O slideshow foi denunciado.
Utilizamos seu perfil e dados de atividades no LinkedIn para personalizar e exibir anúncios mais relevantes. Altere suas preferências de anúncios quando desejar.
Kivimid         Koostas: Sille TekkuTallinna Täiskasvanute Gümnaasium                2012
LiivakiviLiivakivi on settekivim, mis koosneb tsementeerunudliivast. Põhiline mineraal on kvarts, tsementeerivaksmaterjali...
Joonis: Siim Sepp
LiivakiviSuur Taevaskodakoosneb Devoniajastul settinud liivastmoodustunudliivakivistFoto: Siim Sepp
LiivakiviPeeneteraline Gaujalademe liivakivikoosneb kõigesuuremakvartsisisaldusegaliivast Eestis.Foto: Siim Sepp
Liivakivi                                           liivakivi                               kvartsiitFotod: ak.rapina.ee/s...
PaekiviPaekivi ehk paas on karbonaatsete kivimite – lubjakivi,dolomiidi ja mergli üldnimetus.Tavalisim pae erim on lubjaki...
LubjakiviLubjakivi on peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3)koosnev settekivim. Peamine mineraal on kaltsiit.• Peamine osa...
Joonis: Siim Sepp
Lubjakivi                       Foto: ak.rapina.ee/sirjetooFoto: Siim Sepp
Lubjakividolomiit                            mergelFotod: ak.rapina.ee/sirjetoo
PõlevkiviPõlevkivi on peenkihiline musta või pruuni värvisettekivim. Koosneb mittetäielikult lagunenudorgaanilisest ainest...
PõlevkiviPõlevkivi värvus varieerub kakaopruunistkollakaspruunini, ja on alati tumedam, kui lubjakiviFotod: http://www.ut....
Põlevkivi EestisJoonis: http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html
Põlevkivi EestisFoto: http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html
KivistisedEesti settekivimid on maailmas haruldased janeis leiduvad kivistised hästi säilinud, kuna nadon püsinud sadu mil...
Kivistised
MarmorMarmor tekib paekivide moondumisel. Peamiseksmineraaliks kaltsiit või dolomiit. Marmorite värvus onväga varieeruv – ...
MarmorFotod: Siim Sepp
MarmorFotod: Halvard ja MM
GraniitGraniit on hall, roosakas või punakas jämedateralisestruktuuriga enamasti tardkivim.Peale magma kristalliseerumise ...
GraniitFotod: www.geoeducation.ee
BasaltBasalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikultmusta värvi vulkaaniline kivim.Basalt koosneb põhiliselt plagioklass...
Basalt         Foto: ak.rapina.ee/sirjetoo
GneissGneiss on moondekivim. Sisaldab enamastipeamiselt kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei olegneisi määramisel põhilin...
GneissFoto: Siim Sepp
Gneiss         Foto: Siim Sepp
Próximos SlideShares
Carregando em…5
×

