Uuringu “Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegelik kasutamine ning võimalike meetmete välja selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020” tulemused – Siim Maasikamäe, Eesti Maaülikool

1. Maatulundusmaa kasutamise
probleemid maakorraldaja
vaatenurgast
Siim Maasikamäe
Maakonverentsil 1.11.2013 Tartus

2. Ettekande sisu
• Ülevaade Põllumajandusministeeriumi
tellimusel valminud uuringust
maatulundusmaa tegeliku kasutamise
kohta
• Soovitused ja ettepanekud maakorraldaja
vaatenurgast probleemide lahendamiseks

3. Uuring
Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste
tegeliku kasutamise ning võimalike meetmete välja
selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu
arendamiseks kuni aastani 2020
EMÜ geomaatika osakond: Evelin Jürgenson, Mariliis Toom, Merit Mandel ja
Siim Maasikamäe
Aruande tekst kättesaadav Põllumajandusministeeriumi kodulehelt:
http://www.agri.ee/public/Leping-94_LOPP_aruanne__2013_.pdf

4. Uuringu eesmärk
• Selgitada välja maatulundusmaa sihtotstarbega
katastriüksuste tegelik kasutamine erinevates
registrites oleva teabe alusel
• Prognoosida põllumajandus- ja metsamaa pindala
muutumine 2020. aastaks ja määratleda
põllumajandustoodete tootmiseks optimaalne pindala
• Anda soovitused optimaalsest pinnast ülejääva
maatulundusmaa kasutamiseks

5. Põllumajanduslikult kasutatava maa
definitsioonid ja terminid
Erinevad riiklikud andmekogud, mida uuringu
käigus analüüsiti:
• ETAK
• Maakataster
• PRIA põllumassiivide register
• Metsaregister
• Statistikaameti andmekogud

6. Definitsioonide ulatus
*
*Praegu kehtiva määruse järgi kuulub maatulundusmaa sihtotstarbega maa alla
haritav maa, looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa, ent edasi on need
defineerimata. Seda on tehtud varem kehtinud määruses „Katastriüksuse
sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“. Võrreldavuse eesmärgil on
kasutatud sealseid mõisteid ja nende definitsioone.

7. Nähtused ETAK-is

8. Rohumaa mõiste erinevates
registrites

9. Andmete erinevus ETAK-is ja
maakatastris
Haritavat maad
sisaldavad
katastriüksused
Haritava maa pindala
Maakatastri ja
ETAK-i erinevus
Arv
HA
Maakatastri
andmed
83 700
945 331
495 719
424 506
71 213
+14%
89 744
1 449 046
496 707
556 446
-59 739
-12%
1 011 011
7266
(+1%)
KOKKU 266 724 2 530 224 1 018 277
ETAK
andmed
Pindala
(HA)
%

10. Maaparandussüsteemid

11. Maaparandussüsteemid
4000
3500
250000
3000
200000
2500
150000
2000
1500
100000
1000
50000
500
0
0
1875- 1901- 1926- 1931- 1936- 1941- 1951- 1956- 1961- 1966- 1971- 1976- 1981- 1986- 1991- 1996- 2001- 2006- 20111900 1925 1930 1935 1940 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 2012
Maaparandusehitiste pind kokku
Maaparandusehitiste arv
Ehitiste arv
Ehitiste pind (ha)
300000

12. Järeldused
• Enamuse maaparandussüsteemide vanus on saavutanud
kriitilise piiri ja need on vaja kiiresti rekonstrueerida või
uuendada
• Maaparandussüsteemide register peaks sisaldama
andmeid mullastiku kohta, et hinnata nende
rekonstrueerimise vajadust ja töömahtusid
• Maaparandussüsteemide korrastamise käigus tuleb
tähelepanu pöörata taristu teiste komponentide
arendamisele (teedevõrk, ümberkruntimine), et tagada
maa kasutamise efektiivsus
12

13. Võsastumine
• Haritava maa võsastumise hindamisel vaadeldi:
– ETAK-i haritaval maad,
– maaparandussüsteemide maa-ala,
– PRIA põllumassiivide registris olevaid maid
• Vaatlemisel kasutati ortofotode vaatlemise ja
analüüsimise metoodikat
• Valimis oli kokku 15 valda (igast maakonnast üks
vald)

14. Tulemused -1
Haritava maa võsastumine
600.00
9
8
500.00
7
400.00
6
5
300.00
4
võsa pindala (ha)
200.00
3
2
100.00
1
0.00
0
võsa osakaal %

15. Tulemused -2
400.00
6.00
Kuivendatud haritava maa võsastumine
350.00
5.00
300.00
4.00
250.00
200.00
3.00
150.00
2.00
100.00
%
1.00
50.00
0.00
PINDALA (ha)
0.00

