SlideShare uma empresa Scribd logo
1 de 38
Baixar para ler offline
Majanduse ülevaade ja
riigieelarve täitmine,
aprill 2015
20.05.2015
Lühikokkuvõte 1/3
Majandusolukord 2014. aasta lõpul ja 2015. aasta algul
 Euroopas on majandususaldus viimastel kuudel paranenud – peamistest eksporditurgudest
on kiirema kasvuga Rootsi, Norra ja Leedu majandus.
 Eestis oli kindlustunne veebruaris eelmiste kuudega võrreldes madalam nii tööstuses,
teeninduses kui ka kaubanduses, vaid ehituses oli konjunktuur stabiilne.
 Tööhõive kasv jätkus, tööpuudus vähenes, hinnatõus peatus ja palgatulu reaalkasv kiirenes.
 Elanike tarbimisjulgus veebruaris langes, kuid hinnalangus toetab tarbimise reaalkasvu.
 Neljandas kvartalis Eesti SKP kasv kiirenes 3 protsendini ja 2014. aasta majanduskasvuks
kujunes 2,1 protsenti, mis on vähem kui Lätis ja Leedus.
 Majanduskasvu toetas lisaks eratarbimisele ka tugevnev eksport. Kaubagruppidest
panustas ekspordi kasvu lisaks sideseadmetele puidu ja puidutoodete ning optiliste
seadmete väljavedu.
 Ettevõtlus- ja valitsussektori investeeringud olid kolmandas kvartalis languses, elanike
eluasemeinvesteeringud siiski mõnevõrra kasvasid.
 Erasektori laenujäägi aastane kasvutempo aeglustus jaanuaris 2,3 protsendini.
 Nafta odavnemise tõttu on tarbijahinnad jätkuvalt languses, ulatudes veebruaris –0,8
protsendini. Hinnalanguse põhi on läbitud. Euroalal ulatus hinnalangus 0,3 protsendini.
 Jaanuaris suurenes kaupade eksport aastatagusega võrreldes 1 protsent ja import vähenes
5 protsenti. Ekspordi kasvu veab elektroonikatoodete väljavedu, languses on peamiselt
Venemaa-suunaline eksport (toidukaubad ja mehaanilised seadmed).
Lühikokkuvõte 2/3
Tulud
Aprilli lõpu seisuga
 Tulusid laekus 2,63 miljardit eurot ehk 31,1 protsenti aastaks planeeritust, kasv
7,4 protsenti võrreldes mullu sama ajaga.
 Maksutulusid laekus 140,1 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti rohkem kui mullu sama
ajaga, sh sotsiaalmaksu 53,5 miljonit eurot, käibemaksu 44 miljonit eurot ja
aktsiise 21,8 miljonit eurot rohkem.
 Mittemaksulisi tulusid laekus 39,9 miljonit eurot ehk 10,5 protsenti rohkem kui
aasta varem: toetuste maht kasvas 26,5 miljonit eurot ja finantstulude maht 18,6
mln eurot.
Märtsi lõpu seisuga
 Töötukassa tulu 11,5 protsenti väiksem kui mullu samal ajal, vähenemist mõjutab
alates 2015. aasta jaanuarist töötuskindlustusmakse määrade langetamine töötajal
2 protsendilt 1,6 protsendile ja tööandjal 1 protsendilt 0,8 protsendile;
 Haigekassa tulusid on kolme kuuga laekunud 229,1 miljonit eurot, mis on 15,6
miljonit eurot ehk 7,3 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.
Lühikokkuvõte 3/3
Kulud
Aprilli lõpu seisuga
 Kuludeks suunati 2,68 miljardit eurot ehk 5,8% rohkem v.e.a.
 Toetuste maht kasvas vastavalt 61,5 miljonit eurot ehk 4,7% v.e.a.
 Tööjõukulude maht suurenes 2,1% ja majandamiskulude maht 8,6% v.e.a.
 Investeeringud vähenesid 29,8% v.e.a., ulatudes aprilli lõpuks 85,8 miljoni euroni.
 Väljamakseid välistoetustest tehti 142,5 miljonit eurot, kahanemine 70,1 miljonit
eurot tuleneb peamiselt struktuuritoetuste vähenemisest (46 miljonit eurot).
Märtsi lõpu seisuga
 Töötukassa kulud on 3,1% väiksemad v.e.a., registreeritud töötute hulk on aastaga
vähenenud 13,3% ja osakaal tööjõulisest elanikkonnast langenud 4,9%-le.
 Keskmine töötuskindlustushüvitis on tõusnud, kuid kuna saajate hulk on 3318
isiku võrra vähenenud, siis kulud on mullusega võrreldes väiksemad.
 Haigekassa on kuludeks suunanud 255,2 miljonit eurot, kasv 23 miljonit eurot ehk
10%, kolme kuu ravikindlustuse kulud ületavad eelarvet 3,9 miljoni euroga.
 Valitsussektori puudujääk ulatus märtsi lõpuks 0,77%-ni SKP-st.
MAJANDUSÜLEVAADE
Eesti IV kv majanduskasvult ELi esirinnas
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
%, v.e.a
Euroopa Liit Eesti
Soome Rootsi
Läti Saksamaa
Venemaa
Eurostat, Vene Statistikaamet
Vene rubla on tugevnemas,
EUR/USD kurss nõrgenenud aastaga 24%
SA
Eesti majanduskasvu vedas möödunud aasta lõpus nii
sisenõudlus kui ka eksport
Majandususaldus Eestis on kerges languses
COM
Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)
Kindlustunde kahanemine Eestis on laiapõhjaline
COM
3 kuu keskmine
ESA
IV kvartalis SKP kasv kiirenes 3 protsendini
Töötleva tööstuse toodangu kasv aeglustus jaanuaris
2,5 protsendini
IV kvartalis panustas kasvu enim
töötlev tööstus ja energeetika
Eratarbimine panustab kasvu stabiilselt
ES
Panus SKP kasvu, pp
-30.0
-20.0
-10.0
0.0
10.0
20.0
30.0
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Eratarbimine
Valitsussektori tarb.
KTKTI
Investeeringud
Varude.muutus
Eksport–import
Eluasemelaenu jääk kasvab,
tarbimislaenudel hooajaliselt väheneb
Mln € v.e.p. 3k keskmine
EP
-50.0
0.0
50.0
100.0
150.0
200.0
250.0
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Liising
Tarbimislaenud
Eluasemelaenud
Tarbijahindade languse põhi on läbitud,
veebruaris hinnatõus -0,8%
Venemaa osatähtsus ekspordi sihtriigina on vähenemas
RIIGIEELARVE TULUD
Nelja kuuga laekus tulusid 2,63 miljardit eurot
ehk 31,1% aasta eelarvest, kasv 7,4% v.e.a.
1,537.2
1,664.6
1,810.0
347.4
377.9
399.7366.1
379.6
419.5
30.1% 30.2%
31.1%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
18%
20%
22%
24%
26%
28%
30%
32%
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
1,800
2,000
2,200
2,400
2,600
2,800
2013 2014 2015
maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)
mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)
Maksulaekumised kasvasid 6,8% v.e.a.
Eelarve 2015
(tuhat EUR)
4 kuud 2015
(tuhat EUR)
4 kuud
v.e.a.
Eelarve 2015
täitmine
MAKSUD KOKKU 6 968 235 2 209 686 6,8% 31,7%
KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 1 809 980 7,0% 31,2%
Füüsilise isiku tulumaks 309 000 36 585 -9,2% 11,8%
Juriidilise isiku tulumaks 320 572 110 194 1,6% 34,4%
Sotsiaalmaks 2 370 000 774 555 7,4% 32,7%
Raskeveokimaks 4 300 2 391 20,2% 55,6%
Käibemaks 1 865 000 592 832 8,0% 31,8%
Aktsiisid kokku 882 350 275 051 8,6% 31,2%
Alkoholiaktsiis 240 000 74 119 15,5% 30,9%
Tubakaaktsiis 185 000 54 609 4,2% 29,5%
Kütuseaktsiis 424 000 133 120 7,2% 31,4%
Pakendiaktsiis 250 292 531,0% 116,8%
Elektriaktsiis 33 100 12 910 3,3% 39,0%
Hasartmängumaks 22 700 6 171 -21,6% 27,2%
Tollimaks 30 200 12 202 23,8% 40,4%
EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 399 706 5,8% 34,3%
Töötuskindlustusmakse 150 113 51 362 -8,0% 34,2%
Kogumispensionimakse 129 000 39 490 14,7% 30,6%
KOV tulumaks 826 000 278 200 8,0% 33,7%
Maamaks 59 000 30 654 2,1% 52,0%
Mittemaksulisi tulusid laekus nelja kuuga 419,5 mln
eurot (28,4% eelarvest), kasv 10,5% v.e.a eelkõige
toetuste ja finantstulude parema laekumise tõttu
44,8
173,8
55,7
145,2
0
50
100
150
200
250
300
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mln EUR
Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt
Varade müük Finantstulud Muud
2014 laekumine 2013 laekumine
RIIGIEELARVE KULUD
 Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 5,8% ehk 147,6 mln eurot.
 Kululiikidest suurimad olid toetused summas 1,38 miljardit eurot, muud
tegevuskulud 840,9 mln eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 414,6 mln eurot.
 Antud toetuste maht suurenes 61,5 miljonit eurot ehk 4,7%.
 Muud tegevuskulud kasvasid 60 miljonit eurot ehk 7,7%.
 Finantskulud vähenesid 1,9 miljonit eurot ehk 27,4%.
Kulude maht 2,68 mld eurot, kasv 5,8% v.e.a.
peamiselt toetuste ja muude tegevuskulude arvel
660 676 676 671 0 0 0 0 0 0 0 0
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1,000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
2015 2014 2013
Tööjõu- ja majandamiskulude maht 414,6 mln eurot,
kasv 5,1% v.e.a.
 Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati neljal esimesel kuul 414,6 miljonit eurot
ehk 29% eelarvest, sh kindlaksmääratud vahenditest 342,2 miljonit eurot ehk 30%.
Eelmisel aastal samal ajal oli täitmine kõikidest liikidest kokku 394,5 miljonit eurot,
mis moodustas 30% tööjõu- ja majandamiskulude aastasest eelarvest.
 Tööjõukuludeks kasutati 216,8 miljonit eurot ehk 2,1% rohkem kui mullu samal ajal
ja majandamiskuludeks 197,9 miljonit eurot ehk 8,6% rohkem kui mullu samal ajal.
87.8 96.9 114.1 116.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2013-2015
2015 2014 2013
Investeeringuteks suunati 85,8 miljonit eurot,
vähenemine 29,8 protsenti v.e.a.
 Investeeringuid tehti nelja kuuga 85,8 mln eurot ehk 36,5 mln eurot vähem v.e.a.
 Riigiasutused investeerisid ise 44,8 mln eurot, mis on 52,1% ehk 15,4 mln eurot
rohkem v.e.a. Suurimad objektid riigitulu vahenditest olid kaitseministeeriumi
valitsemisala hoonete ehitus ja renoveerimine summas 6,7 mln eurot ning MKMi
valitsemisalas riigimaanteede renoveerimine summas 5 mln eurot.
 Investeeringutoetusi realiseeriti 41 mln euro ulatuses, mis on 55,9% ehk 51,8 mln
eurot vähem v.e.a.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2014 35 26 35 26 29 27 44 45 44 51 30 46
2015 32 14 23 17 0 0 0 0 0 0 0 0
% kogumahust 2014 5% 4% 5% 4% 4% 4% 6% 7% 6% 7% 4% 7%
% kogumahust 2015 5% 2% 3% 2%
35
26
35
26 29 27
44 45 44
51
30
46
32
14
23
17 0 0 0 0 0 0 0 0
5%
4%
5%
4% 4% 4%
6% 7%
6%
7%
4%
7%
5%
2%
3%
2%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
Välistoetuste väljamakseid tehtud 142,5 miljonit
eurot ehk 14,2% plaanitust, suurimad väljamaksete
tegijad PÕM, MKM ja HTM
* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
156.5 133.8 276.9 261.5 70.1 89.1
18.1
19.6 14.0
57.0
20.8 18.0
9.6
3.5
12.5
10.5
20.6
7.9
25.7
10.7
19.0
0
5
10
15
20
25
30
0
50
100
150
200
250
300
HTM KKM PÕM MKM SiM SOM ülejäänud kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest
72,9 miljonit eurot ehk 10,8% ning maaelu ja
kalanduse vahenditest 49,4 miljonit eurot ehk 32,4%
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
678.3
152.6
124.3
33.4
13.5 4.0
72.9
49.4
7.5 6.5 4.8 1.3
10.8
32.4
6.0
19.5
35.3
32.1
0
5
10
15
20
25
30
35
40
0
100
200
300
400
500
600
700
800
Struktuuri-
toetused
Maaelu/
kalandus
Euroopa
Põllumajanduse
Tagatisfond
Muu
välistoetus
Norra ja
EMP
Šveitsi
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
Välistoetuste arvelt tehtud väljamaksete maht 70,1
miljonit eurot väiksem v.e.a.
 Välistoetusi koos ettemaksetega tehti nelja kuuga 142,48 mln eurot ehk 14,2% plaanitust,
vähenemine peamiselt struktuuritoetuste väljamaksete vähenemisest 46,0 mln eurot. Uue
2014+ perioodi vahenditest väljamaksed tehtud 27,2 mln eurot, peamiselt MAK meetmed.
 Struktuuritoetuste (2007–2013) arvel on väljamakseid tehtud 71,5 mln eurot ehk 20,8%
planeeritust, mullu ulatus summa 118,9 mln euroni. Lisaks on tehtud 2014+ perioodi
väljamakseid 1,4 mln eurot ehk 0,4% planeeritust;
 Maaelu ja kalanduse toetusi (2007–2013 MAK ja kalanduse rakenduskava) on välja makstud
23,6 mln eurot ehk 50,1% planeeritust, eelmisel aastal 75,6 mln eurot. Vähenemine võrreldes
eelmise aastaga on tingitud pindalatoetuste väljamaksetest MAKi uue 2014+
programmiperioodi (25,8 mln eurot, ehk 24,5% planeeritust) vahenditest.
 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik
kasutamine (6,0%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu
(otsetoetused põllumajandustootjatele ligikaudu 122 miljoni euro ulatuses). Veebruarikuus
maksti välja erakorraline abi piimatootjatele 6,8 mln eurot.
 Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste
väljamaksete tase on 4,8 mln eurot ehk 35,3% planeeritust;
 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuste väljamaksete tase on 1,3 mln eurot, ehk 32,1%
planeeritust;
 Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja muude sisejulgeolekufondide kehtiva
programmiperioodi toetusi on välja makstud 3,0 mln eurot ehk 21,8% planeeritust.
Välistoetuste kasutamine programmiperioodil
Struktuuritoetused
 Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on 30.04.15 seisuga projekte
heaks kiidetud 99,4% ja toetusi välja makstud 89,3% ulatuses perioodiks määratud
vahenditest (kokku 3,4 mld eurot);
 lõpetatud on 14 005 ja teostamisel 1046 projekti. Eelmise perioodi struktuuritoetusest
rahastatavaid projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni;
 perioodi 2014+ struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on projekte heaks kiidetud 4,4% ja
toetusi välja makstud 1 427 380 euro ulatuses perioodiks määratud vahenditest (kokku 3,5
mld eurot).
Maaelu (MAK) ja kalanduse arendamise toetused
 MAK 2007–2013 toetuste kasutamise osas on aprillikuu lõpu seisuga projekte heaks kiidetud
100% ja väljamakseid tehtud 98,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723,7
mln eurot. MAK 2014+ toetuste kasutamise osas on projekte heaks kiidetud 3,5% ja
väljamakseid tehtud 3,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (kokku 823,3 mln eurot);
 Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 (EKF) rakenduskava toetuste kasutamisel on vastavalt
94,3% ja 82,5% ulatuses perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–2014).
Väljamaksete tase on 43,4% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.
Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Väljamaksete tase on 80,9% perioodiks
määratud vahenditest, kokku ca 28 mln eurot.
Euroopa territoriaalse koostöö programmid ja muud sisejulgeolekufondid (2007–2013).
Väljamaksete tase on 85,1% perioodiks määratud vahenditest summas 84,2 mln eurot.
Töötukassa tulud ja ülejääk vähenevad võrreldes
mullusega, töötuskindlustusmakse määrad langesid
töötajal 2%-lt 1,6%-le ja tööandjal 1%-lt 0,8%-le
