O slideshow foi denunciado.
Utilizamos seu perfil e dados de atividades no LinkedIn para personalizar e exibir anúncios mais relevantes. Altere suas preferências de anúncios quando desejar.
Maakasutuse muutused ja
väärtuslik põllumajandusmaa
Priit Penu, Tambet Kikas
Mullaseire büroo
Põllumajandusuuringute Kesku...
Põllumajanduslikku maakasutust
mõjutavad tegurid
• Kliima, sh mikrokliima (jääaeg vs tänapäev)
• Aluspõhi-erinevate omadus...
Näide maakasutuse muutusest, Tartu

3
1900

4
1940

5
2000

6
Näide maakasutuse muutusest (E. Sisase järgi)

7
Põllumajanduskasutuses oleva maa (ÜPT+PLK) muutus (%)
2005 vs 2011 valdade lõikes

8
ÜPT pinna muutus (%) 2011 aastal võrreldes 2005 aastaga

9
Aktiivse põllumajandusmaa (ÜPT+PLK) osatähtsus PRIA
massiivide kogupinnast(%,) ning kasutamata pind (ha) valdades

10
Taotlemata PRIA põllumassiivid valdades (ha)

11
Määratud pindalatoetused hektarites aastatel 2007-2012

1 000 000

2007
2008

800 000

2009
600 000

2010

ha

2011

400 0...
Maakasutuse muutuste uuringu testvaldade paiknemine ja
PRIA massiivide kiht neis valdades (must)
Rae
Rägavere

Noarootsi
K...
er
Au e
dr
u
Pa
id
e
Rä Ra e
ga
v
Ko ere
on
ga
Pu
hj
a
Ko
Lü er u
m
a
M nd
er a
em
ä
Ka e
No rks
ar i
oo
ts
Kä i
i
Hä T na...
ve
r

Au e
dr
u
Pa
id
e
R Ra
äg e
av
e
Ko re
on
ga
Pu
hj
Ko a
Lü er
m u
M and
er a
em
ä
Ka e
N rk
oa si
ro
ot
s
Kä i
H Ta ...
Koonga valla maakasutuse analüüs
• Koonga vallas oli 2011.a. PRIA põllumassiivide registri andmetel
toetusõiguslikku dekla...
Koonga valla PRIA massiivide maakasutus 2011 a

17
Maade põllumajanduslikust kasutusest väljajäämise
põhjused Koonga vallas (maanõuniku analüüs)
• Maa omanikud tegutsevad me...
Näited põllumajandusliku maa
kasutusest väljajäämisest
Kose-Aruvalla teelõik, põllumassiivide pind vähenes
13 km lõigul 55 ha, keskmine boniteet 46

20
Mäo ümbersõit 2005 (vasakul) ja 2010 (paremal)

21
Massiivide pind vähenenud 176 ha
2005 massiivide pindala 759,4 ha

22
2011 massiivide pindala 583,2 ha
Põllumassiivid mäetööstusmaal (483 ha, vahetult
puutub karjääridega kokku 3266 ha)

23
Toetusaluse põllumajandusmaa
kasutamine
Suuremate toetustüüpide maakasutuse
struktuur ja muutumine
100%
90%
80%
teravili allakülviga

70%

teravili

60%

raps, rü...
Peamiste toetustüüpide põllumaa struktuur
2012 aastal
100%
teravili allakülviga

80%

teravili
60%

raps, rüps, sinep, rõi...
KSM pinna osatähtsus (%) ÜPT pinnast

27
Püsirohumaa osatähtsus ÜPT pinnast

28
Rohumaade ja PLK paiknemine valdade lõikes

29
Loomade karjatamine

30
Mahetootmise hajuvus Eestis 2012 a

31
Mahetoetuse kogupind ja taotleja keskmine
maa suurus
140000
88
120000

92

95

100
90

80

kogupind ha

80
100000
60

70

...
2012 aasta vallad taimekasvatuses

33
Maade hindamine, viljakus ja
väärtuslik põllumajandusmaa
ha

Saaremaa Tumala mõisa põllumaa struktuur
viljakuse järgi (1760.a.), kaalutud keskmine
viljakus 4,8 seemet ehk ca 720 k...
Teraviljade saagikus Tumala mõisas
18 sajandil
12

