2. Lühikokkuvõte 1/3
Majandusolukord 2014. aasta lõpul ja 2015. aasta algul
Euroopas on majandususaldus viimastel kuudel paranenud – peamistest eksporditurgudest
on kiirema kasvuga Rootsi, Norra ja Leedu majandus.
Eestis oli kindlustunne veebruaris eelmiste kuudega võrreldes madalam nii tööstuses,
teeninduses kui ka kaubanduses, vaid ehituses oli konjunktuur stabiilne.
Tööhõive kasv jätkus, tööpuudus vähenes, hinnatõus peatus ja palgatulu reaalkasv kiirenes.
Elanike tarbimisjulgus veebruaris langes, kuid hinnalangus toetab tarbimise reaalkasvu.
Neljandas kvartalis Eesti SKP kasv kiirenes 3 protsendini ja 2014. aasta majanduskasvuks
kujunes 2,1 protsenti, mis on vähem kui Lätis ja Leedus.
Majanduskasvu toetas lisaks eratarbimisele ka tugevnev eksport. Kaubagruppidest
panustas ekspordi kasvu lisaks sideseadmetele puidu ja puidutoodete ning optiliste
seadmete väljavedu.
Ettevõtlus- ja valitsussektori investeeringud olid kolmandas kvartalis languses, elanike
eluasemeinvesteeringud siiski mõnevõrra kasvasid.
Erasektori laenujäägi aastane kasvutempo aeglustus jaanuaris 2,3 protsendini.
Nafta odavnemise tõttu on tarbijahinnad jätkuvalt languses, ulatudes veebruaris –0,8
protsendini. Hinnalanguse põhi on läbitud. Euroalal ulatus hinnalangus 0,3 protsendini.
Jaanuaris suurenes kaupade eksport aastatagusega võrreldes 1 protsent ja import vähenes
5 protsenti. Ekspordi kasvu veab elektroonikatoodete väljavedu, languses on peamiselt
Venemaa-suunaline eksport (toidukaubad ja mehaanilised seadmed).
3. Lühikokkuvõte 2/3
Tulud
Aprilli lõpu seisuga
Tulusid laekus 2,63 miljardit eurot ehk 31,1 protsenti aastaks planeeritust, kasv
7,4 protsenti võrreldes mullu sama ajaga.
Maksutulusid laekus 140,1 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti rohkem kui mullu sama
ajaga, sh sotsiaalmaksu 53,5 miljonit eurot, käibemaksu 44 miljonit eurot ja
aktsiise 21,8 miljonit eurot rohkem.
Mittemaksulisi tulusid laekus 39,9 miljonit eurot ehk 10,5 protsenti rohkem kui
aasta varem: toetuste maht kasvas 26,5 miljonit eurot ja finantstulude maht 18,6
mln eurot.
Märtsi lõpu seisuga
Töötukassa tulu 11,5 protsenti väiksem kui mullu samal ajal, vähenemist mõjutab
alates 2015. aasta jaanuarist töötuskindlustusmakse määrade langetamine töötajal
2 protsendilt 1,6 protsendile ja tööandjal 1 protsendilt 0,8 protsendile;
Haigekassa tulusid on kolme kuuga laekunud 229,1 miljonit eurot, mis on 15,6
miljonit eurot ehk 7,3 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.
4. Lühikokkuvõte 3/3
Kulud
Aprilli lõpu seisuga
Kuludeks suunati 2,68 miljardit eurot ehk 5,8% rohkem v.e.a.
Toetuste maht kasvas vastavalt 61,5 miljonit eurot ehk 4,7% v.e.a.
Tööjõukulude maht suurenes 2,1% ja majandamiskulude maht 8,6% v.e.a.
Investeeringud vähenesid 29,8% v.e.a., ulatudes aprilli lõpuks 85,8 miljoni euroni.
Väljamakseid välistoetustest tehti 142,5 miljonit eurot, kahanemine 70,1 miljonit
eurot tuleneb peamiselt struktuuritoetuste vähenemisest (46 miljonit eurot).
Märtsi lõpu seisuga
Töötukassa kulud on 3,1% väiksemad v.e.a., registreeritud töötute hulk on aastaga
vähenenud 13,3% ja osakaal tööjõulisest elanikkonnast langenud 4,9%-le.