 2015. aasta kolme kuu tekkepõhine ülejääk on 9,1 mln eurot ehk 26,4% eelarvest.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2015.a tulem 6,7 mln eurot (42,3%)
väiksem.
 Kolme kuu tulud on 43,4 mln eurot ehk 24,4% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga on tulu 5,6 mln eurot (11,5%) väiksem. Tulu vähenemist mõjutab
töötuskindlustusmakse määrade langemine 3%-lt 2,4%-le alates 2015. aastast.
Kuised tulemid 2011-2015
0
10
20
30
40
50
60
70
80
0
2
4
6
8
10
12
14
16
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Millions
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
Töötukassa kulud 3,1% väiksemad v.e.a
 2015. a kolme kuu kulu on 34,3 mln eurot ehk 23,9% eelarvest. Võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga on kulu 1 mln eurot (3,1%) väiksem.
 Kulude muutused kululiikide lõikes v.e.a ja protsendina tänavusest eelarvest
 Suurenenud on töötutoetus 3,5%, (25,8% eelarvest), tööjõukulud 16,8% (20,8%
eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 16% (17,1% eelarvest) ja majandamiskulud
54,1% (22,6% eelarvest).
 Vähenenud on töötuskindlustushüvitised 2,7% (29,8% eelarvest, ülekulu 4,8 pp),
hüvitised koondamise korral 8,7% (30% eelarvest, ülekulu 5 pp), hüvitised
maksejõuetuse korral 12,4% (eelarvest 8,9%), töötuskindlustushüvitistelt
arvestatud sotsiaalmaks 4,2% (27% eelarvest, ülekulu 2 pp), erijuhtudel riigi poolt
makstav sotsiaalmaks 10,1% (26,2% eelarvest, ülekulu 1,2 pp).
 Kulude muutuste põhjused
 Töötutoetuse kulu on aastaga kasvanud, kuna 2015. aastal tõsteti töötutoetuse
päevamäär 3,62 eurolt 4,01 eurole.
 Kuigi keskmine töötuskindlustushüvitis on tõusnud 320 eurolt 339 eurole, on kulu
vähenenud, kuna saajate arv on langenud 3318 isiku võrra v.e.a.
 Hüvitised koondamise korral on vähenenud, kuna saajate arv ja keskmine hüvitis
on langenud (keskmine hüvitis 2014. aastal 1620 eurot, 2015. aastal 1528 eurot).
 Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on vähenenud, kuna keskmine hüvitis on
langenud 1864 eurolt 1605 eurole.
Töötukassas registreeritud töötute arv ja osakaal
tööhõivelisest elanikkonnast väiksem v.e.a.
TÖÖHÕIVE
 2015. aasta märtsi lõpus oli registreeritud töötuid 30 725 isikut ehk 194 töötut
(0,6%) vähem kui eelmisel kuul ja 4698 töötut (13,3%) vähem kui aasta tagasi
samal ajal.
 Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli märtsi lõpus 4,9%, 2014. aastal samal
ajal 5,6%.
 Uusi töötuid registreeriti kolme kuuga 17 906 isikut, mis on 408 (2,2%) töötut
vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
 Pikaajalisi töötuid on võrreldes eelmise aastaga 3629 isikut (27,4%) ja eesti
keelt mitteoskavaid inimesi 1859 (16,3%) isikut vähem, kuid puudega töötuid
969 (47,9%) isikut rohkem.
 Töötuna arveloleku lõpetasid kolme kuuga 15 717 isikut, 2014. aastal samal ajal
17 550 isikut.
Haigekassa kulud on võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga 10% kasvanud
 Haigekassa kolme kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 28,3 miljonit
eurot. Eelarve puudujääk on prognoositust 6,5 miljonit eurot suurem.
 Tulusid on laekunud 229,1 mln eurot – 24% aasta eelarvest. Sotsiaalmaksu
ravikindlustuse tulu on laekunud 228 miljonit eurot, mis on 3,3 miljonit eurot
eelarves kavandatust rohkem. Võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on tulude
maht suurenenud 15,6 miljonit eurot ehk 7,3%.
 Kulusid on tehtud 255,2 miljonit eurot ehk 26,8% aasta eelarvest. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 23 miljonit eurot ehk 10%.
-40
-30
-20
-10
0
10
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
Ravikindlustuse kulud ületavad eelarvet 10 miljoni
euroga, tegevuskulude eelarve on alatäidetud
 2015 esimese kvartali tervishoiuteenuste kulu oli 183,7 miljonit eurot. Eelarve
ületati haiguste ennetuses, üldarstiabis, eriarstiabis ja õendusabis kokku 3,9
miljoni euroga. Eelarve täitmist on mõjutanud eriastiabi kasutuse kasv. Inimeste
arv, kellele osutatud tervishoiuteenuseid esimeses kvartalis rahastati, on
kasvanud 3 protsenti. Hambaravi eelarve jäi alatäidetuks.
 Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 35,4 miljonit eurot, mis
on 5,4 miljonit eurot üle eelarve. Esimese kvartali eelarve on ületatud 18
protsendiga. Eelarve ületamise põhjus oli prognoositust suurem haigus-,
hooldus- ja sünnituslehtede kasutamine.
 Ravimite hüvitisi on välja makstud 27,9 miljonit eurot, mis on 1,3 miljonit eurot
üle eelarve. Võrdselt on kasvanud nii ravimikasutus, mis väljendub
soodusretseptide arvu kasvus, kui ka keskmine soodusretsepti maksumus.
Soodusretsepti kallinemine haigekassa jaoks on tingitud uuemate ja senisest
kallihinnalisemate ravimite sagedasemast kasutusest.
 Haigekassa tegevuskulude eelarve on 10 protsenti alatäidetud – kulusid on
tehtud 2,2 miljoni euro ulatuses.
RESERVID, EELARVEPOSITSIOON
Riigikassa likviidsete varade maht kasvas 154,6 mln
eurot, ulatudes 1,43 mld euroni, kasv 12,1% v.e.a.
 Aprilli lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,43 mld eurot, millest
likviidsusreservis oli 1,1 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 369,2 mln eurot.
 Stabiliseerimisreserv on suurenenud 7,5 miljonit eurot ehk 2,1% v.e.a.
 Likviidsusreservi maht on vähenenud 152,5 mln eurot ehk 16,9% v.e.a.
 Omandireformi reservfondi vahendid on vähenenud 5,5 mln eurot ehk 31 % v.e.a.
361.7 369.2
918.0 1,065.1
-16.7%
-4.0%
-30.0%
-25.0%
-20.0%
-15.0%
-10.0%
-5.0%
0.0%
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
1,800
2,000
2014 aprill 2015 aprill
mlneur
Likviidsusreserv
Stabiliseerimisreserv
kogureservi muutus., võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (%)
Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2013–2015:
tänavu esimese kolme kuu valitsussektori
puudujääk oli 0,77% SKPst ehk 156 miljonit eurot)
-1.25%
-1.00%
-0.75%
-0.50%
-0.25%
0.00%
0.25%
0.50%
0.75%
-250
-200
-150
-100
-50
0
50
100
150
jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets
% SKPstmln EUR
Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV
VS eelarvepositsioon 2013 VS eelarvepositsioon 2014 VS eelarvepositsioon 2015
Lühendite selgitused
 a – aasta;
 EAGP – Euroopa Põllumajanduse
Tagatisfond;
 EKF – Euroopa Kalandusfond;
 EMP – Euroopa Majanduspiirkond;
 EUR/eur/€ – euro;
 HTM – Haridus- ja
Teadusministeerium;
 k – kuu;
 KKM – Keskkonnaministeerium;
 KOV – kohalik omavalitsus;
 kv – kvartal;
 MAK – maaelu arengukava;
 MKM – Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
 mld – miljard;
 mln – miljon;
 pp – protsendipunkt;
 PÕM – Põllumajandus-
ministeerium;
 SIM – Siseministeerium;
 SKP – sisemajanduse
koguprodukt;
 SOM – Sotsiaalministeerium;
 v.e.a. – võrreldes eelmise aastaga;
 v.e.p. – võrreldes eelmise
perioodiga;
 VS – valitsussektor;
 VV – Vabariigi Valitsus.