seemet

10

Eesti keskmine 18 saj

8

1 t/ha

Tumala 1723

6

Tumala 17...
Sö

Pu

sk

Se

öd
a

Ka

rtu

ili
l

es
rv

er
n
ju
u

H

s

in
ika

es

M

Lu
pi

er
n

t ik

ris

ga
tis

ei
n

Li
na

...
Maa väärtus erinevast lähtepunktist
• Riigi seisukoht maa väärtuse hindamiseks-lähtub ressursi
maksustamise põhimõttest-Ma...
Väärtuslik põllumajandusmaa
• Kõrge mullaviljakus,mis seotud erinevate
mullaomadustega-mullaliik, lõimis, veerežiim,
huumu...
Lõimiseklassid

40
Liigniisked mullad

41
Kuivendatud maade osatähtsus kogu põllumajandusmaast
valdade lõikes, Eesti keskmine 48%
0

35,00
kilometers

48 to 100

25...
Agrorühmade levik

43
H
iiu
Lä m
än aa
k
e
m on d
Põ
a
lv ako
a
n
Võ maa d
ru
ko
Sa ma nd
ak
ar
o
e
Va ma nd
ak
lg
a
o
Pä ma nd
a
rn
Id u m kon
...
Kaalutud keskmine perspektiivboniteet valdade lõikes

45
Võimalused väärtusliku
põllumajandusmaa hindamiseks
• Agrorühmade kaudu. Puudub tehniline valmisolek suuremahuliseks
väärt...
Mis maa see on?
47
Próximos SlideShares
Carregando em…5
×

