2. Modernismi mõiste Üldmõiste – eksperimentaalsed ja avangardsed voolud 20. saj I poole Euroopa kirjanduses: futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism jne Teksti ja tegelikkuse suhte muutumine: keskendutakse mitte tegelikkuse peegeldamisele ühel või teisel moel, vaid tekstile endale ja selle keelele.
3. Modernismi tekke põhjused Linnastumine – suurlinnade teke, uus elutempo ja rütm; linn tõstis elu avalikkuse määra, tegi vabaks, aga ka üksildaseks. Tehnika kiire areng – võõrandas inimesi üksteisest ja maailmast. I maailmasõja tapatalgud, julmus, šovinism ja rahvuslik viha, mis tõid pärast sõda kaasa künismi, kosmopolitismi ning elukohanematuse. Inimest hirmutas maailmakorra lagunemise ja oma juurte kaotamise tunne ning tema ahastus otsis väljendust kirjanduses
4. Modernistliku kirjanduse põhitunnused Arusaam, et teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi. Kõige suuremad muutused teksti ülesehituses : puudub klassikaline kompositsioon – algus, keskpaik ja lõpp. Kasutatakse unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist jne
5. Modernistliku kirjanduse põhitunnused 2. Puudub põhjuslik seos teksti osade vahel ning aja vool on segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. 3. Muutub vaatepunkt: jutustaja (kirjanik) ei ole enam kõikteadja ega hinnangute andja. Vahel võib jutustus küll lähtuda ühe inimese seisukohast, kuid jaguneda mitmeks eri hääleks.
6. Modernistliku kirjanduse põhitunnused 4. Modernism tõi kirjandusse uued väljendustehnikad, nagu sisemonoloog ja teadvuse vool; uutmoodi käsitleti ka lauseehitust. Kirjandustekst sarnaneb spontaanse argikõnega, olles sageli fragmentaarne, selge kompositsioonita – viimast asendavad assotsiatsioonid, tagasipöördumised, kordamised, ümberütlemised, hüpped ühelt teemalt teisele; laused on sageli lõpetamata; esineb grammatilisi vigu või ebatäpsusi.
7. Modernistliku kirjanduse põhitunnused 5. Modernism võitles seniste keelerituaalide vastu, otsis uut keelelist väljendust, mis oleks teose sisemiste eesmärkidega kooskõlas. Teksti sugenes eri stiilide segu, mõeldi välja värskeid metafoore, mängiti keelega, loodi uusi sõnu. Kasutati eri šrifte, hüljati sõnade lineaarne paigutus, jäeti ära kirjavahemärgid vms
8. Modernistliku kirjanduse põhitunnused 6. MUUTUS KIRJANDUSE AINE. Modernism ei usu, et kirjanik suudab oma tekstiga maailma peegeldada või isegi muuta. TEKST ON TEKST, mitte maailma peegeldus. Olulised teemad kunst ja tekst ning nende loomine. Tsitaadid, kollaažid jm tekstitüübid, mis koosnesid avalikult või varjatult teiste tekstide osadest.
9. Modernistliku kirjanduse põhitunnused 7. Modernistlik kirjanik – iroonik ja skeptik. Esitas rohkem küsimusi, kui andis vastuseid. Ei uskunud ühestesse seletustesse ning tal puudusid kindlad seisukohad keeruliseks muutunud maailma suhtes. SEETÕTTU LEVIS MODERNISMI KÕRVAL MASSIKIRJANDUS, mis pidas kinni lugejatele tuttavatest vanadest lihtsatest tavadest.
10. Modernistliku kirjanduse põhitunnused 8. MUUTUS KIRJANIKU JA LUGEJA VAHEKORD. Modernism kaotas üksmeele lugeja ja autori vahel: kohustuslikuks muutus lugeja šokeerimine, segadusseajamine, kõigi reeglite rikkumine, Lääne kultuuri traditsiooniliste väärtuste eitamine.