Mais conteúdo relacionado

Mais procurados

Tonu Mertsina: Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Tonu Mertsina: Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile Tonu Mertsina: Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Tonu Mertsina: Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile Statistikaamet / Statistics Estonia
 
Ardo Hansson. Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatel
Ardo Hansson. Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatelArdo Hansson. Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatel
Ardo Hansson. Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatelEesti Pank
 

Mais procurados (20)

Riigieelarve kasutamise ülevaade 2015. aasta esimesel poolaastal
Riigieelarve kasutamise ülevaade 2015. aasta esimesel poolaastalRiigieelarve kasutamise ülevaade 2015. aasta esimesel poolaastal
Riigieelarve kasutamise ülevaade 2015. aasta esimesel poolaastal
 
Riigieelarve kasutamine üheksa kuuga ja septembris 2015
Riigieelarve kasutamine üheksa kuuga ja septembris 2015 Riigieelarve kasutamine üheksa kuuga ja septembris 2015
Riigieelarve kasutamine üheksa kuuga ja septembris 2015
 
Eesti majanduse ja 2015. aasta riigieelarve kasutamise ülevaade
Eesti majanduse ja 2015. aasta riigieelarve kasutamise ülevaadeEesti majanduse ja 2015. aasta riigieelarve kasutamise ülevaade
Eesti majanduse ja 2015. aasta riigieelarve kasutamise ülevaade
 
Graafikud 2014. aasta riigieelarvest (24.09.2013)
Graafikud 2014. aasta riigieelarvest (24.09.2013)Graafikud 2014. aasta riigieelarvest (24.09.2013)
Graafikud 2014. aasta riigieelarvest (24.09.2013)
 
Tonu Mertsina: Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Tonu Mertsina: Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile Tonu Mertsina: Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Tonu Mertsina: Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
 
Riigieelarve täitmine - veebruar 2014
Riigieelarve täitmine - veebruar 2014Riigieelarve täitmine - veebruar 2014
Riigieelarve täitmine - veebruar 2014
 
Riigieelarve täitmine - detsember 2013
Riigieelarve täitmine - detsember 2013Riigieelarve täitmine - detsember 2013
Riigieelarve täitmine - detsember 2013
 
Suveprognoos 2015-slideshare
Suveprognoos 2015-slideshareSuveprognoos 2015-slideshare
Suveprognoos 2015-slideshare
 
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine juulis 2015
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine juulis 2015Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine juulis 2015
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine juulis 2015
 
Riigi eelarvestrateegia 2016–2019
Riigi eelarvestrateegia 2016–2019Riigi eelarvestrateegia 2016–2019
Riigi eelarvestrateegia 2016–2019
 
Riigieelarve kasutamine august 2015
Riigieelarve kasutamine august 2015Riigieelarve kasutamine august 2015
Riigieelarve kasutamine august 2015
 
Maksulaekumine 2015. aasta detsembris
Maksulaekumine 2015. aasta detsembrisMaksulaekumine 2015. aasta detsembris
Maksulaekumine 2015. aasta detsembris
 
Riigieelarve täitmine - oktoober 2013
Riigieelarve täitmine - oktoober 2013Riigieelarve täitmine - oktoober 2013
Riigieelarve täitmine - oktoober 2013
 
2016. aasta riigieelarve täitmine esimeses kvartalis
2016. aasta riigieelarve täitmine esimeses kvartalis2016. aasta riigieelarve täitmine esimeses kvartalis
2016. aasta riigieelarve täitmine esimeses kvartalis
 
Riigieelarve täitmine 2013 - mai
Riigieelarve täitmine 2013 - maiRiigieelarve täitmine 2013 - mai
Riigieelarve täitmine 2013 - mai
 
2016. aasta riigieelarve eelnõu
2016. aasta riigieelarve eelnõu2016. aasta riigieelarve eelnõu
2016. aasta riigieelarve eelnõu
 
Maksulaekumine 2016. aasta jaanuaris
Maksulaekumine 2016. aasta jaanuarisMaksulaekumine 2016. aasta jaanuaris
Maksulaekumine 2016. aasta jaanuaris
 
Rahandusministeeriumi 2013. aasta kevadine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2013. aasta kevadine majandusprognoosRahandusministeeriumi 2013. aasta kevadine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2013. aasta kevadine majandusprognoos
 
Ardo Hansson. Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatel
Ardo Hansson. Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatelArdo Hansson. Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatel
Ardo Hansson. Eesti ja maailmamajanduse areng lähiaastatel
 
Maksulaekumine 2016. aasta augustis.
Maksulaekumine 2016. aasta augustis.Maksulaekumine 2016. aasta augustis.
Maksulaekumine 2016. aasta augustis.
 

Destaque

Agicent_Mobile_Excellence_Center
Agicent_Mobile_Excellence_CenterAgicent_Mobile_Excellence_Center
Agicent_Mobile_Excellence_CenterSudeep Bhatnagar
 
Nitty gritty moonstruck marketing plan - spreads
Nitty gritty   moonstruck marketing plan - spreadsNitty gritty   moonstruck marketing plan - spreads
Nitty gritty moonstruck marketing plan - spreadspatrickholly
 
"End-to-end Interoperability and Mobile Services"
"End-to-end Interoperability and Mobile Services" "End-to-end Interoperability and Mobile Services"
"End-to-end Interoperability and Mobile Services" John Loughney
 
presentación charla ies uclm 2010
presentación   charla ies uclm 2010presentación   charla ies uclm 2010
presentación charla ies uclm 2010angelrogo
 
VAC 2014 FP for linkedin
VAC 2014 FP for linkedinVAC 2014 FP for linkedin
VAC 2014 FP for linkedinMartin Webber
 
ARP Implementation And Data Collection Report
ARP   Implementation And Data Collection ReportARP   Implementation And Data Collection Report
ARP Implementation And Data Collection Reportmonicaorma
 
Buscando la Gobernanaza Energética en el Perú
Buscando la Gobernanaza Energética en el PerúBuscando la Gobernanaza Energética en el Perú
Buscando la Gobernanaza Energética en el PerúLarcery Díaz Barrantes
 
Jornada biblia historia y religiones 2015
Jornada biblia historia y religiones 2015Jornada biblia historia y religiones 2015
Jornada biblia historia y religiones 2015Olga López Míguez
 
Mehr Erfolg als Unternehmer
Mehr Erfolg als UnternehmerMehr Erfolg als Unternehmer
Mehr Erfolg als UnternehmerNorbert Kloiber
 
Presentacion oral y escrita yuly culma
Presentacion oral y escrita yuly culmaPresentacion oral y escrita yuly culma
Presentacion oral y escrita yuly culmayulyculma
 
Galen Staengl - High Performance Ventilation for Multifamily Buildings
Galen Staengl - High Performance Ventilation for Multifamily BuildingsGalen Staengl - High Performance Ventilation for Multifamily Buildings
Galen Staengl - High Performance Ventilation for Multifamily Buildingsjabralind
 
Nives mestrovic lesung aus muttertier @n rabenmutter in bad oeynhausen 2012 ...
Nives mestrovic lesung aus muttertier @n rabenmutter in bad oeynhausen 2012  ...Nives mestrovic lesung aus muttertier @n rabenmutter in bad oeynhausen 2012  ...
Nives mestrovic lesung aus muttertier @n rabenmutter in bad oeynhausen 2012 ...nives mestrovic
 
Can I Give Away Assets to Qualify for Medicaid in Indiana?
Can I Give Away Assets to Qualify for Medicaid in Indiana?Can I Give Away Assets to Qualify for Medicaid in Indiana?
Can I Give Away Assets to Qualify for Medicaid in Indiana?Paul Kraft
 

Destaque (20)

Agicent_Mobile_Excellence_Center
Agicent_Mobile_Excellence_CenterAgicent_Mobile_Excellence_Center
Agicent_Mobile_Excellence_Center
 
Semana 16 Language Project
Semana 16  Language ProjectSemana 16  Language Project
Semana 16 Language Project
 
Nitty gritty moonstruck marketing plan - spreads
Nitty gritty   moonstruck marketing plan - spreadsNitty gritty   moonstruck marketing plan - spreads
Nitty gritty moonstruck marketing plan - spreads
 
Entro - Company Profile
Entro - Company ProfileEntro - Company Profile
Entro - Company Profile
 
GAME - AGÊNCIA GEMU
GAME - AGÊNCIA GEMUGAME - AGÊNCIA GEMU
GAME - AGÊNCIA GEMU
 
Sigce delicias.1.
Sigce delicias.1.Sigce delicias.1.
Sigce delicias.1.
 