Keskmine töötuskindlustushüvitis on tõusnud, kuid kuna saajate hulk on 3318
isiku võrra vähenenud, siis kulud on mullusega võrreldes väiksemad.
Haigekassa on kuludeks suunanud 255,2 miljonit eurot, kasv 23 miljonit eurot ehk
10%, kolme kuu ravikindlustuse kulud ületavad eelarvet 3,9 miljoni euroga.
Valitsussektori puudujääk ulatus märtsi lõpuks 0,77%-ni SKP-st.
6. Eesti IV kv majanduskasvult ELi esirinnas
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
%, v.e.a
Euroopa Liit Eesti
Soome Rootsi
Läti Saksamaa
Venemaa
Eurostat, Vene Statistikaamet
7. Vene rubla on tugevnemas,
EUR/USD kurss nõrgenenud aastaga 24%
23. Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 5,8% ehk 147,6 mln eurot.
Kululiikidest suurimad olid toetused summas 1,38 miljardit eurot, muud
tegevuskulud 840,9 mln eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 414,6 mln eurot.
Antud toetuste maht suurenes 61,5 miljonit eurot ehk 4,7%.
Muud tegevuskulud kasvasid 60 miljonit eurot ehk 7,7%.
Finantskulud vähenesid 1,9 miljonit eurot ehk 27,4%.
Kulude maht 2,68 mld eurot, kasv 5,8% v.e.a.
peamiselt toetuste ja muude tegevuskulude arvel
660 676 676 671 0 0 0 0 0 0 0 0
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1,000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
2015 2014 2013
24. Tööjõu- ja majandamiskulude maht 414,6 mln eurot,
kasv 5,1% v.e.a.
Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati neljal esimesel kuul 414,6 miljonit eurot
ehk 29% eelarvest, sh kindlaksmääratud vahenditest 342,2 miljonit eurot ehk 30%.
Eelmisel aastal samal ajal oli täitmine kõikidest liikidest kokku 394,5 miljonit eurot,
mis moodustas 30% tööjõu- ja majandamiskulude aastasest eelarvest.
Tööjõukuludeks kasutati 216,8 miljonit eurot ehk 2,1% rohkem kui mullu samal ajal
ja majandamiskuludeks 197,9 miljonit eurot ehk 8,6% rohkem kui mullu samal ajal.
87.8 96.9 114.1 116.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2013-2015
2015 2014 2013
25. Investeeringuteks suunati 85,8 miljonit eurot,
vähenemine 29,8 protsenti v.e.a.
Investeeringuid tehti nelja kuuga 85,8 mln eurot ehk 36,5 mln eurot vähem v.e.a.
Riigiasutused investeerisid ise 44,8 mln eurot, mis on 52,1% ehk 15,4 mln eurot
rohkem v.e.a. Suurimad objektid riigitulu vahenditest olid kaitseministeeriumi
valitsemisala hoonete ehitus ja renoveerimine summas 6,7 mln eurot ning MKMi
valitsemisalas riigimaanteede renoveerimine summas 5 mln eurot.
Investeeringutoetusi realiseeriti 41 mln euro ulatuses, mis on 55,9% ehk 51,8 mln
eurot vähem v.e.a.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2014 35 26 35 26 29 27 44 45 44 51 30 46
2015 32 14 23 17 0 0 0 0 0 0 0 0
% kogumahust 2014 5% 4% 5% 4% 4% 4% 6% 7% 6% 7% 4% 7%
% kogumahust 2015 5% 2% 3% 2%
35
26
35
26 29 27
44 45 44
51
30
46
32
14
23
17 0 0 0 0 0 0 0 0
5%
4%
5%
4% 4% 4%
6% 7%
6%
7%
4%
7%
5%
2%
3%
2%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
26. Välistoetuste väljamakseid tehtud 142,5 miljonit
eurot ehk 14,2% plaanitust, suurimad väljamaksete
tegijad PÕM, MKM ja HTM
* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
156.5 133.8 276.9 261.5 70.1 89.1
18.1
19.6 14.0
57.0
20.8 18.0
9.6
3.5
12.5
10.5
20.6
7.9
25.7
10.7
19.0
0
5
10
15
20
25
30
0
50
100
150
200
250
300
HTM KKM PÕM MKM SiM SOM ülejäänud kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
27. Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest
72,9 miljonit eurot ehk 10,8% ning maaelu ja
kalanduse vahenditest 49,4 miljonit eurot ehk 32,4%
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
678.3
152.6
124.3
33.4
13.5 4.0
72.9
49.4
7.5 6.5 4.8 1.3
10.8
32.4
6.0
19.5
35.3
32.1
0
5
10
15
20
25
30
35
40
0
100
200
300
400
500
600
700
800
Struktuuri-
toetused
Maaelu/
kalandus
Euroopa
Põllumajanduse
Tagatisfond
Muu
välistoetus
Norra ja
EMP
Šveitsi
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
28. Välistoetuste arvelt tehtud väljamaksete maht 70,1
miljonit eurot väiksem v.e.a.
