O slideshow foi denunciado.
Utilizamos seu perfil e dados de atividades no LinkedIn para personalizar e exibir anúncios mais relevantes. Altere suas preferências de anúncios quando desejar.
Riigi eelarvestrateegia
2016–19 ja
Stabiilsusprogramm 2015
Andrus Säälik, Rahandusministeerium
5.juuni 2015
1. Riigi eelarvestrateegia ja
Stabiilsusprogrammi
koostamise lähtepunkt
Eelarve baasseadus – eelarvetasakaalu nõue
 Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon peab olema
tasakaalus või ülejä...
Riigi eelarvestrateegia (RES) ja Stabiilsus-
programmi (SP) koostamise lähtepunkt
 Seis peale Rahandusministeeriumi kevad...
RM kevadise majandusprognoosi järgi oli
valitsussektor 2017 ja 2018 struktuurses puudujäägis
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
-600
...
Euroopa Komisjoni hinnangud Eesti
eelarvepoliitikale
Detsember 2014:
Overall compliance of Draft
Budgetary Plan with Stabi...
Eelarvenõukogu arvamus prognoosist ja
eelarve- eesmärgist
Eelarvenõukogu arvamus 27.04.2015:
 Eelarvenõukogu arvates on r...
2. Riigi eelarvestrateegia ja
Stabiilsusprogrammi
koostamine ja eesmärgid
Valitsuskabineti arutelud
 RM ettepanek oli valitsussektori positsiooni
SKPst tõsta 0,5 protsendipunkti, et täita oma
tas...
Lisameetmed
 Täiendavad dividendid
 Trahvide ja lõivude tõus
 Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus
 Valitsemiskulude kokku...
Eelarvepositsiooni eesmärk
Struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst 2014 2015 2016 2017 2018 2019
RES 2015–18 struktuurse ee...
Vabariigi Valitsuse
prioriteedid aastani 2019
Kadri Tali, Rahandusministeerium
5.juuni 2015
Vabariigi Valitsuse prioriteedid
aastani 2019
1. Eesti julgeoleku tugevdamine.
2. Majanduskasvu edendamine ja
tööjõumaksud...
1. Eesti julgeoleku tugevdamine
 Sõjalise kaitse kulud säilivad tasemel 2%, millele lisandub
täiendavate Eesti kui vastuv...
2. Majanduskasvu edendamine ja
tööjõumaksude vähendamine
 Tootlikkus hõivatu kohta suhtena EL keskmisest kasvab
79,1%-ni....
3. Madalapalgaliste toimetuleku
suurendamine
 Absoluutse vaesuse määr langeb 5,9 %-ni
 Eri- ja kutsealase hariduseta täi...
4. Lastega perede toimetuleku
parandamine, laste sündi toetava
keskkonna edasiarendamine
 Absoluutse vaesuse määr 0-17 aa...
5. Riigi ja kohaliku halduse reformimine,
ääremaastumise leevendamine
 Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elani...
Próximos SlideShares
Carregando em…5
×