"End-to-end Interoperability and Mobile Services"
"End-to-end Interoperability and Mobile Services" "End-to-end Interoperability and Mobile Services"
"End-to-end Interoperability and Mobile Services"
 
presentación charla ies uclm 2010
presentación   charla ies uclm 2010presentación   charla ies uclm 2010
presentación charla ies uclm 2010
 
VAC 2014 FP for linkedin
VAC 2014 FP for linkedinVAC 2014 FP for linkedin
VAC 2014 FP for linkedin
 
03 etica e informatica
03 etica e informatica03 etica e informatica
03 etica e informatica
 
ARP Implementation And Data Collection Report
ARP   Implementation And Data Collection ReportARP   Implementation And Data Collection Report
ARP Implementation And Data Collection Report
 
Buscando la Gobernanaza Energética en el Perú
Buscando la Gobernanaza Energética en el PerúBuscando la Gobernanaza Energética en el Perú
Buscando la Gobernanaza Energética en el Perú
 
Jornada biblia historia y religiones 2015
Jornada biblia historia y religiones 2015Jornada biblia historia y religiones 2015
Jornada biblia historia y religiones 2015
 
La pesca
La pescaLa pesca
La pesca
 
Mehr Erfolg als Unternehmer
Mehr Erfolg als UnternehmerMehr Erfolg als Unternehmer
Mehr Erfolg als Unternehmer
 
Presentacion oral y escrita yuly culma
Presentacion oral y escrita yuly culmaPresentacion oral y escrita yuly culma
Presentacion oral y escrita yuly culma
 
Galen Staengl - High Performance Ventilation for Multifamily Buildings
Galen Staengl - High Performance Ventilation for Multifamily BuildingsGalen Staengl - High Performance Ventilation for Multifamily Buildings
Galen Staengl - High Performance Ventilation for Multifamily Buildings
 
Nives mestrovic lesung aus muttertier @n rabenmutter in bad oeynhausen 2012 ...
Nives mestrovic lesung aus muttertier @n rabenmutter in bad oeynhausen 2012  ...Nives mestrovic lesung aus muttertier @n rabenmutter in bad oeynhausen 2012  ...
Nives mestrovic lesung aus muttertier @n rabenmutter in bad oeynhausen 2012 ...
 
Ральф Шефер
Ральф ШеферРальф Шефер
Ральф Шефер
 
Can I Give Away Assets to Qualify for Medicaid in Indiana?
Can I Give Away Assets to Qualify for Medicaid in Indiana?Can I Give Away Assets to Qualify for Medicaid in Indiana?
Can I Give Away Assets to Qualify for Medicaid in Indiana?
 

Semelhante a 2015. aasta riigieelarve täitmine nelja kuuga

Semelhante a 2015. aasta riigieelarve täitmine nelja kuuga (20)

Ülevaade riigieelarve kasutamisest ja Eesti majandusest 2015. aasta novembri ...
Ülevaade riigieelarve kasutamisest ja Eesti majandusest 2015. aasta novembri ...Ülevaade riigieelarve kasutamisest ja Eesti majandusest 2015. aasta novembri ...
Ülevaade riigieelarve kasutamisest ja Eesti majandusest 2015. aasta novembri ...
 
Ülevaade 2016. aasta riigieelarve kasutamisest esimesel poolaastal
Ülevaade 2016. aasta riigieelarve kasutamisest esimesel poolaastal Ülevaade 2016. aasta riigieelarve kasutamisest esimesel poolaastal
Ülevaade 2016. aasta riigieelarve kasutamisest esimesel poolaastal
 
Riigieelarve täitmine - august 2013
Riigieelarve täitmine - august 2013Riigieelarve täitmine - august 2013
Riigieelarve täitmine - august 2013
 
Riigieelarve täitmine - juuli 2013
Riigieelarve täitmine - juuli 2013Riigieelarve täitmine - juuli 2013
Riigieelarve täitmine - juuli 2013
 
Riigieelarve täitmine 2011 (oktoober)
Riigieelarve täitmine 2011 (oktoober)Riigieelarve täitmine 2011 (oktoober)
Riigieelarve täitmine 2011 (oktoober)
 
Riigieelarve täitmine - märts 2014
Riigieelarve täitmine - märts 2014Riigieelarve täitmine - märts 2014
Riigieelarve täitmine - märts 2014
 
Riigieelarve täitmine 2013 - aprill
Riigieelarve täitmine 2013 - aprillRiigieelarve täitmine 2013 - aprill
Riigieelarve täitmine 2013 - aprill
 
Riigieelarve täitmine 2014. aasta oktoobri lõpuks
Riigieelarve täitmine 2014. aasta oktoobri lõpuksRiigieelarve täitmine 2014. aasta oktoobri lõpuks
Riigieelarve täitmine 2014. aasta oktoobri lõpuks
 
Riigieelarve täitmine 2011 (august)
Riigieelarve täitmine 2011 (august)Riigieelarve täitmine 2011 (august)
Riigieelarve täitmine 2011 (august)
 
Eesti 2014. aasta riigieelarve täitmine seitsme kuuga
Eesti 2014. aasta riigieelarve täitmine seitsme kuugaEesti 2014. aasta riigieelarve täitmine seitsme kuuga
Eesti 2014. aasta riigieelarve täitmine seitsme kuuga
 
Eesti riigieelarve täitmine 7k14_slaidid
Eesti riigieelarve täitmine 7k14_slaididEesti riigieelarve täitmine 7k14_slaidid
Eesti riigieelarve täitmine 7k14_slaidid
 
Riigieelarve täitmine - september 2013
Riigieelarve täitmine - september 2013Riigieelarve täitmine - september 2013
Riigieelarve täitmine - september 2013
 
Eelarve t2itmine-6k2014
Eelarve t2itmine-6k2014Eelarve t2itmine-6k2014
Eelarve t2itmine-6k2014
 
Riigieelarve täitmine - jaanuar 2014
Riigieelarve täitmine - jaanuar 2014Riigieelarve täitmine - jaanuar 2014
Riigieelarve täitmine - jaanuar 2014
 
Riigieelarve täitmine 2010 (september)
Riigieelarve täitmine 2010 (september)Riigieelarve täitmine 2010 (september)
Riigieelarve täitmine 2010 (september)
 
Riigieelarve täitmine 2013 - märts
Riigieelarve täitmine 2013 - märtsRiigieelarve täitmine 2013 - märts
Riigieelarve täitmine 2013 - märts
 
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine - juuni 2014
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine - juuni 2014Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine - juuni 2014
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine - juuni 2014
 
2010 a. riigieelarve tutvustus
2010 a. riigieelarve tutvustus2010 a. riigieelarve tutvustus
2010 a. riigieelarve tutvustus
 
Riigieelarve täitmine 2011 (veebruar)
Riigieelarve täitmine 2011 (veebruar)Riigieelarve täitmine 2011 (veebruar)
Riigieelarve täitmine 2011 (veebruar)
 
Riigieelarve täitmine 2011 (november)
Riigieelarve täitmine 2011 (november)Riigieelarve täitmine 2011 (november)
Riigieelarve täitmine 2011 (november)
 

Mais de Rahandusministeerium/Ministry of Finance of Estonia

Mais de Rahandusministeerium/Ministry of Finance of Estonia (20)

Estonian taxes and tax structure (Sept 2023)
Estonian taxes and tax structure (Sept 2023)Estonian taxes and tax structure (Sept 2023)
Estonian taxes and tax structure (Sept 2023)
 
Estonian taxes and tax structure (dec 2021)
Estonian taxes and tax structure (dec 2021)Estonian taxes and tax structure (dec 2021)
Estonian taxes and tax structure (dec 2021)
 
Estonian taxes and tax structure
Estonian taxes and tax structureEstonian taxes and tax structure
Estonian taxes and tax structure
 
Estonian taxes and tax structure (September 2020)
Estonian taxes and tax structure (September 2020)Estonian taxes and tax structure (September 2020)
Estonian taxes and tax structure (September 2020)
 
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2020
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2020Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2020
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2020
 
Investor presentation, Republic of Estonia
Investor presentation, Republic of EstoniaInvestor presentation, Republic of Estonia
Investor presentation, Republic of Estonia
 
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2019
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2019Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2019
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2019
 
Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadine majandusprognoos Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadine majandusprognoos
 
Estonian taxes and tax structure (as of 1 january 2019)
Estonian taxes and tax structure (as of 1 january 2019)Estonian taxes and tax structure (as of 1 january 2019)
Estonian taxes and tax structure (as of 1 january 2019)
 