Välistoetusi koos ettemaksetega tehti nelja kuuga 142,48 mln eurot ehk 14,2% plaanitust,
vähenemine peamiselt struktuuritoetuste väljamaksete vähenemisest 46,0 mln eurot. Uue
2014+ perioodi vahenditest väljamaksed tehtud 27,2 mln eurot, peamiselt MAK meetmed.
Struktuuritoetuste (2007–2013) arvel on väljamakseid tehtud 71,5 mln eurot ehk 20,8%
planeeritust, mullu ulatus summa 118,9 mln euroni. Lisaks on tehtud 2014+ perioodi
väljamakseid 1,4 mln eurot ehk 0,4% planeeritust;
Maaelu ja kalanduse toetusi (2007–2013 MAK ja kalanduse rakenduskava) on välja makstud
23,6 mln eurot ehk 50,1% planeeritust, eelmisel aastal 75,6 mln eurot. Vähenemine võrreldes
eelmise aastaga on tingitud pindalatoetuste väljamaksetest MAKi uue 2014+
programmiperioodi (25,8 mln eurot, ehk 24,5% planeeritust) vahenditest.
Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik
kasutamine (6,0%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu
(otsetoetused põllumajandustootjatele ligikaudu 122 miljoni euro ulatuses). Veebruarikuus
maksti välja erakorraline abi piimatootjatele 6,8 mln eurot.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste
väljamaksete tase on 4,8 mln eurot ehk 35,3% planeeritust;
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuste väljamaksete tase on 1,3 mln eurot, ehk 32,1%
planeeritust;
Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja muude sisejulgeolekufondide kehtiva
programmiperioodi toetusi on välja makstud 3,0 mln eurot ehk 21,8% planeeritust.
29. Välistoetuste kasutamine programmiperioodil
Struktuuritoetused
Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on 30.04.15 seisuga projekte
heaks kiidetud 99,4% ja toetusi välja makstud 89,3% ulatuses perioodiks määratud
vahenditest (kokku 3,4 mld eurot);
lõpetatud on 14 005 ja teostamisel 1046 projekti. Eelmise perioodi struktuuritoetusest
rahastatavaid projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni;
perioodi 2014+ struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on projekte heaks kiidetud 4,4% ja
toetusi välja makstud 1 427 380 euro ulatuses perioodiks määratud vahenditest (kokku 3,5
mld eurot).
Maaelu (MAK) ja kalanduse arendamise toetused
MAK 2007–2013 toetuste kasutamise osas on aprillikuu lõpu seisuga projekte heaks kiidetud
100% ja väljamakseid tehtud 98,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723,7
mln eurot. MAK 2014+ toetuste kasutamise osas on projekte heaks kiidetud 3,5% ja
väljamakseid tehtud 3,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (kokku 823,3 mln eurot);
Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 (EKF) rakenduskava toetuste kasutamisel on vastavalt
94,3% ja 82,5% ulatuses perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–2014).
Väljamaksete tase on 43,4% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.
Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Väljamaksete tase on 80,9% perioodiks
määratud vahenditest, kokku ca 28 mln eurot.
Euroopa territoriaalse koostöö programmid ja muud sisejulgeolekufondid (2007–2013).
Väljamaksete tase on 85,1% perioodiks määratud vahenditest summas 84,2 mln eurot.