Riigi eelarvestrateegia 2016–2019

6.589 visualizações

Publicada em

Riig

Publicada em: Economia e finanças
  • Seja o primeiro a comentar

Riigi eelarvestrateegia 2016–2019

  1. 1. Riigi eelarvestrateegia 2016–19 ja Stabiilsusprogramm 2015 Andrus Säälik, Rahandusministeerium 5.juuni 2015
  2. 2. 1. Riigi eelarvestrateegia ja Stabiilsusprogrammi koostamise lähtepunkt
  3. 3. Eelarve baasseadus – eelarvetasakaalu nõue  Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon peab olema tasakaalus või ülejäägis (§6)  Kohustuslik korrigeerimismehhanism (§7): jooksva aasta eelarvepositsiooni tuleb parandada kui Rahandusministeeriumi prognoosi järgi struktuurne defitsiit või kui Euroopa Komisjon ja EL Nõukogu leiavad eelarvepoliitikate koordineerimise protsessis, et meie eelarvepositsioon erineb märkimisväärselt keskpika perioodi eesmärgist (medium-term objective, MTO), milleks Eesti puhul struktuurne ülejääk  Kompenseerimismehhanism (§8): tekkinud struktuurne puudujääk kompenseeritakse järgmistes riigieelarvetes eurodes samaväärse eelarve ülejäägiga (vähemalt 0,5% SKPst aastas) 3
  4. 4. Riigi eelarvestrateegia (RES) ja Stabiilsus- programmi (SP) koostamise lähtepunkt  Seis peale Rahandusministeeriumi kevadist majandusprognoosi  Euroopa Komisjoni erinev hinnang majandustsüklile ja struktuursele tasakaalule  Koalitsioonilepe  Eelarvenõukogu arvamus
  5. 5. RM kevadise majandusprognoosi järgi oli valitsussektor 2017 ja 2018 struktuurses puudujäägis -3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% -600 -500 -400 -300 -200 -100 0 100 200 300 400 500 600 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015*2016*2017*2018*2019* % SKPstmln € KOV Sotsiaalkindlustusfondid Keskvalitsus Valitsussektori eelarvepositsioon (parem skaala) Struktuurne eelarvepositsioon (parem skaala)
  6. 6. Euroopa Komisjoni hinnangud Eesti eelarvepoliitikale Detsember 2014: Overall compliance of Draft Budgetary Plan with Stability and Growth Pact Veebruar 2015: Assessment based on the Comission 2015 winter forecast 2014: some deviation from the adjustment path towards the MTO 2015: some deviation from the adjustment path towards the MTO 2014: some deviation from the adjustment path towards the MTO 2015: significant deviation from the adjustment path towards the MTO (deterioration is due to changes in the estimates of the cyclical position of the economy)
  7. 7. Eelarvenõukogu arvamus prognoosist ja eelarve- eesmärgist Eelarvenõukogu arvamus 27.04.2015:  Eelarvenõukogu arvates on rahandusministeeriumi uus majandusprognoos nii oma realistlikkuse kui ka infosisalduse poolest sobiv alus järgmise aasta riigi eelarvestrateegia väljatöötamiseks.  Kuna Eesti majanduse arengut analüüsivate institutsioonide hinnangutes majandustsükli seisule püsivad erimeelsused, soovitame jätkuvalt hinnata eelarve tsüklilist komponenti mitme alternatiivse meetodiga. Eelarvenõukogu arvates võivad valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni näitajad olla prognoosis ülehinnatud, seda eriti aastatel 2015−2017.  Eelarvenõukogu soovitab valitsusel eelarvepoliitikat kavandades eelmainitud aspekte arvestada ja koostada riigi eelarvestrateegia, mille puhul on valitsussektori eelarvepositsioon juba alates 2016. aastast vähemalt nominaalses tasakaalus. Rahandusministeeriumis kasutatava metoodika järgi tähendab see märkimisväärse struktuurse ülejäägi kavandamist. Sellisel juhul valitseb suurem kindlus, et riigieelarve on järgnevatel aastatel kooskõlas riigieelarve seaduse nõuetega. 7
  8. 8. 2. Riigi eelarvestrateegia ja Stabiilsusprogrammi koostamine ja eesmärgid
  9. 9. Valitsuskabineti arutelud  RM ettepanek oli valitsussektori positsiooni SKPst tõsta 0,5 protsendipunkti, et täita oma tasakaalueesmärki ka Euroopa Komisjoni hinnangul  Seega olime eesmärgist maas 583 miljonit eurot nelja aasta peale  Valitsuskabinetis oli peamiseks eesmärgiks leida meetmeid võetud/võetavate kohustuste katteks  Lisaks oli vaja leida meetmeid ka juba välja käidud majutusteenuste käibemaksu ja kütuseaktsiisi tõusu leevendamiseks
  10. 10. Lisameetmed  Täiendavad dividendid  Trahvide ja lõivude tõus  Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus  Valitsemiskulude kokkuhoid  Valitsussektori hõive vähendamine