16. Tulemused -3
PRIA registris olevate alade võsastumine
600.00
500.00
400.00
300.00
200.00
võsa 2003 (ha)
võsa 2011 (ha)
100.00
0.00

17. Uuringu käigus küsitletud ekspertide
arvamused
• Nõudlus põllumajandusmaa järele suureneb
• Kasutatav põllumajandusmaa pind kasvab
• Kui maa ei sobi põllumajanduslikuks
kasutamiseks, on see kõige otstarbekam
– metsastada
– moodustada looduskaitseline ala
– kasutada energiakultuuride kasvatamiseks

18. Maareformiga kaasnenud probleemid
• Maareformi tulemusena tekkis olukord, kus suured põllumassiivid
jagunesid erinevate omanikega väikesteks maaüksusteks
• Mõnel juhul on suurenenud maakasutuse killustatus veelgi, mis on tingitud
loodusliku situatsiooni muutustest
• Katastriüksused on väikesed ja ühte kinnistusse kuuluvad katastriüksused
paiknevad hajutatult
• Katastriüksuste kuju on halb
– need ei ole kompaktsed
– esineb sisemist killustatust
– katastriüksuste piirid ja looduslikud piirid ei lange kokku
• Maatükkidele puudub juurdepääs, see on ebaotstarbekalt suure ringiga või
läbi teiste omanike maade
• Selliste juhtumite puhul tuleks kaaluda kaasaegse, maaomaniku keskse
ümberkruntimise rakendamist ja riigi initsiatiivikust selle käivitamiseks

19. Maakorraldus ja ümberkruntimine
• Maakorraldus, sh ümberkruntimine, on spetsiifiline abinõu, mis
aitab liikuda elujõulise toidutootmise, loodusressursside säästliku
majandamise ja maapiirkondade tasakaalustatud arengu poole
– paljud Euroopa riigid kasutavad maakorraldust, sh ümberkruntimist, eelpool
nimetatud eesmärkide saavutamiseks
• Maakorralduse üldine eesmärk on parandada maaüksuste kuju,
muuta nende paiknemist ja aidata kaasa kinnisvara paremale
kasutusele
• Maakorralduse abil on võimalik vähendada põllumajandustootmise
kulusid
• Täna kasutatakse maakorraldust laiemal eesmärgil kui üksnes
põllumajandustootmine, selle abil lahendatakse ka sotsiaalseid,
ökoloogilisi ja kultuurilisi küsimusi
– Kesk-Euroopas kasutatakse maakorraldust kui mitmedimensionaalset
abivahendit maaelu arengu küsimustes
19

20. Maaga seotud informatsiooni haldamine
•
Vajalik on pidev monitooring maaga toimuvate protsesside ja protsesse tingivate
asjaolude kohta, mis on sisendiks poliitiliste, majanduslike ja tehniliste otsuste
vastuvõtmisel
– selleks peab maaga seotud informatsioon olema ajakohane, täpne ning erinevates
registrites olevad andmed omavahel liigendatud
•
Monitooringu aluseks on erinevates registrites oleva teabe süsteemne ühendamine
ja koostöötlemine, mille väljundiks peab olema
–
–
–
–
•
iga-aastane ülevaade maaressursi seisundist peamiste kõlvikute lõikes
ülevaade muutustest
analüüs toimunud muudatustest
töödeldud andmete kättesaadavus avalikkusele
Infost huvitatud asutustel ja info valdajatel tuleb kokku leppida eesmärkides,
• mida soovitatakse saavutada
• millist olemasolevat informatsiooni saab selleks kasutada
• kuidas seda infot vahetada
•
Kõlvikute liigituse ja nende mõistete defineerimisel tuleks aluseks võtta ETAK-i
määratlused

21. Kokkuvõte
• Väärtuslik põllumaa peab jääma põllumajanduslikku kasutusse
– Põllumajandusmaa kaitsmiseks on vaja korralikku andmestikku maa praeguse
seisundi ja kasutamise kohta
– Vajalik on pidev monitooring maaga toimuvate protsessside ja protsesse
tingivate asjaolude kohta
– Üheselt tuleb määratleda väärtusliku põllumajandusmaa mõiste
– Kogu haritava maa võiks jagada viljakuse ja põllumajandusliku tootmise
seisukohast kvaliteedi klassidesse
• Maaelu suunamiseks tuleb koostada vastavad teemaplaneeringud
– Lahendatakse koos maakasutuse küsimustega ka taristuga (teed, liinid,
maaparandussüsteemid, jne) seonduv
• Maapiirkondade taristu arendamisel tuleb tähelepanu pöörata taristu
kõikidele erinevatele komponentidele
– et tagada olemasoleva taristu võimalikult suurt kasutamist
• Maakorralduse abil on võimalik vähendada põllumajandustootmise kulusid
• Maa paremaks kaitsmiseks on vaja täiendavat õiguslikku regulatsiooni

22. Tänan tähelepanu eest.