30. Töötukassa tulud ja ülejääk vähenevad võrreldes
mullusega, töötuskindlustusmakse määrad langesid
töötajal 2%-lt 1,6%-le ja tööandjal 1%-lt 0,8%-le
2015. aasta kolme kuu tekkepõhine ülejääk on 9,1 mln eurot ehk 26,4% eelarvest.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2015.a tulem 6,7 mln eurot (42,3%)
väiksem.
Kolme kuu tulud on 43,4 mln eurot ehk 24,4% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga on tulu 5,6 mln eurot (11,5%) väiksem. Tulu vähenemist mõjutab
töötuskindlustusmakse määrade langemine 3%-lt 2,4%-le alates 2015. aastast.
Kuised tulemid 2011-2015
0
10
20
30
40
50
60
70
80
0
2
4
6
8
10
12
14
16
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Millions
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
31. Töötukassa kulud 3,1% väiksemad v.e.a
2015. a kolme kuu kulu on 34,3 mln eurot ehk 23,9% eelarvest. Võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga on kulu 1 mln eurot (3,1%) väiksem.
Kulude muutused kululiikide lõikes v.e.a ja protsendina tänavusest eelarvest
Suurenenud on töötutoetus 3,5%, (25,8% eelarvest), tööjõukulud 16,8% (20,8%
eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 16% (17,1% eelarvest) ja majandamiskulud
54,1% (22,6% eelarvest).
Vähenenud on töötuskindlustushüvitised 2,7% (29,8% eelarvest, ülekulu 4,8 pp),
hüvitised koondamise korral 8,7% (30% eelarvest, ülekulu 5 pp), hüvitised
maksejõuetuse korral 12,4% (eelarvest 8,9%), töötuskindlustushüvitistelt
arvestatud sotsiaalmaks 4,2% (27% eelarvest, ülekulu 2 pp), erijuhtudel riigi poolt
makstav sotsiaalmaks 10,1% (26,2% eelarvest, ülekulu 1,2 pp).
Kulude muutuste põhjused
Töötutoetuse kulu on aastaga kasvanud, kuna 2015. aastal tõsteti töötutoetuse
päevamäär 3,62 eurolt 4,01 eurole.
Kuigi keskmine töötuskindlustushüvitis on tõusnud 320 eurolt 339 eurole, on kulu
vähenenud, kuna saajate arv on langenud 3318 isiku võrra v.e.a.
Hüvitised koondamise korral on vähenenud, kuna saajate arv ja keskmine hüvitis
on langenud (keskmine hüvitis 2014. aastal 1620 eurot, 2015. aastal 1528 eurot).
Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on vähenenud, kuna keskmine hüvitis on
langenud 1864 eurolt 1605 eurole.
32. Töötukassas registreeritud töötute arv ja osakaal
tööhõivelisest elanikkonnast väiksem v.e.a.
TÖÖHÕIVE
2015. aasta märtsi lõpus oli registreeritud töötuid 30 725 isikut ehk 194 töötut
(0,6%) vähem kui eelmisel kuul ja 4698 töötut (13,3%) vähem kui aasta tagasi
samal ajal.
Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli märtsi lõpus 4,9%, 2014. aastal samal
ajal 5,6%.
Uusi töötuid registreeriti kolme kuuga 17 906 isikut, mis on 408 (2,2%) töötut
vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Pikaajalisi töötuid on võrreldes eelmise aastaga 3629 isikut (27,4%) ja eesti
keelt mitteoskavaid inimesi 1859 (16,3%) isikut vähem, kuid puudega töötuid
969 (47,9%) isikut rohkem.
Töötuna arveloleku lõpetasid kolme kuuga 15 717 isikut, 2014. aastal samal ajal
17 550 isikut.
33. Haigekassa kulud on võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga 10% kasvanud
Haigekassa kolme kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 28,3 miljonit
eurot. Eelarve puudujääk on prognoositust 6,5 miljonit eurot suurem.
Tulusid on laekunud 229,1 mln eurot – 24% aasta eelarvest. Sotsiaalmaksu
ravikindlustuse tulu on laekunud 228 miljonit eurot, mis on 3,3 miljonit eurot
eelarves kavandatust rohkem. Võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on tulude
maht suurenenud 15,6 miljonit eurot ehk 7,3%.