  11. 11. Eelarvepositsiooni eesmärk Struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst 2014 2015 2016 2017 2018 2019 RES 2015–18 struktuurse eelarvepositsiooni eesmärk (apr 2014) 0,1 0,2 0,0 0,2 0,2 Struktuurne eelarvepositsioon COM prognoosis (veebr 2015) -0,7 -0,8 -1,0 Struktuurne eelarvepositsioon RM prognoosis (märts 2015) 1,2 0,6 0,1 -0,2 -0,2 0,4 Struktuurse eelarvepositsiooni eesmärk – VV otsus (30.04.2015) 0,6 0,2 0,2 0,6
  12. 12. Vabariigi Valitsuse prioriteedid aastani 2019 Kadri Tali, Rahandusministeerium 5.juuni 2015
  13. 13. Vabariigi Valitsuse prioriteedid aastani 2019 1. Eesti julgeoleku tugevdamine. 2. Majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine. 3. Madalapalgaliste toimetuleku suurendamine. 4. Lastega perede toimetuleku parandamine, laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine. 5. Riigi ja kohaliku halduse reformimine, ääremaastumise leevendamine.
  14. 14. 1. Eesti julgeoleku tugevdamine  Sõjalise kaitse kulud säilivad tasemel 2%, millele lisandub täiendavate Eesti kui vastuvõtja riigi kulude finantseerimine.  Kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide liikmete arv kasvab 30 tuhandeni. Poliitikamuudatused ja reformid:  Vastuvõtva riigi tegevused liitlaste püsivaks kohalolekuks (õppused, eelpositsioneeritud varustus, õhuturve, roteeruvate üksuste kohalolek).  Ämari ja Tapa arendamine.  NATO kiirreageerimisjõudude arendamine.  1. ja 2. jalaväebrigaadi arendamine (jalaväe lahingumasinad, iseliikuvad suurtükid, tankitõrje).  Idapiiri väljaehitamine, politsei ja piirivalve kiirreageerimise võimekuste arendamine.  Elutähtsate teenuste toimepidevuse tugevdamine.
  15. 15. 2. Majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine  Tootlikkus hõivatu kohta suhtena EL keskmisest kasvab 79,1%-ni.  Tööhõive määr vanusegrupis 20-64a kasvab 75,7%-ni.  Tööjõu efektiivne maksumäär väheneb 33,1%-ni. Poliitikamuudatused ja reformid:  Tulumaksuvaba miinimumi tõus 205 euroni.  Sotsiaalmaksumäära vähendamine 1% võrra.  Erasektori teadus- ja arendustegevust toetavad meetmed.  Ettevõtlustoetuste fokusseerimine.
  16. 16. 3. Madalapalgaliste toimetuleku suurendamine  Absoluutse vaesuse määr langeb 5,9 %-ni  Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64 aastased) osakaal langeb alla 26% Poliitikamuudatused ja reformid:  Puuduses oleva pere toimetuletoetuse määr tõus130 euroni.  Madala sissetulekuga töötajate maksutagastuse süsteem.  Täiskasvanute keskhariduse omandamise ning täiend- ja ümberõppe toetamine.  Tööturu riskirühmade konkurentsivõimelisuse tõstmine ja hõives püsimise toetamine.
  17. 17. 4. Lastega perede toimetuleku parandamine, laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine  Absoluutse vaesuse määr 0-17 aastaste laste seas väheneb 7%-ni.  Summaarne sündimiskordaja ehk laste arv naise kohta tõuseb 1,67-ni. Reformid ja poliitikamuudatused:  Esimese ja teise lapse toetus tõuseb 60 euroni.  Lasterikka pere (3+) toetuse käivitamine, 200 eurot kuus.  Elatisrahafondi loomine  Lisaks rahalistele toetustele: spordi- ja huvitegevuses osalemise võimalused, lasteaia- ja lapsehoiukohtade loomine, viljatusravi, vanemaharidus, töö- ja pereelu ühildamise toetamine.
  18. 18. 5. Riigi ja kohaliku halduse reformimine, ääremaastumise leevendamine  Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas ei suurene (12%).  Tööhõivemäär maapiirkonnas (vanusegrupis 15-64) kasvab (73,2% 2014.a).  2018.a lõpuks elab vähemalt 95% elanikest kohalikes omavalitsustes, mis vastavad valitsuses kinnitatud võimekuse ja jätkusuutlikkuse kriteeriumitele. Reformid ja poliitikamuudatused:  Riigihalduse ja regionaalhalduse koordineerimise ühendamine.  Haldusreformi läbiviimine (reformi ettevalmistamine 01.07.2016, KOV uus rahastamismudel).  EL eesistumise sooritamine suurepäraselt.  Valitsussektori töötajate arv väheneb kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega (1100 in. aastas).  Bürokraatia ja dubleerimise vähendamine, koostöö ja paindlikkuse suurendamine.  Avalike teenuste (sh e-teenuste) viimine ühtsele kvaliteedistandarditele.

×