11. Modernistliku romaani liigid: süvapsühholoogiline romaan filosoofilis-intellektuaalne romaan absurdi romaan sürrealistlik romaan maagilis-realistlik romaan
12. Esindajad: James Joyce – teadvuse vool Virginia Woolf, William Faulkner – teadvuse vool, sisemonoloog Albert Camus – eksistentsialistlik romaan Franz Kafka – absurd, maagiline realism, sümbol Hermann Hesse – süvapsühholoogia, eksistentsialism Mihhail Bulgakov – mitmetasandilisus, filosoofilisus Gabriel Garcia Marques – maagiline realism
13. Eksistentsialism – see on filosoofia, mis lähtub inimese sisemisest eksistentsist ja rõhutab tegelikkuse lõhestumist teadvuse ja asjade sfääriks. Inimest ümbritseb vaenulik absurdne maailm, mis rusub ja deformeerib inimese. Elatakse asjade maailmas, võõrandutakse teistest inimestest -> teise inimese mõistmine on võimatu. Inimese tõeline olemus avaldub piirsituatsioonis. Tegelikkust on võimalik tunnetada ainult kunsti kaudu. Eksistentsialism levis peale Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem Prantsusmaal kirjanduses ja kujutavas kunstis
14. Eksistentsialism 20. sajandi mõjukamaid filosoofilisi koolkondi ja kirjanduslikke voole. Kujunes Teise maailmasõja eel ja ajal. Käsitleb olemise põhiküsimusi, olemist vaadeldakse kui indiviidi psüühilist, s.o hingelist ja vaimset eksistentsi. Kirjandusteostes asetuvad esiplaanile inimese subjektiivsed probleemid, nagu vabadus ja vastutus, armastus, surm, suhe Jumalaga, olemasolu mõte; inimese ümber on absurdne maailm, mis rusub isiksust, esemestab teda.
15. Eksistentsialism Eksistentsialismi peamine iseloomulik joon oli isikliku vabaduse rõhutamine. Eksistentsialism eitas üldist inimlikkust – või tegelikult inimloomust -, mis määrab inimese iseloomu või rolli elus. Kirjanikud uurisid oma loomingus ettekujutust kangelasest kui universaalsest tegelasest, kes on “heidetud maailma” ning seisab vastamisi absurdse olukorraga, kus ta määrab ainuisikuliselt omaenda saatust, juhindudes üksnes iseenda “tõelisusest”.
16. Eksistentsialiste Jean-Paul Sartre – prantsuse kirjanik ja filosoof. Eksistentsialistliku suuna esimene tähelepanuväärne kirjandusteos “Iiveldus” . Pole traditsiooniline romaan, sest puudub süžee, intriig ja selle arendus. Peategelasest haritlase Antoine’i arvates on eksistents täiesti mõttetu, sest ta ei leia sellest vähimatki pingutamisväärset. Küsimus – mida tähendab olla inimene siin maailmas?
17. Eksistentsialiste Albert Camus – uuris inimelu absurdse olemuse tähendust. Kirjandus on tema arvates filosoofiliste vaadete väljendamise vahend. Olustikuline element võis tema arvates olla vaid loomingu lähtepunktiks, teda ei veedelnud otsene elukujutus, vaid n-ö teine plaan. Oma romaanides kujutab Camus inimest kui olendit, kes on pandud ühte või teise ajajärku elama nagu võõras ebamugavasse korterisse. Kirjanikku ja tema tegelasi piinab iha selguse järele ja samal ajal teadmine, et selguse taotlemine on asjatu, tegelikkuse mõtestamiseni pole niikuinii võimalik jõuda. Aga kui inimene ei suuda tunnetada maailma objektiivset seaduspära, kui tõe kriteerium üldse puudub, milleks seda siis otsidagi?
18. Albert Camus “Võõras” 1942 Peategelane matab oma ema, sooritab kuritöö, ootab vanglas kohtuotsuse elluviimist. Viibib sisemises letargias kogu oma elu, on tuim ja ükskõikne. Vangikongis mõistab, kui tühi oli ta elu. Ta otsib lohutust mõttest, et inimene sureb niikuinii, ja olukorras, kus kõik on jäänud seljataha, sugeneb esmakordselt tema hinge tõelise vabaduse tunne. Peategelase süü seisab selles, et ta on “võõras” - ei järgi ühiskonnas kehtivaid reegleid, ei sarnane enamiku teiste inimestega ega kahetse oma tegu.
21. Breadman at the Brussels Train Station (1996), by Tatsumi Orimoto
22. Biitnikud ja “vihased noored mehed” (Beat Generation – löödud sugupõlv) Seos sõnaga “beatific” – õndsalik 1950ndail ameerika kirjanduses New Yorgi Columbia ülikooli ümber koondunud rühm noori mehi – Allen Ginsberg, Jack Kerouac, William Burroughs, Pilip Whalen jt Eesmärk – vabastada kirjandus akadeemilisusest, tuua see tänavale. Vihkasid ameerika elulaadi selliseid külgi, nagu bisnis, dollarijaht, tehnikakultus
23. Biitnikud Looming anarhistlik ja vahetu Tajusid ergastasid narkootikumide, džässi, seksi või spiritismi abil http://www.youtube.com/watch_popup?v=ySszeu4H4QI#t=41 – Ella Fitzgerald Väljapaistvaim esindaja Allen Ginsberg (1926 – 1997)
24. Absurditeater Alates Teisest maailmasõjast on teatrit iseloomustanud usk, et “realism” üksi ei suuda piisavalt esindada moodsa elu draamat. Põhjuse ja tagajärje näiline puudumine laiemas maailmas kantakse üle laval olevatele inimestele ja sündmustele, milles nad osalevad. Tegelaste ajendid ähmased.