Riigieelarve 2019
Riigieelarve 2019Riigieelarve 2019
Riigieelarve 2019
 
Joonised 2018
Joonised 2018Joonised 2018
Joonised 2018
 
Rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadine majandusprognoosRahandusministeeriumi 2018. aasta kevadine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadine majandusprognoos
 
Maksutulu 2017. aastal
Maksutulu 2017. aastalMaksutulu 2017. aastal
Maksutulu 2017. aastal
 
Tegevuspõhine riigieelarve
Tegevuspõhine riigieelarveTegevuspõhine riigieelarve
Tegevuspõhine riigieelarve
 
Riigieelarve 2018
Riigieelarve 2018Riigieelarve 2018
Riigieelarve 2018
 
Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvine majandusprognoosRahandusministeeriumi 2017. aasta suvine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvine majandusprognoos
 
Estonian taxes and tax structure as of 1 July 2017
Estonian taxes and tax structure as of 1 July 2017Estonian taxes and tax structure as of 1 July 2017
Estonian taxes and tax structure as of 1 July 2017
 
Maksutulu mais 2017
Maksutulu mais 2017Maksutulu mais 2017
Maksutulu mais 2017
 
Maksutulu 2017. aasta aprillis
Maksutulu 2017. aasta aprillisMaksutulu 2017. aasta aprillis
Maksutulu 2017. aasta aprillis
 
Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2017
Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2017Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2017
Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2017
 