Maakasutus ja selle muutused Eestis – Priit Penu, Põllumajandusuuringute Keskus

1.625 visualizações

Publicada em

Maakasutus ja selle muutused Eestis – Priit Penu, Põllumajandusuuringute Keskus

Publicada em: Notícias e política
  • Seja o primeiro a comentar

Maakasutus ja selle muutused Eestis – Priit Penu, Põllumajandusuuringute Keskus

  1. 1. Maakasutuse muutused ja väärtuslik põllumajandusmaa Priit Penu, Tambet Kikas Mullaseire büroo Põllumajandusuuringute Keskus
  2. 2. Põllumajanduslikku maakasutust mõjutavad tegurid • Kliima, sh mikrokliima (jääaeg vs tänapäev) • Aluspõhi-erinevate omadustega settekivimid, liivad ja savid • Pinnakate ja pinnavormid • Mullastik • Vetevõrk • Asustus 2
  3. 3. Näide maakasutuse muutusest, Tartu 3
  4. 4. 1900 4
  5. 5. 1940 5
  6. 6. 2000 6
  7. 7. Näide maakasutuse muutusest (E. Sisase järgi) 7
  8. 8. Põllumajanduskasutuses oleva maa (ÜPT+PLK) muutus (%) 2005 vs 2011 valdade lõikes 8
  9. 9. ÜPT pinna muutus (%) 2011 aastal võrreldes 2005 aastaga 9
  10. 10. Aktiivse põllumajandusmaa (ÜPT+PLK) osatähtsus PRIA massiivide kogupinnast(%,) ning kasutamata pind (ha) valdades 10
  11. 11. Taotlemata PRIA põllumassiivid valdades (ha) 11
  12. 12. Määratud pindalatoetused hektarites aastatel 2007-2012 1 000 000 2007 2008 800 000 2009 600 000 2010 ha 2011 400 000 2012 200 000 0 ÜPT ESA NAT KST/KSM MAHE PKT 12
  13. 13. Maakasutuse muutuste uuringu testvaldade paiknemine ja PRIA massiivide kiht neis valdades (must) Rae Rägavere Noarootsi Koeru Käina Pala Paide Koonga Tähtvere Audru Lümanda Häädemeeste Karksi Puhja Meremäe Taheva 13
  14. 14. er Au e dr u Pa id e Rä Ra e ga v Ko ere on ga Pu hj a Ko Lü er u m a M nd er a em ä Ka e No rks ar i oo ts Kä i i Hä T na äd ah em e v ee a st e Ke Pa sk la m in e Tä ht v % Testvaldade mittepõllumajandusliku pinna osatähtsus PRIA massiivide kogupinnast 5 4 3 2 1,87 1 0 14
  15. 15. ve r Au e dr u Pa id e R Ra äg e av e Ko re on ga Pu hj Ko a Lü er m u M and er a em ä Ka e N rk oa si ro ot s Kä i H Ta ina ää h de ev m a ee st e Ke Pa sk la m in e Tä ht % Testvaldade mittepõllumajandusliku pinna osatähtsus taotlemata PRIA massiivide pinnast 25 20 15 10 5 0 7,7 % 15
  16. 16. Koonga valla maakasutuse analüüs • Koonga vallas oli 2011.a. PRIA põllumassiivide registri andmetel toetusõiguslikku deklareeritud maad kokku 9 270, sellest sai ÜPT toetust 7495 ha, millest põllukultuuride all oli 4 241 ha, püsirohumaade all 2 948 ha ja poollooduslike koosluste hooldamise toetust sai 306 ha • Ortofotode ja maakorraldaja suuliste selgituste abil selgitati välja, et kindlasti oli põllumajanduslikus kasutuses Koonga vallas 8 364 ha (90,2% deklraeeritud pinnast). Seega ei taotleta Koonga vallas 869 ha ehk 9,3% deklareeritud põllumajanduslikus kasutuses olevale maale pindalatoetusi. • Kasutusest oli väljas 504 ha ehk 5,4% PRIA registris olevatest maadest • ETAK haritavate maade kõlvikutest ei paikne PRIA deklareeritud massiividel vaid väga väike osa, mille maakasutus on järgmine: põld/rohumaa – 99 ha, aianduslik maa/püsikultuurid – 3 ha ja põllumajanduslikust kasutusest väljas 6 ha. ETAK rohumaade kõlvikutest paikneb väljaspool PRIA deklareeritud massiive 406 ha – valdaval osal esineb võsa ja suuremaid puid ja need ei ole kasutuses • Aastatel 2005-2011 suurenes Koonga valla ÜPT pindala 148 ha ehk 2,1% 16
