2. Korda üle...
• Reformatsioon – Martin Lutheri algatud
usupuhastusliikumine;
• Reformatsiooni algus – 1517, kui Martin
Luther naelutas kõikide pühakute ööl (31.10)
95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele;
• Liivimaa – hõlmas tänase Läti ja Eesti
territooriumi;
6. Katoliku kiriku ja luterliku kiriku võrdlus
Katolik kirik Luterlik kirik
Pattude lunastamine
Pühapildid, maalid
Sakramendid
Piibel
Jumalateenistus
Õndsaks saamine, Jumalale
meelepärane olemine
Vaimulike abielu
Indulgentsid, piht
Kirikutes palju pilte
7 sakrament
Ladinakeelne Piibel
Ladinakeelne +
rahvakeelne jutlus
Vajalik katoliku kiriku
vahendus
Vaimulike abielu keeld
Inimese palved
Kirikud tagasihoidlikud
2 sakramenti (ristimine,
arumlaud)
Emakeelne Piibel
Rahvakeelne
Inimese enda usk
Vaimulikud abielluvad
7. Reformatsiooni jõudmine Liivimaale
• 1522 – reformatsiooni algus Liivimaal (usuvaidlus Riia
Peetri kirikus)
• 1523–1524 reformatsiooni jutlustajad jõuavad
Tallinna, Tartusse;
• 1523 – isiklikud kontaktid M. Lutheriga.
• 1524 – esimene Lutheri õpilane Hermann Marsow
Tartus Maarja kirikus.
• Jutlustajad on alamate vaimulike seast, loodavad uue õpetuse
levitamistööga teha karjääri;
• Linnad jutlustajate ideedele avatumad, paljudest allasurutud
linnaeestlastest said reformatsiooni toetajad;
• Maapiirkondades esialgu reformatsioon ei levi.
8. Tallinna raad võtab vastu esimese luteriusu
jutlustaja. Theodor Albert Sprengel, 1869 a
maal.
9. Reformatsioon ja pildirüüste
• Martin Luther pidas maale ja kujusid kirikus
ebavajalikuks, need pidid mõtted viima
eemale pühasõnast;
• 1524 – pildirüüste Riias, kirikutesse tunginud
rahvas hävitas pühakujusid;
• 1524 – pildirüüste Tallinnas (va Niguliste);
• 1525 – pildirüüste Tartus, Viljandis.
13. Vastuseis reformatsioonile
• Mungad kõige enam reformatsiooni vastu;
• Ordu ja vasallid esialgu reformatsiooni vastu
(kartsid, et kehtiv ühiskonnakorraldus kaob,
katoliku kloostrid aitasid raskes olukorras
inimesi);
• Kõrgemad vaimulikud esialgu üldjuhul
reformatsiooni vastu.
14. Reformatsiooniga leppimine
• 1533 a sõlmiti kokkulepe uue luterliku
jumalateenistuse korra kohta;
• Kloostritel lubati edasi tegutseda;
• 1554 – Volmari maapäeval võeti vastu otsus, et
piirkonnas kehtib maaisanda usk, mida alamad
peavad järgima;
• Suuri muudatusi reformatsioon esialgu ei toonud,
sest algas nn Liivi sõda.3
15. Reformatsiooni mõju
• Linnades asutati uusi koole;
• Koolid vaeslastele (pidid hiljem töötama linna
teenistuses või kooliraha tagasi maksma);
• 1543. a asutati aadlineiudele Pühavaimu kiriku
juurde tütarlastekool;
• 1552.a asutati Tallinna nn vaeste koolipoiste
institutsioon;
• Trükiti eestikeelsed katekismused
– 1525 (pole säilinud);
– 1535 Wanradt-Koelli katekismus (osaliselt
säilinud)
17. Liivi sõda – pikk sõdade periood 1558 - 1583
• Põhjused:
– Ordu oli nõrgenenud, orduvendade arv
vähenenud, palgasõdurite värbamiseks puudus
raha;
– Vana-Liivimaa oli killustunud, erinevad isandad
kaitsesid vaid enda huve;
– Vana-Liivimaad läbisid kaubateed;
– Naaberriigid (Poola-Leedu, Venemaa, Rootsi,
Taani) olid tugevnenud ja soovisid oma võimu
laiendada.
