele tunduvalt vähem palka.Erinevused on ka Euroopa Liidu sees: näiteks Eesti ja Rootsi õmblejate palgavahe on suur, hoolimataüsna sarnastest tööülesannetest ja tootlikkusest. Tulemus võib olla see, et Rootsi töölised on kassunnitud leppima madalama palgaga või kaotavad oma töökoha rahvusvahelise konkurentsi tõttu.Seetõttu arvavadki ametiühingud ja valitsus, et oma töölisi tuleb kaitsta, piirates odava välistööjõuabil toodetud kaupade sissevedu.Majandusteadlased suhtuvad sellesse argumenti üldiselt küllaltki kriitiliselt. Väliskaubanduspiirangudsuudavad loomulikult kaitsta mõningaid töökohti, kuid riigi kui terviku jaoks võivad sellega seotudkulutused osutuda liiga suureks. Töökohtade hoidmine ilma suhtelise eeliseta tööstusharudes võibkaasa tuua töökohtade vähenemise teistes tööstusharudes, milles on suhteline eelis.Majanduskoostöö soodustamineSpetsialiseerumine ja rahvusvaheline kaubandus võimaldavad tarbida rohkem kaupu ja teenuseid, kuikõike ise tootes. Tollimaksud ja teised piirangud vähendavad spetsialiseerumisest ningkaubavahetusest saadavat kasu. Et leida just endale sobivat tasakaalu, on riigid püüdnud arendadarahvusvahelist kaubandust neile sobivas suunas vabakaubandus- ja tolliliitude kaudu.Vabakaubanduspiirkond (Free Trade Area) on riikidevaheline leping omavahelistekaubanduspiirangute kõrvaldamise kohta. Liikmesmaadel on õigus jätta mitteliitunutele alles sellisedpiirangud, mida ise soovivad. Vabakaubanduspiirkondadest tuntumad on Põhja-Ameerika riikeühendav NAFTA ja Euroopas mitmeid riike ühendav EFTA.Tolliliit soodustab samuti liikmetevahelist vabakaubandust, kuid rakendab tavalisi piiranguidmitteliitunute hüviste suhtes. Selle näide on 2010 a loodud Venemaa, Kasahstani ja Valgevenevaheline tolliliit.

×