  17. 17. Koonga valla PRIA massiivide maakasutus 2011 a 17
  18. 18. Maade põllumajanduslikust kasutusest väljajäämise põhjused Koonga vallas (maanõuniku analüüs) • Maa omanikud tegutsevad metsanduse vallas ja mõned võsastuvad heinamaad neid ei huvita • Omanikud tegelevad põllumajandusliku suurtootmisega ja endised puisniidud ei paku tootmise seisukohalt huvi • Mõned deklareeritud maad ei olegi olnud pöllumajanduslikus kasutuses viimase 50 aasta jooksul • Alad,mille viimane pöllumajanduslik kasutus jäi 30-50 aasta tagusesse aega, mil tegevus toimus käsitsi • Peamiselt puisniidud,mida on 5-10a tagasi veel hooldatud, kuid nüüdseks kasutusest välja langenud • Teatud väike grupp omanikke tegutseb pöhimöttel ”ise ei tee ja teistel ka ei lase harida” 18
  19. 19. Näited põllumajandusliku maa kasutusest väljajäämisest
  20. 20. Kose-Aruvalla teelõik, põllumassiivide pind vähenes 13 km lõigul 55 ha, keskmine boniteet 46 20
  21. 21. Mäo ümbersõit 2005 (vasakul) ja 2010 (paremal) 21
  22. 22. Massiivide pind vähenenud 176 ha 2005 massiivide pindala 759,4 ha 22 2011 massiivide pindala 583,2 ha
  23. 23. Põllumassiivid mäetööstusmaal (483 ha, vahetult puutub karjääridega kokku 3266 ha) 23
  24. 24. Toetusaluse põllumajandusmaa kasutamine
  25. 25. Suuremate toetustüüpide maakasutuse struktuur ja muutumine 100% 90% 80% teravili allakülviga 70% teravili 60% raps, rüps, sinep, rõigas 50% püsirohumaa 40% liblikõieline 30% heintaim, kõrreline 20% 10% ÜPT KST/KSM 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2012 2011 2010 2009 2008 2007 0% MAHE 25
  26. 26. Peamiste toetustüüpide põllumaa struktuur 2012 aastal 100% teravili allakülviga 80% teravili 60% raps, rüps, sinep, rõigas 40% mustkesa liblikõieline 20% heintaim, kõrreline 0% ÜPT KST/KSM MAHE 26
  27. 27. KSM pinna osatähtsus (%) ÜPT pinnast 27
  28. 28. Püsirohumaa osatähtsus ÜPT pinnast 28
  29. 29. Rohumaade ja PLK paiknemine valdade lõikes 29
  30. 30. Loomade karjatamine 30
  31. 31. Mahetootmise hajuvus Eestis 2012 a 31
  32. 32. Mahetoetuse kogupind ja taotleja keskmine maa suurus 140000 88 120000 92 95 100 90 80 kogupind ha 80 100000 60 70 62 ha 50 60000 ha 60 80000 taotleja keskmine maa suurus 40 30 40000 20 20000 10 0 0 2007 (1168*) 2008 (1195) * Taotlejate arv 2009 (1196) 2010 (1267) 2011 (1326) 2012 (1385) 32
  33. 33. 2012 aasta vallad taimekasvatuses 33
  34. 34. Maade hindamine, viljakus ja väärtuslik põllumajandusmaa
  35. 35. ha Saaremaa Tumala mõisa põllumaa struktuur viljakuse järgi (1760.a.), kaalutud keskmine viljakus 4,8 seemet ehk ca 720 kg/ha 40 35 30 25 20 15 10 5 0 31 31 34 21 14 3 6 seemet 900 kg 5 seemet 760 kg 4,5 seemet 680 kg 4 seemet 600 kg 3,5 seemet 530 kg 3 seemet 450 kg Tänapäeval on nende pöldude keskmine boniteet ca 45 hindepunkti, erinevatel põldudel kõigub vahemikus 38-50. Seega on boniteet neil muldadel tänapäeva mõistes veidi üle Eesti keskmise. 35
  36. 36. Teraviljade saagikus Tumala mõisas 18 sajandil 12 seemet 10 Eesti keskmine 18 saj 8 1 t/ha Tumala 1723 6 Tumala 1758 4 Tumala 1767 2 Tumala 1777 0 rukis oder kaer 36
  37. 37. Sö Pu sk Se öd a Ka rtu ili l es rv er n ju u H s in ika es M Lu pi er n t ik ris ga tis ei n Li na Lu ts e m . er Ta ta r ke Ka Põ ld h ili na n av Te r s r isu uk i N R O de Põllukultuuride kasutussobivus Eesti muldadel 10-palli skaalas 9,0 8,0 7,0 6,0 5,0 4,0 3,0 2,0 1,0 0,0 37