18. Liivi sõja algus
• 1558 a algul tungis 40 000 meheline Vene vägi
Tartu piiskopkonda ja rüüstas kolme nädala
jooksul julmalt ka Järva- ja Tartumaad;
• Suvel 60 000 meheline Vene vägi uuesti Tartu
piiskopkonda, Tartu jäi mitmeks
aastakümneks Vene võimu alla;
20. Vana-Liivimaa laguneb
• Liivimaa ei suuda end kaitsta:
• Saare- ja Kuramaa piiskop annavad end Taani
kaitse alla. Taani kuningas ostab valdused,
annab oma vennale Magnusele (1561);
• Vana-Liivimaa ordumeister annab end Poola
kaitse alla (puudutab Lõuna-Eestit);
• Tallinn, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa
vandusid truudust Rootsi kuningale (läksid
tema kaitse alla).
21. Ordu häving
• Ordu väed üritasid Tartut tagasi võita;
• 1560 aasta augustis said lõplikult lüüa Oomuli
mõisa juures;
• Peale seda langes venelaste kätte ka Viljandi;
• Vana-Liivimaa lakkas olemast, sõda aga jätkus.
22. Talupoegade ülestõus 1560
• Sõja tõttu riisutud ja kaitseta talupojad
hakkasid mässma;
• Piirasid Koluvere lossi kus palju feodaale,
paljud talupojad said surma;
23. Taani hertsog Magnus ja Ivan Julma liit
• 1570. a pakkus Ivan Julm Magnusele “Liivimaa
kuninga” kohta;
• Magnus võttis pakkumise vastu, abiellus Ivan
IV Julma noore sugulasega;
• Liivimaa kuninga residentsiks Põltsamaa;
• Magnus ei suutnud edaspidi Ivan IV ootusi
täita, Liivimaa jäi lõplikult vallutamata;
25. Tallinna piiramine 1571, 1577
• 1571 a - Tallinna kodanikud pidasid vastu 7-
kuulisele piiramisele, Tallinn jäi vallutamata;
• 1577 a – 50 000 Vene vägi piiras 7 nädalat
Tallinna, ei suudetud vallutada, hävitati Pirita
klooster;
27. Poola ja Rootsi sõda Venemaa vastu
• 1579. a alustas Poola sõda Venemaa vastu;
• 1581 a vallutasid rootslased venelastelt
Rakvere, Narva, suveks olid Rootsi väed tagasi
vallutanud kogu Kesk- ja Lääne-Eesti;
• 1582 – Poola ja Venemaa vahel Jam Zapolski
vaherahu (Poolale Läti ja Lõuna-Eesti);
• 1583 – Pljussa vaherahuga (Venemaa ja Rootsi
vahel) Rootsile Harjumaa, Virumaa, Järvamaa,
Läänemaa;
28. Poola-Leedu kuningas Stefan Bathory; Rootsi
väejuht, Eesti asehaldur PontusDe la Gardie
juhtisid Venemaa vastast sõjategevust.
29. Poola ja Rootsi sõda
• Venemaa langes Vana-Liivimaa jagajate
hulgast välja;
• Sõjategevus hakkas Rootsi ja Poola vahel;
• Kokkuvõtteks läks Liivimaa ala Rootsi
valdusesse.
• Algas Rootsi aeg ...
30. Kasutatud allikad
• Albert Sprengler’ maal.
https://digiteek.ajaloomuuseum.ee/muuseum/suurgildi_hoone/oid
-17744/?&offset=49.
• Wittenbergi lossikirik.
https://brianlmuseum.wikispaces.com/Renaissance+and+Reformati
on+Religion.
• Martin Luther tõlkimas.
http://www.germanculture.com.ua/library/history/bl_martin_luthe
r.htm.
• Peetri basiilika. http://www.tektonministries.org/wp-
content/uploads/2014/06/st.-peters-interior.jpg.
• Wanradti-Koelli katekismus.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/wanradti_ja_koelli_katekismus.
• Ivan IV Julm.
http://en.wikipedia.org/wiki/The_Death_of_Ivan_the_Terrible.
• Hertsog Magnus. http://www.saartehaal.ee/2008/03/22/ajaloo-
tahtpaev-seikleja-kes-kuressaarest-linna-tegi/