pyramids of egypt

1. VANA-EGIPTUSE
PÜRAMIIDID
Ragnar Valdre
8.C klass

2. SISUKORD










Sissejuhatus
Hauatagune elu
Mastabad
Astmikpüramiidid
Džoseri püramiid
Giza püramiidid
Cheopsi püramiid
Sfinks
Palsameerimine
Sarkofaag

3. SISSEJUHATUS





Püramiidide ehitamise ajastu langeb Vana
riigi aegadesse.
Kokku ehitati üle 80 kuningliku püramiidi.
Püramiidid olid vaaraode haudehitised,
pühad paigad.
Püramiidid on inseneri- ja ehituskunsti
suursaavutused.
Püramiidides asusid hauakambrid, kuhu
pandi muumiad.

4. HAUATAGUNE ELU





Egiptlased uskusid elusse pärast surma.
Nad säilitasid surnukeha muumiana, et hingel
oleks koht, kus edasi elada.
Surnule pandi kaasa ohvriannid – toit, rõivad,
tarbeesemed.
Lahkunu vajas teises ilmas ka teenrite abi,
riideid ja mööblit.
Enne matmist puudutas preester spetsiaalse
instrumendiga muumia suud. See pidi elu
kehasse tagasi tooma, nii et surnu võis teises
ilmas süüa ja kõneleda.

5. MASTABAD


Lubjakivist laotud längseinte ja lameda
katusega hauaehitis, mille maapealne osa on
piklik kamber.
Maapealse kambri all asus hauakamber
sarkofaagiga.

6. ASTMIKPÜRAMIIDID

Algul ehitati
astmikpüramiide, mis
koosnesid mitmest
üksteise peale ehitatud
ja ülaltpoolt kitsenevast
platvormist.
Sees paiknes valitseja matusekamber ja veel
mitu matusekambrit pereliikmetele.

7. DŽOSERI PÜRAMIID


Vaarao Džoseri suur astmikpüramiid rajati
Memphise lähedale Sakkarasse u 2660.a paiku
eKr. Kõrgus – 62 meetrit.
Arhitektiks oli vaarao üks võimekamaid
nõuandjaid Imhotep.

8. GIZA PÜRAMIIDID

Kolm Giza püramiidi on rajatud Cheopsile, tema
pojale Chefrenile ja pojapojal Mykerinosele.

Vaaraode naised ja
tähtsamad ametniku
maeti läheduses
paiknevatesse
väiksematesse
püramiididesse.

9. CHEOPSI PÜRAMIID

Cheopsi püramiid on
maailma kõrgeim
püramiid, see on 147
meetrit kõrge.

Cheopsi püramiidi
ehitasid 30000 meest
üle 20 aasta.

10. SFINKS



Võimas kivikuju,
millel on lõvi keha ja
inimese pea.
Sfinks on 20 meetrit
kõrge ja 73 meetrit
pikk.
See seisab
Chepreni püramiidi
juures.

11. PALSAMEERIMINE






Palsameerimine on surnukeha töötlemine, et
see ei laguneks.
Kohe pärast surma eemaldati surnukehast
sisikond ja ajud.
Keha pesti hoolikalt kaeti looduslike sooladega
ja jäeti 40 päevaks kuivama.
Siis mähiti keha linase riide sisse ja kaeti õlide ja
vaikudega.
Lõpuks mähiti ümber veel mitu kohti linast sidet.
Matused toimusid u 70 päeva pärast surma.

12. MUUMIA


Muumia on palsameeritud surnukeha.
Kui muumia oli valmis, kaeti peaosa tavaliselt
maskiga.
Surnu maks,
kopsud, magu ja
sooled säilitati
anumates, mida
kutsuti kanoopideks.

13. SARKOFAAG


Sarkofaag on kivist sark, kuhu pandi muumia.
Muumia asetati puust kirstu, seejärel kivist
sarkofaagi, ning viidi matmispaika.

14. KASUTATUD ALLIKAD




http://en.wikipedia.org/wiki/Mastaba
http://en.wikipedia.org/wiki/Imhotep
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:All_Gizah
_Pyramids.jpg
http://www.rmo.nl/collectie/zoeken?
object=F+1984%2F3.11b

http://www.proprofs.com/quizschool/story.php?title=vanaegiptus-pramiidid

Morris, Neil. 2004. Ajalugu avastamas. VanaEgiptus. Tallinn, Koolibri