  38. 38. Maa väärtus erinevast lähtepunktist • Riigi seisukoht maa väärtuse hindamiseks-lähtub ressursi maksustamise põhimõttest-Maa korralisel hindamisel kasutatav metoodika (KKM määrus) § 27. Haritava maa hindamine: 1) haritava maa hulka arvatakse põllumaa, puuviljaaia ja puukooli maa ning püsirohumaa (turvasmuldadel paiknev haritav maa?); • Põllumehele on väärtuslik maa viljakas muld, millelt on võimalik efektiivselt saaki saada • Ehitajale on väärtuslik maa võimalikult õhukese huumushorisondiga liivane maa. “Liivale rajatud” väljendi negatiivne varjund on ehitaja seisukohalt tegelikult väär! • Arheoloogile on väärtuslik maa seotud minevikuga • jne 38
  39. 39. Väärtuslik põllumajandusmaa • Kõrge mullaviljakus,mis seotud erinevate mullaomadustega-mullaliik, lõimis, veerežiim, huumusesisaldus, huumushoriondi tüsedus, kivisus, toitainete sisaldus jne • Hea ligipääsetavus ja massiivi suurus • Eelnev maakasutus-heaperemehelik või mitte Kuidas defineerida põllumajandusmaad??? väärtuslikku 39
  40. 40. Lõimiseklassid 40
  41. 41. Liigniisked mullad 41
  42. 42. Kuivendatud maade osatähtsus kogu põllumajandusmaast valdade lõikes, Eesti keskmine 48% 0 35,00 kilometers 48 to 100 25 0 0 to 48 24 37 40 43 37 31 45 33 35 5 31 20 40 50 36 45 62 62 27 16 33 35 83 34 37 57 11 15 3 42 40 49 8 30 69 41 41 64 45 20 73 61 59 64 58 15 55 59 55 64 42 82 86 61 65 50 74 93 46 53 53 67 46 89 71 52 54 76 49 38 66 51 62 77 67 20 39 70 65 87 73 85 14 62 36 75 90 81 94 71 68 81 92 28 32 56 71 83 85 78 48 60 78 75 57 69 63 55 74 0 68 80 40 28 33 78 90 46 33 0 73 15 40 66 44 19 27 0 21 31 60 51 31 10 49 69 49 14 18 51 48 44 55 63 56 49 54 35 19 75 74 36 57 31 50 49 46 9 55 15 79 42 52 55 69 49 48 53 39 47 43 22 57 32 63 48 73 33 25 47 26 46 49 46 42 11 15
  43. 43. Agrorühmade levik 43
  44. 44. H iiu Lä m än aa k e m on d Põ a lv ako a n Võ maa d ru ko Sa ma nd ak ar o e Va ma nd ak lg a o Pä ma nd a rn Id u m kon ad a V iru ako n H ma d ar ak ju o T a m a nd r tu a k o R ma nd ap ak la o Vi m nd Lä l jan aa ko än di m nd ea Vi ru ako Jõ n m ge aa d va ko Jä ma nd ak rv a on m aa d ko nd Ee st i Maakondade keskmine perspektiivboniteet 2012 aastal 60 50 40 30 20 10 0 43,72 44,4 ÜPT Põllumaa 44
  45. 45. Kaalutud keskmine perspektiivboniteet valdade lõikes 45
  46. 46. Võimalused väärtusliku põllumajandusmaa hindamiseks • Agrorühmade kaudu. Puudub tehniline valmisolek suuremahuliseks väärtustamiseks • Maa-ameti poolt välja töötatud haritava maa hinnatsoonid-põhinevad lihtsustatud mulla boniteedil • Mulla boniteet. Eelistada tuleks olemasolevat boniteeti ,mida perioodiliselt uuendatakse. Kajastab mulla omadusi ja viljakust kompleksselt, suuremas osas olemas tehniline baas digitaalse mullakaardi näol, kuid seda vaja oluliselt täiendada nii tehniliselt kui sisuliselt ja töötada välja regionaalse hindamise kriteeriumid-boniteet piirkonniti väga erinev. • Väärtuse hindamiseks tuleks kasutada veel lisakriteeriumeid-massiivi suurus ja ligipääsetavus jne • Selgitada valla keskmine boniteet ja sellest lähtudes igale vallale kriteeriumid. Näiteks keskmisest parema boniteediga on väärtuslikud 46 põllumajandusmaad vöi näiteks 20% keskmisest körgemad jne
  47. 47. Mis maa see on? 47

×