Kulusid on tehtud 255,2 miljonit eurot ehk 26,8% aasta eelarvest. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 23 miljonit eurot ehk 10%.
-40
-30
-20
-10
0
10
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
34. Ravikindlustuse kulud ületavad eelarvet 10 miljoni
euroga, tegevuskulude eelarve on alatäidetud
2015 esimese kvartali tervishoiuteenuste kulu oli 183,7 miljonit eurot. Eelarve
ületati haiguste ennetuses, üldarstiabis, eriarstiabis ja õendusabis kokku 3,9
miljoni euroga. Eelarve täitmist on mõjutanud eriastiabi kasutuse kasv. Inimeste
arv, kellele osutatud tervishoiuteenuseid esimeses kvartalis rahastati, on
kasvanud 3 protsenti. Hambaravi eelarve jäi alatäidetuks.
Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 35,4 miljonit eurot, mis
on 5,4 miljonit eurot üle eelarve. Esimese kvartali eelarve on ületatud 18
protsendiga. Eelarve ületamise põhjus oli prognoositust suurem haigus-,
hooldus- ja sünnituslehtede kasutamine.
Ravimite hüvitisi on välja makstud 27,9 miljonit eurot, mis on 1,3 miljonit eurot
üle eelarve. Võrdselt on kasvanud nii ravimikasutus, mis väljendub
soodusretseptide arvu kasvus, kui ka keskmine soodusretsepti maksumus.
Soodusretsepti kallinemine haigekassa jaoks on tingitud uuemate ja senisest
kallihinnalisemate ravimite sagedasemast kasutusest.
Haigekassa tegevuskulude eelarve on 10 protsenti alatäidetud – kulusid on
tehtud 2,2 miljoni euro ulatuses.
36. Riigikassa likviidsete varade maht kasvas 154,6 mln
eurot, ulatudes 1,43 mld euroni, kasv 12,1% v.e.a.
Aprilli lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,43 mld eurot, millest
likviidsusreservis oli 1,1 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 369,2 mln eurot.
Stabiliseerimisreserv on suurenenud 7,5 miljonit eurot ehk 2,1% v.e.a.
Likviidsusreservi maht on vähenenud 152,5 mln eurot ehk 16,9% v.e.a.
Omandireformi reservfondi vahendid on vähenenud 5,5 mln eurot ehk 31 % v.e.a.
361.7 369.2
918.0 1,065.1
-16.7%
-4.0%
-30.0%
-25.0%
-20.0%
-15.0%
-10.0%
-5.0%
0.0%
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
1,800
2,000
2014 aprill 2015 aprill
mlneur
Likviidsusreserv
Stabiliseerimisreserv
kogureservi muutus., võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (%)
37. Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2013–2015:
tänavu esimese kolme kuu valitsussektori
puudujääk oli 0,77% SKPst ehk 156 miljonit eurot)
-1.25%
-1.00%
-0.75%
-0.50%
-0.25%
0.00%
0.25%
0.50%
0.75%
-250
-200
-150
-100
-50
0
50
100
150
jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets
% SKPstmln EUR
Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV
VS eelarvepositsioon 2013 VS eelarvepositsioon 2014 VS eelarvepositsioon 2015
38. Lühendite selgitused
a – aasta;
EAGP – Euroopa Põllumajanduse
Tagatisfond;
EKF – Euroopa Kalandusfond;
EMP – Euroopa Majanduspiirkond;
EUR/eur/€ – euro;
HTM – Haridus- ja
Teadusministeerium;
k – kuu;
KKM – Keskkonnaministeerium;
KOV – kohalik omavalitsus;
kv – kvartal;
MAK – maaelu arengukava;
MKM – Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
mld – miljard;
mln – miljon;
pp – protsendipunkt;
PÕM – Põllumajandus-
ministeerium;
SIM – Siseministeerium;
SKP – sisemajanduse
koguprodukt;
SOM – Sotsiaalministeerium;
v.e.a. – võrreldes eelmise aastaga;
v.e.p. – võrreldes eelmise
perioodiga;
VS – valitsussektor;
VV – Vabariigi Valitsus.