Kivimid

  • Seja o primeiro a comentar

  • Seja a primeira pessoa a gostar disto

Kivimid

  1. 1. Kivimid Koostas: Sille TekkuTallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2012
  2. 2. LiivakiviLiivakivi on settekivim, mis koosneb tsementeerunudliivast. Põhiline mineraal on kvarts, tsementeerivaksmaterjaliks liivaterade vahel on enamasti peenikekvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid.Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse.Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi. Liivakivion enamasti kihiline. Liivakivi sisaldab tihti kivistisi, ehkkiviimastest on reeglina säilinud vaid fragmendid. Liivakivimoondumise tulemusel tekib kvartsiit.Suur osa Eesti aluspõhjast koosneb Devoni ajastulladestunud liivakivist (joonisel oranžiga).
  3. 3. Joonis: Siim Sepp
  4. 4. LiivakiviSuur Taevaskodakoosneb Devoniajastul settinud liivastmoodustunudliivakivistFoto: Siim Sepp
  5. 5. LiivakiviPeeneteraline Gaujalademe liivakivikoosneb kõigesuuremakvartsisisaldusegaliivast Eestis.Foto: Siim Sepp
  6. 6. Liivakivi liivakivi kvartsiitFotod: ak.rapina.ee/sirjetoo
  7. 7. PaekiviPaekivi ehk paas on karbonaatsete kivimite – lubjakivi,dolomiidi ja mergli üldnimetus.Tavalisim pae erim on lubjakivi, mille karbonaatsest osastmoodustab kaltsiit (CaCO3) üle 50%, MgO sisaldus on kuni14% ja lahustumatu jäägi sisaldus on kuni 25%. Tihtiesineb lisanditena saviosakesi, glaukoniiti ja liiva.Lisanditest oleneb lubjakivi värvus, mis võib varieerudavalgest või kollakashallist kuni rohekani. Dolomiidiksnimetatakse sellist paekivi, milles magneesiumoksiidisisaldus on 14% või rohkem. Mergel on suuresavisisaldusega paekivi.
  8. 8. LubjakiviLubjakivi on peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3)koosnev settekivim. Peamine mineraal on kaltsiit.• Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade ladestumisest veekogude põhja, mis kivistudes ning tihenedes moodustavadki lubjakivi. Tänu sellele sisaldavad lubjakivid tihti kivistisi.• Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi.Põhja- ja Lääne-Eestis (joonisel sinise ja halliga)
  9. 9. Joonis: Siim Sepp
  10. 10. Lubjakivi Foto: ak.rapina.ee/sirjetooFoto: Siim Sepp
  11. 11. Lubjakividolomiit mergelFotod: ak.rapina.ee/sirjetoo
  12. 12. PõlevkiviPõlevkivi on peenkihiline musta või pruuni värvisettekivim. Koosneb mittetäielikult lagunenudorgaanilisest ainest (kuni 70%) ja mitmesugus-test mineraalidest. Orgaaniline osa koosnebenamasti vetikate või bakterite jäänustestmoodustunud kerogeenist.Kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstu-se toorainena.Leidub Kirde-Eestis.
  13. 13. PõlevkiviPõlevkivi värvus varieerub kakaopruunistkollakaspruunini, ja on alati tumedam, kui lubjakiviFotod: http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html
  14. 14. Põlevkivi EestisJoonis: http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html
  15. 15. Põlevkivi EestisFoto: http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html
  16. 16. KivistisedEesti settekivimid on maailmas haruldased janeis leiduvad kivistised hästi säilinud, kuna nadon püsinud sadu miljoneid aastaid peaaegumuutumatuna, jäädes puutumata kurrutusest jasügavale mattumisest. Foto: www.geoeducation.info
  17. 17. Kivistised
  18. 18. MarmorMarmor tekib paekivide moondumisel. Peamiseksmineraaliks kaltsiit või dolomiit. Marmorite värvus onväga varieeruv – helevalgest mustani. Marmorile onsageli omane voolutekstuur, mis tekib moonde käigusosaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteisesuhtes. Marmorit kasutatakse ehitusmaterjali jadekoratiivkivinaEestis leidub marmorit väheses koguses moondunudaluskorrakivimeis. (Vasalemma „marmor“ ei olemoondekivim, seega pole päris marmor).
  19. 19. MarmorFotod: Siim Sepp
  20. 20. MarmorFotod: Halvard ja MM
  21. 21. GraniitGraniit on hall, roosakas või punakas jämedateralisestruktuuriga enamasti tardkivim.Peale magma kristalliseerumise saab graniit tekkida kamoonde ehk graniidistumise käigus.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividestEestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Eestialuskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaidpõhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist.Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniitiehitusmaterjalina, skulptuuride ning mälestussammaste jahauasammaste valmistamiseks.
  22. 22. GraniitFotod: www.geoeducation.ee
  23. 23. BasaltBasalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikultmusta värvi vulkaaniline kivim.Basalt koosneb põhiliselt plagioklassist,pürokseenist, raud- ja titaanoksiididest ningoliviinist. Ränioksiidisisaldus 45...52%, leelisoksiidealla 5% (massiprotsent).Basaldist koosneb suurem osa ookeanide põhjast(ookeaniline maakoor), samuti moodustab basaltsuuri laavavoole maismaal. Basalt on levinuim kivimmaakoore ülaosas. Kasutatakse ehitusmaterjalinaning skulptuuride valmistamiseks.
  24. 24. Basalt Foto: ak.rapina.ee/sirjetoo
  25. 25. GneissGneiss on moondekivim. Sisaldab enamastipeamiselt kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei olegneisi määramisel põhiline. Tähtis onmoondeaste ja gneisiline (vöödiline)väljanägemine. Gneiss on regionaalse moonde lõppetapp. Gneisialgmaterjal on enamasti savi või muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekibsettekivim savikilt, mille moondumise produkt on kilt. Kilt moondub edasikristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmiselmuutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke onkõige tavalisem.Kasutatakse ehituses, sisekujunduses jne.
  26. 26. GneissFoto: Siim Sepp
  27. 27. Gneiss Foto: Siim Sepp

×