2015. aasta riigieelarve täitmine nelja kuuga

  • 1. Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, aprill 2015 20.05.2015
  • 2. Lühikokkuvõte 1/3 Majandusolukord 2014. aasta lõpul ja 2015. aasta algul  Euroopas on majandususaldus viimastel kuudel paranenud – peamistest eksporditurgudest on kiirema kasvuga Rootsi, Norra ja Leedu majandus.  Eestis oli kindlustunne veebruaris eelmiste kuudega võrreldes madalam nii tööstuses, teeninduses kui ka kaubanduses, vaid ehituses oli konjunktuur stabiilne.  Tööhõive kasv jätkus, tööpuudus vähenes, hinnatõus peatus ja palgatulu reaalkasv kiirenes.  Elanike tarbimisjulgus veebruaris langes, kuid hinnalangus toetab tarbimise reaalkasvu.  Neljandas kvartalis Eesti SKP kasv kiirenes 3 protsendini ja 2014. aasta majanduskasvuks kujunes 2,1 protsenti, mis on vähem kui Lätis ja Leedus.  Majanduskasvu toetas lisaks eratarbimisele ka tugevnev eksport. Kaubagruppidest panustas ekspordi kasvu lisaks sideseadmetele puidu ja puidutoodete ning optiliste seadmete väljavedu.  Ettevõtlus- ja valitsussektori investeeringud olid kolmandas kvartalis languses, elanike eluasemeinvesteeringud siiski mõnevõrra kasvasid.  Erasektori laenujäägi aastane kasvutempo aeglustus jaanuaris 2,3 protsendini.  Nafta odavnemise tõttu on tarbijahinnad jätkuvalt languses, ulatudes veebruaris –0,8 protsendini. Hinnalanguse põhi on läbitud. Euroalal ulatus hinnalangus 0,3 protsendini.  Jaanuaris suurenes kaupade eksport aastatagusega võrreldes 1 protsent ja import vähenes 5 protsenti. Ekspordi kasvu veab elektroonikatoodete väljavedu, languses on peamiselt Venemaa-suunaline eksport (toidukaubad ja mehaanilised seadmed).
  • 3. Lühikokkuvõte 2/3 Tulud Aprilli lõpu seisuga  Tulusid laekus 2,63 miljardit eurot ehk 31,1 protsenti aastaks planeeritust, kasv 7,4 protsenti võrreldes mullu sama ajaga.  Maksutulusid laekus 140,1 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti rohkem kui mullu sama ajaga, sh sotsiaalmaksu 53,5 miljonit eurot, käibemaksu 44 miljonit eurot ja aktsiise 21,8 miljonit eurot rohkem.  Mittemaksulisi tulusid laekus 39,9 miljonit eurot ehk 10,5 protsenti rohkem kui aasta varem: toetuste maht kasvas 26,5 miljonit eurot ja finantstulude maht 18,6 mln eurot. Märtsi lõpu seisuga  Töötukassa tulu 11,5 protsenti väiksem kui mullu samal ajal, vähenemist mõjutab alates 2015. aasta jaanuarist töötuskindlustusmakse määrade langetamine töötajal 2 protsendilt 1,6 protsendile ja tööandjal 1 protsendilt 0,8 protsendile;  Haigekassa tulusid on kolme kuuga laekunud 229,1 miljonit eurot, mis on 15,6 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.
  • 4. Lühikokkuvõte 3/3 Kulud Aprilli lõpu seisuga  Kuludeks suunati 2,68 miljardit eurot ehk 5,8% rohkem v.e.a.  Toetuste maht kasvas vastavalt 61,5 miljonit eurot ehk 4,7% v.e.a.  Tööjõukulude maht suurenes 2,1% ja majandamiskulude maht 8,6% v.e.a.  Investeeringud vähenesid 29,8% v.e.a., ulatudes aprilli lõpuks 85,8 miljoni euroni.  Väljamakseid välistoetustest tehti 142,5 miljonit eurot, kahanemine 70,1 miljonit eurot tuleneb peamiselt struktuuritoetuste vähenemisest (46 miljonit eurot). Märtsi lõpu seisuga  Töötukassa kulud on 3,1% väiksemad v.e.a., registreeritud töötute hulk on aastaga vähenenud 13,3% ja osakaal tööjõulisest elanikkonnast langenud 4,9%-le.  Keskmine töötuskindlustushüvitis on tõusnud, kuid kuna saajate hulk on 3318 isiku võrra vähenenud, siis kulud on mullusega võrreldes väiksemad.  Haigekassa on kuludeks suunanud 255,2 miljonit eurot, kasv 23 miljonit eurot ehk 10%, kolme kuu ravikindlustuse kulud ületavad eelarvet 3,9 miljoni euroga.  Valitsussektori puudujääk ulatus märtsi lõpuks 0,77%-ni SKP-st.
  • 6. Eesti IV kv majanduskasvult ELi esirinnas -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 20 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 %, v.e.a Euroopa Liit Eesti Soome Rootsi Läti Saksamaa Venemaa Eurostat, Vene Statistikaamet
  • 7. Vene rubla on tugevnemas, EUR/USD kurss nõrgenenud aastaga 24%
  • 8. SA Eesti majanduskasvu vedas möödunud aasta lõpus nii sisenõudlus kui ka eksport
  • 9. Majandususaldus Eestis on kerges languses COM Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)
  • 10. Kindlustunde kahanemine Eestis on laiapõhjaline COM 3 kuu keskmine
  • 11. ESA IV kvartalis SKP kasv kiirenes 3 protsendini
  • 12. Töötleva tööstuse toodangu kasv aeglustus jaanuaris 2,5 protsendini
  • 13. IV kvartalis panustas kasvu enim töötlev tööstus ja energeetika
  • 14. Eratarbimine panustab kasvu stabiilselt ES Panus SKP kasvu, pp -30.0 -20.0 -10.0 0.0 10.0 20.0 30.0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Eratarbimine Valitsussektori tarb. KTKTI Investeeringud Varude.muutus Eksport–import
  • 15. Eluasemelaenu jääk kasvab, tarbimislaenudel hooajaliselt väheneb Mln € v.e.p. 3k keskmine EP -50.0 0.0 50.0 100.0 150.0 200.0 250.0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Liising Tarbimislaenud Eluasemelaenud
  • 16. Tarbijahindade languse põhi on läbitud, veebruaris hinnatõus -0,8%
  • 17. Venemaa osatähtsus ekspordi sihtriigina on vähenemas
  • 19. Nelja kuuga laekus tulusid 2,63 miljardit eurot ehk 31,1% aasta eelarvest, kasv 7,4% v.e.a. 1,537.2 1,664.6 1,810.0 347.4 377.9 399.7366.1 379.6 419.5 30.1% 30.2% 31.1% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20% 22% 24% 26% 28% 30% 32% 0 200 400 600 800 1,000 1,200 1,400 1,600 1,800 2,000 2,200 2,400 2,600 2,800 2013 2014 2015 maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €) mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)
  • 20. Maksulaekumised kasvasid 6,8% v.e.a. Eelarve 2015 (tuhat EUR) 4 kuud 2015 (tuhat EUR) 4 kuud v.e.a. Eelarve 2015 täitmine MAKSUD KOKKU 6 968 235 2 209 686 6,8% 31,7% KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 1 809 980 7,0% 31,2% Füüsilise isiku tulumaks 309 000 36 585 -9,2% 11,8% Juriidilise isiku tulumaks 320 572 110 194 1,6% 34,4% Sotsiaalmaks 2 370 000 774 555 7,4% 32,7% Raskeveokimaks 4 300 2 391 20,2% 55,6% Käibemaks 1 865 000 592 832 8,0% 31,8% Aktsiisid kokku 882 350 275 051 8,6% 31,2% Alkoholiaktsiis 240 000 74 119 15,5% 30,9% Tubakaaktsiis 185 000 54 609 4,2% 29,5% Kütuseaktsiis 424 000 133 120 7,2% 31,4% Pakendiaktsiis 250 292 531,0% 116,8% Elektriaktsiis 33 100 12 910 3,3% 39,0% Hasartmängumaks 22 700 6 171 -21,6% 27,2% Tollimaks 30 200 12 202 23,8% 40,4% EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 399 706 5,8% 34,3% Töötuskindlustusmakse 150 113 51 362 -8,0% 34,2% Kogumispensionimakse 129 000 39 490 14,7% 30,6% KOV tulumaks 826 000 278 200 8,0% 33,7% Maamaks 59 000 30 654 2,1% 52,0%
  • 21. Mittemaksulisi tulusid laekus nelja kuuga 419,5 mln eurot (28,4% eelarvest), kasv 10,5% v.e.a eelkõige toetuste ja finantstulude parema laekumise tõttu 44,8 173,8 55,7 145,2 0 50 100 150 200 250 300 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 mln EUR Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt Varade müük Finantstulud Muud 2014 laekumine 2013 laekumine
  • 23.  Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 5,8% ehk 147,6 mln eurot.  Kululiikidest suurimad olid toetused summas 1,38 miljardit eurot, muud tegevuskulud 840,9 mln eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 414,6 mln eurot.  Antud toetuste maht suurenes 61,5 miljonit eurot ehk 4,7%.  Muud tegevuskulud kasvasid 60 miljonit eurot ehk 7,7%.  Finantskulud vähenesid 1,9 miljonit eurot ehk 27,4%. Kulude maht 2,68 mld eurot, kasv 5,8% v.e.a. peamiselt toetuste ja muude tegevuskulude arvel 660 676 676 671 0 0 0 0 0 0 0 0 0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1,000 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 mlnEUR 2015 2014 2013
  • 24. Tööjõu- ja majandamiskulude maht 414,6 mln eurot, kasv 5,1% v.e.a.  Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati neljal esimesel kuul 414,6 miljonit eurot ehk 29% eelarvest, sh kindlaksmääratud vahenditest 342,2 miljonit eurot ehk 30%. Eelmisel aastal samal ajal oli täitmine kõikidest liikidest kokku 394,5 miljonit eurot, mis moodustas 30% tööjõu- ja majandamiskulude aastasest eelarvest.  Tööjõukuludeks kasutati 216,8 miljonit eurot ehk 2,1% rohkem kui mullu samal ajal ja majandamiskuludeks 197,9 miljonit eurot ehk 8,6% rohkem kui mullu samal ajal. 87.8 96.9 114.1 116.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 mlnEUR Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2013-2015 2015 2014 2013
  • 25. Investeeringuteks suunati 85,8 miljonit eurot, vähenemine 29,8 protsenti v.e.a.  Investeeringuid tehti nelja kuuga 85,8 mln eurot ehk 36,5 mln eurot vähem v.e.a.  Riigiasutused investeerisid ise 44,8 mln eurot, mis on 52,1% ehk 15,4 mln eurot rohkem v.e.a. Suurimad objektid riigitulu vahenditest olid kaitseministeeriumi valitsemisala hoonete ehitus ja renoveerimine summas 6,7 mln eurot ning MKMi valitsemisalas riigimaanteede renoveerimine summas 5 mln eurot.  Investeeringutoetusi realiseeriti 41 mln euro ulatuses, mis on 55,9% ehk 51,8 mln eurot vähem v.e.a. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2014 35 26 35 26 29 27 44 45 44 51 30 46 2015 32 14 23 17 0 0 0 0 0 0 0 0 % kogumahust 2014 5% 4% 5% 4% 4% 4% 6% 7% 6% 7% 4% 7% % kogumahust 2015 5% 2% 3% 2% 35 26 35 26 29 27 44 45 44 51 30 46 32 14 23 17 0 0 0 0 0 0 0 0 5% 4% 5% 4% 4% 4% 6% 7% 6% 7% 4% 7% 5% 2% 3% 2% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90
  • 26. Välistoetuste väljamakseid tehtud 142,5 miljonit eurot ehk 14,2% plaanitust, suurimad väljamaksete tegijad PÕM, MKM ja HTM * Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal. 156.5 133.8 276.9 261.5 70.1 89.1 18.1 19.6 14.0 57.0 20.8 18.0 9.6 3.5 12.5 10.5 20.6 7.9 25.7 10.7 19.0 0 5 10 15 20 25 30 0 50 100 150 200 250 300 HTM KKM PÕM MKM SiM SOM ülejäänud kokku* riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
  • 27. Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest 72,9 miljonit eurot ehk 10,8% ning maaelu ja kalanduse vahenditest 49,4 miljonit eurot ehk 32,4% Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal. 678.3 152.6 124.3 33.4 13.5 4.0 72.9 49.4 7.5 6.5 4.8 1.3 10.8 32.4 6.0 19.5 35.3 32.1 0 5 10 15 20 25 30 35 40 0 100 200 300 400 500 600 700 800 Struktuuri- toetused Maaelu/ kalandus Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond Muu välistoetus Norra ja EMP Šveitsi riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