25. Samuel Beckett 1906 - 1989 Iirlane Vähendab teksti kunstiteoses eesmärgiga luua midagi väärtuslikku asjaolust, et kuigi elul puudub mõte, tuleb seda siiski elada. Kirjutas alguses inglise, siis prantsuse keeles. Esimene näidend “Godot’d oodates” tekitas Pariisis ettekandmisel suurt furoori.
26. “Godot’d oodates” Kaks hulgust – Vladimir ja Estragon – ootavad kedagi Godot’ nimelist, kes nende arvamuse kohaselt peaks nende elu kuidagi muutma. Nad veedavad oma aega, soovides, et saaksid üksi olla, kartes samas kohutavalt üksindust. Sõnad ei liida Becketti tegelaskujusid üksteisega- pigem juhivad tähelepanu asjaolule, et sõnade taga haigutab tühjus ning keegi ei anna teisele tegelikult mitte midagi edasi. http://www.youtube.com/watch_popup?v=WoC9Kx5QvK0
27. “Godot’d oodates” Ootamises võib näha inimelu sümbolit – elu ongi ootus, seletamatu igatsus millegi järele. Vladimir ja Estragon on paaristegelased, kes saavad eksisteerida vaid koos – teise inimese olemasolu on inimese elu peamisi tingimusi. Tegelased ei suuda midagi teha oma olukorra parandamiseks ja jätkavad vegeteerimist, peletades ebamugavustunnet või hirmu ning elutraagikat rutiinsete pisiaskelduste ja mõttetute jutuajamistega.
28. Beckett “Hingetõmme” 1969 – kahe imiku karjumise vahele on tekitatud viiesekundiline paus. “ Mitte mina” 1973 – laval on valgustatud ainult ilma kehata suu, mis loeb ette lühikese katkendliku monoloogi. 1969. a pälvis Nobeli kirjandusauhinna.
29. MODERNISTLIK LUULE - FUTURISM FUTURISM – LD K FUTURUM – TULEVIK TEKKIS Itaalias ja Venemaal Esimese maailmasõja eel 1909 futurismi manifestis kuulutas futurismi peaesindaja Filippo Tommaso Marinetti (hüüdnimi “Euroopa kofeiin” ): “Me loome futurismi, sest tahame vabastada Itaalia professorite, arheoloogide ja antikvaaride halvast gangreenist. Me tahame vabastada Itaalia arvukatest muuseumidest, mis katavad teda nagu kalmistut.” Futurismi esimene manifest: http://sinine.ehi.ee/~lkk/konspektid/maailmak/futurism.htm
30. Futurism Futuristid püüdsid leida kunstis vahendeid oma kaasaja aina kiireneva elutempo ning suurlinnakodaniku mõtteviisi ja tunnete väljendamiseks. Dünaamika, müra ja hoolimatuse kunst. futurismi algne nimetus > dünamism Lammutati keele lauseehituse normid, loobuti kirjavahemärkidest, kasutati ainult üht liiku sõnu (nt nimisõnu)
31. Futurism Futuristlik tekst on fragmentaarne, keeruline, võõristust tekitav, kasutatud on tehnilisi võtteid nagu montaaž ja kollaaž. hävitada süntaks ning kasutada verbi infinitiivvormi, mis kannab energiat ja vahendab kõige mõjusamat elu ning elu tajuva intuitsiooni elavust. Kirjavahemärkide asemel kasutatagu matemaatilisi ja muusikalisi sümboleid.
32. Futurism Luules tuleb vabaneda kõikidest piirangutest (ka vabavärss ei rahuldanud futuriste), et saavutada lõpptulemusena „uus visioon“. Futuristlikku luulet iseloomustavad käsklaused, hüüatused, väljajättelisus, konsonantide kuhjamine, intensiivsete konsonantide (r või ž rohke kasutamine). Loomingus püüdsid futuristid ühendada erinevaid kunstialasid.
35. Marinetti Futuristlik tekst on fragmentaarne, keeruline, võõristust tekitav, kasutatud on tehnilisi võtteid nagu montaaž ja kollaaž.
36. Kubism - Apollinaire Püüdis taandada geomeetrilisteks kujunditeks kõik luuletuse vormid. Üks esimesi, kes katsetas uusi assotsiatsioone võimaldava nn konkreetse ehk graafilise luulega. Kunst pidi sisaldama ainult midagi sellist, mis on ootamatu, muljerikas, vapustab lugeja või vaataja närve, kusjuures see ei pruugi vastata tegelikkusele.
38. Kasutatud kirjandus Nahkur, Anne. Kirjandus realismist postmodernismini. Koolibri. Tallinn 2007 http://vietsciences.free.fr/biographie/artists/writers/images/apollinaire-dessin.jpg