  • 28. Välistoetuste arvelt tehtud väljamaksete maht 70,1 miljonit eurot väiksem v.e.a.  Välistoetusi koos ettemaksetega tehti nelja kuuga 142,48 mln eurot ehk 14,2% plaanitust, vähenemine peamiselt struktuuritoetuste väljamaksete vähenemisest 46,0 mln eurot. Uue 2014+ perioodi vahenditest väljamaksed tehtud 27,2 mln eurot, peamiselt MAK meetmed.  Struktuuritoetuste (2007–2013) arvel on väljamakseid tehtud 71,5 mln eurot ehk 20,8% planeeritust, mullu ulatus summa 118,9 mln euroni. Lisaks on tehtud 2014+ perioodi väljamakseid 1,4 mln eurot ehk 0,4% planeeritust;  Maaelu ja kalanduse toetusi (2007–2013 MAK ja kalanduse rakenduskava) on välja makstud 23,6 mln eurot ehk 50,1% planeeritust, eelmisel aastal 75,6 mln eurot. Vähenemine võrreldes eelmise aastaga on tingitud pindalatoetuste väljamaksetest MAKi uue 2014+ programmiperioodi (25,8 mln eurot, ehk 24,5% planeeritust) vahenditest.  Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine (6,0%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (otsetoetused põllumajandustootjatele ligikaudu 122 miljoni euro ulatuses). Veebruarikuus maksti välja erakorraline abi piimatootjatele 6,8 mln eurot.  Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 4,8 mln eurot ehk 35,3% planeeritust;  Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuste väljamaksete tase on 1,3 mln eurot, ehk 32,1% planeeritust;  Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja muude sisejulgeolekufondide kehtiva programmiperioodi toetusi on välja makstud 3,0 mln eurot ehk 21,8% planeeritust.
  • 29. Välistoetuste kasutamine programmiperioodil Struktuuritoetused  Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on 30.04.15 seisuga projekte heaks kiidetud 99,4% ja toetusi välja makstud 89,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (kokku 3,4 mld eurot);  lõpetatud on 14 005 ja teostamisel 1046 projekti. Eelmise perioodi struktuuritoetusest rahastatavaid projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni;  perioodi 2014+ struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on projekte heaks kiidetud 4,4% ja toetusi välja makstud 1 427 380 euro ulatuses perioodiks määratud vahenditest (kokku 3,5 mld eurot). Maaelu (MAK) ja kalanduse arendamise toetused  MAK 2007–2013 toetuste kasutamise osas on aprillikuu lõpu seisuga projekte heaks kiidetud 100% ja väljamakseid tehtud 98,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723,7 mln eurot. MAK 2014+ toetuste kasutamise osas on projekte heaks kiidetud 3,5% ja väljamakseid tehtud 3,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (kokku 823,3 mln eurot);  Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 (EKF) rakenduskava toetuste kasutamisel on vastavalt 94,3% ja 82,5% ulatuses perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot. Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–2014). Väljamaksete tase on 43,4% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot. Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Väljamaksete tase on 80,9% perioodiks määratud vahenditest, kokku ca 28 mln eurot. Euroopa territoriaalse koostöö programmid ja muud sisejulgeolekufondid (2007–2013). Väljamaksete tase on 85,1% perioodiks määratud vahenditest summas 84,2 mln eurot.
  • 30. Töötukassa tulud ja ülejääk vähenevad võrreldes mullusega, töötuskindlustusmakse määrad langesid töötajal 2%-lt 1,6%-le ja tööandjal 1%-lt 0,8%-le  2015. aasta kolme kuu tekkepõhine ülejääk on 9,1 mln eurot ehk 26,4% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2015.a tulem 6,7 mln eurot (42,3%) väiksem.  Kolme kuu tulud on 43,4 mln eurot ehk 24,4% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 5,6 mln eurot (11,5%) väiksem. Tulu vähenemist mõjutab töötuskindlustusmakse määrade langemine 3%-lt 2,4%-le alates 2015. aastast. Kuised tulemid 2011-2015 0 10 20 30 40 50 60 70 80 0 2 4 6 8 10 12 14 16 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Millions 2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
  • 31. Töötukassa kulud 3,1% väiksemad v.e.a  2015. a kolme kuu kulu on 34,3 mln eurot ehk 23,9% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulu 1 mln eurot (3,1%) väiksem.  Kulude muutused kululiikide lõikes v.e.a ja protsendina tänavusest eelarvest  Suurenenud on töötutoetus 3,5%, (25,8% eelarvest), tööjõukulud 16,8% (20,8% eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 16% (17,1% eelarvest) ja majandamiskulud 54,1% (22,6% eelarvest).  Vähenenud on töötuskindlustushüvitised 2,7% (29,8% eelarvest, ülekulu 4,8 pp), hüvitised koondamise korral 8,7% (30% eelarvest, ülekulu 5 pp), hüvitised maksejõuetuse korral 12,4% (eelarvest 8,9%), töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 4,2% (27% eelarvest, ülekulu 2 pp), erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 10,1% (26,2% eelarvest, ülekulu 1,2 pp).  Kulude muutuste põhjused  Töötutoetuse kulu on aastaga kasvanud, kuna 2015. aastal tõsteti töötutoetuse päevamäär 3,62 eurolt 4,01 eurole.  Kuigi keskmine töötuskindlustushüvitis on tõusnud 320 eurolt 339 eurole, on kulu vähenenud, kuna saajate arv on langenud 3318 isiku võrra v.e.a.  Hüvitised koondamise korral on vähenenud, kuna saajate arv ja keskmine hüvitis on langenud (keskmine hüvitis 2014. aastal 1620 eurot, 2015. aastal 1528 eurot).  Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on vähenenud, kuna keskmine hüvitis on langenud 1864 eurolt 1605 eurole.
  • 32. Töötukassas registreeritud töötute arv ja osakaal tööhõivelisest elanikkonnast väiksem v.e.a. TÖÖHÕIVE  2015. aasta märtsi lõpus oli registreeritud töötuid 30 725 isikut ehk 194 töötut (0,6%) vähem kui eelmisel kuul ja 4698 töötut (13,3%) vähem kui aasta tagasi samal ajal.  Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli märtsi lõpus 4,9%, 2014. aastal samal ajal 5,6%.  Uusi töötuid registreeriti kolme kuuga 17 906 isikut, mis on 408 (2,2%) töötut vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.  Pikaajalisi töötuid on võrreldes eelmise aastaga 3629 isikut (27,4%) ja eesti keelt mitteoskavaid inimesi 1859 (16,3%) isikut vähem, kuid puudega töötuid 969 (47,9%) isikut rohkem.  Töötuna arveloleku lõpetasid kolme kuuga 15 717 isikut, 2014. aastal samal ajal 17 550 isikut.
  • 33. Haigekassa kulud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 10% kasvanud  Haigekassa kolme kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 28,3 miljonit eurot. Eelarve puudujääk on prognoositust 6,5 miljonit eurot suurem.  Tulusid on laekunud 229,1 mln eurot – 24% aasta eelarvest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud 228 miljonit eurot, mis on 3,3 miljonit eurot eelarves kavandatust rohkem. Võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on tulude maht suurenenud 15,6 miljonit eurot ehk 7,3%.  Kulusid on tehtud 255,2 miljonit eurot ehk 26,8% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 23 miljonit eurot ehk 10%. -40 -30 -20 -10 0 10 20 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
  • 34. Ravikindlustuse kulud ületavad eelarvet 10 miljoni euroga, tegevuskulude eelarve on alatäidetud  2015 esimese kvartali tervishoiuteenuste kulu oli 183,7 miljonit eurot. Eelarve ületati haiguste ennetuses, üldarstiabis, eriarstiabis ja õendusabis kokku 3,9 miljoni euroga. Eelarve täitmist on mõjutanud eriastiabi kasutuse kasv. Inimeste arv, kellele osutatud tervishoiuteenuseid esimeses kvartalis rahastati, on kasvanud 3 protsenti. Hambaravi eelarve jäi alatäidetuks.  Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 35,4 miljonit eurot, mis on 5,4 miljonit eurot üle eelarve. Esimese kvartali eelarve on ületatud 18 protsendiga. Eelarve ületamise põhjus oli prognoositust suurem haigus-, hooldus- ja sünnituslehtede kasutamine.  Ravimite hüvitisi on välja makstud 27,9 miljonit eurot, mis on 1,3 miljonit eurot üle eelarve. Võrdselt on kasvanud nii ravimikasutus, mis väljendub soodusretseptide arvu kasvus, kui ka keskmine soodusretsepti maksumus. Soodusretsepti kallinemine haigekassa jaoks on tingitud uuemate ja senisest kallihinnalisemate ravimite sagedasemast kasutusest.  Haigekassa tegevuskulude eelarve on 10 protsenti alatäidetud – kulusid on tehtud 2,2 miljoni euro ulatuses.
  • 36. Riigikassa likviidsete varade maht kasvas 154,6 mln eurot, ulatudes 1,43 mld euroni, kasv 12,1% v.e.a.  Aprilli lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,43 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 1,1 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 369,2 mln eurot.  Stabiliseerimisreserv on suurenenud 7,5 miljonit eurot ehk 2,1% v.e.a.  Likviidsusreservi maht on vähenenud 152,5 mln eurot ehk 16,9% v.e.a.  Omandireformi reservfondi vahendid on vähenenud 5,5 mln eurot ehk 31 % v.e.a. 361.7 369.2 918.0 1,065.1 -16.7% -4.0% -30.0% -25.0% -20.0% -15.0% -10.0% -5.0% 0.0% 0 200 400 600 800 1,000 1,200 1,400 1,600 1,800 2,000 2014 aprill 2015 aprill mlneur Likviidsusreserv Stabiliseerimisreserv kogureservi muutus., võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (%)
  • 37. Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2013–2015: tänavu esimese kolme kuu valitsussektori puudujääk oli 0,77% SKPst ehk 156 miljonit eurot) -1.25% -1.00% -0.75% -0.50% -0.25% 0.00% 0.25% 0.50% 0.75% -250 -200 -150 -100 -50 0 50 100 150 jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets % SKPstmln EUR Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV VS eelarvepositsioon 2013 VS eelarvepositsioon 2014 VS eelarvepositsioon 2015
  • 38. Lühendite selgitused  a – aasta;  EAGP – Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond;  EKF – Euroopa Kalandusfond;  EMP – Euroopa Majanduspiirkond;  EUR/eur/€ – euro;  HTM – Haridus- ja Teadusministeerium;  k – kuu;  KKM – Keskkonnaministeerium;  KOV – kohalik omavalitsus;  kv – kvartal;  MAK – maaelu arengukava;  MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;  mld – miljard;  mln – miljon;  pp – protsendipunkt;  PÕM – Põllumajandus- ministeerium;  SIM – Siseministeerium;  SKP – sisemajanduse koguprodukt;  SOM – Sotsiaalministeerium;  v.e.a. – võrreldes eelmise aastaga;  v.e.p. – võrreldes eelmise perioodiga;  VS – valitsussektor;  VV – Vabariigi Valitsus.