1. METSAVANA MATKARADA<br />Õpetaja kostümeerib end Metsavanaks. Näiteks paneb pähe kübara pihlakamarjadega. Loomulikult on lubatud mistahes kaunis kostüüm.<br />Matk võib toimuda kooli ümbruses, aga ka kaugemal. Ajakulu sõltub valitud puude arvust ja matka pikkusest.<br />Arvake ära, millest juttu tuleb? Kolm neitsit seisavad ühes riides nii suvel kui ka talvel. Mis puud need on? (Kuusk, mänd, kadakas) <br />Täna õpime tundma lehtpuid ja okaspuid. Minu vanaisa rääkis mulle loo, kuidas puud endale kuued said. (Õpetaja jutustab E. Kuusi loo „Lehed ja okkad” raamatust „Päikese perekond”.)<br />Missuguse puu juurde minema hakatakse, tuleb ära arvata vihjete järgi.<br />TAMM See puu on talupoja raud.<br />Temast punutakse võidupärgi.<br />Tema leht on looduskaitse märgil.<br />KASK See puu on ravipuu. (Kasevihas on üheksa rohtu.)<br />See puu on valgusepuu. (Vanasti tehti temast peergusid.)<br />Tal on valge tüvi.<br />VAHER Tema õied on helerohelised.<br />Tema leht on Kanada lipul.<br />Kutsutakse „ninapuuks”.<br />KUUSK Teda kutsutakse kandlepuuks.<br />Ta on pidulik puu.<br />Ta on jõulurõõmu tooja.<br />KADAKAS Vanasõna ütleb: „Hea puu, aga palki ei saa.”<br />Puu, mis võib välja näha nagu pisike põõsas.<br />MÄND Eestis kõige levinum puu.<br />Rahvapärane nimi on pedajas.<br />Kasvab nii rabas kui rannas.<br />Mõne puu juures mängitakse mängu „Õige või vale”.<br />Õpetaja seisab puust umbes 10 m kaugusele, lapsed jäävad terve klassiga õpetajast ja puust eemale. Õpetaja hakkab ütlema puuga seotud väiteid. Kui väide on õige, jooksevad lapsed puu juurde, kui vale, siis õpetaja juurde.<br />Mõne puu juures mängitakse mängu „Sügisvärvid”.<br />Lapsed kükitavad ringis ümber puu. Üks mängija tõuseb püsti ja ütleb värvi, mida näeb ringi keskel oleval puul. Kõik mängijad, kelle riietel on nimetatud värvi, tõusevad püsti ja hüppavad. Seejärel kükitavad kõik mängijad. Püsti tõuseb järgmine laps ja nimetab järgmise värvi. Värvid võivad korduda. Mäng on läbi, kui kõik lapsed on saanud värvi öelda.<br />Iga puu juures õpetaja räägib natuke puu kohta. Toimub arutelu. <br />TAMM<br />Tamm on puude kuningas. Ta võib kasvada hiigelpuuks ja elada tuhandeaastaseks. Tüvi on tugev ja jässakas, oksad jändrikud, juured ulatuvad sügavale. Tamm ei karda torme ega veepuudust. Tammel on ilusad lehed ja tõrud. Leht on looduskaitse sümboliks.<br />Tamm on püha puu. Tammest on juttu paljudes muinasjuttudes, okstest punutakse võidupärgi. Tamm on kõige tugevam puu. Ta ei mädane ega kõdune. Tamm on talupoja raud. Vanal ajal, kui raud oli kallis, tehti naeladki tammepuust. Tammepuidust valmistati eriti tugevaid ja ilusaid asjasid.<br />KASK<br />Kask on nagu haldjas oma valge tüve, kevadiste hiirekõrvade ja sügisese lehekullaga. Kask on rõõmupuu. Tähtsate sündmuste puhul toodi tuppa lõhnavate lehtedega noored kased. Kasest tehti pulmateele auväravad. <br />Kask on valgusepuu, sest temast tehti peergusid. Peerud andsid talutaredele aastasadu puhtast suitsuta valgust. <br />Kask on ravipuu. Kasevihas on üheksa rohtu, kasepungatee ravis köha ja liigesevalu. Kasemahl on mõnus jook.<br />Kask on tarbepuu. Kasetohust ja kasepuust tehti tarberiistu ja iluasju. Kasest aeti tõrva, kasevitsa kasutati tänapäevase traadi ja köie asemel. Kaselehtede ja –pungadega värviti lõnga ja riiet. <br />Kaseluuaga pühiti puhtaks kamber, tuba, koduõu ja külatänav. <br />VAHER<br />Vahtrapuud kutsuvad lapsed „ninapuuks”. Kevadel on vahtra okstel rohelised õietupsud, mis lõhnavad magusasti ja meelitavad ligi putukaid. Vaher on hea meetaim. <br />Eriti kaunis on vaher sügisel. Suured kirevad lehed ja lehesadu meeldivad lastele väga. <br />Haamri- ja kirvevarred tehti vanasti vahtrast, sest vahtrapuit on kõva, libe ja tihe.<br />KUUSK<br />Kuusk on pärast jääaega Eestimaale tulnud puudest viimane. Kuusk armastab varju, viljakat ja niisket mulda. Kuusk suudab oodata aastakümneid teiste puude varjus, millal jõuab tema kord valguse kätte jõudmiseks.<br />Kuuseokkad püsivad puul kuni 5 aastat.<br />Kõige kaunim on kuusk õitsemise ajal iga viie aasta tagant mais-juunis. Külgokstel on vaarikakarvalised isakäbid, latvu ehivad purpurpunased või rohekad emaskäbid. Nendeni kannab soe kevadtuul kuldse õietolmu. Emaskäbides hakkavad arenema seemned. Järgmise aasta märtsis-aprillis algab kuuskedel seemnelend.<br />Kuusk on pidulik puu. Ta on jõulurõõmu tooja. Ürgse uskumuse järgi on kuusk maailmasammas, mis ühendab maad taevaga, minevikku tulevikuga.<br />Vanasõna „Mets on vaese mehe kasukas” käib kõige paremini kuusiku kohta.<br />Kuusepuust valmistati vanasti kandleid.<br />MÄND<br />Mänd ehk pedajas ehk pedakas on meil kõige levinum puuliik. Ta kasvab nii rannas kui rabas. Männil on suur juurestik.<br />Männil on võimas peajuur. Sellepärast on mänd tormile palju vastupidavam kui kuusk. Ka külgjuured ulatuvad männil kaugemale kui teistel puudel. <br />Mänd armastab valgust. Lagedal kasvavad männid on lühikesed ja jändrikud. Männi eluiga on kuni 400 aastat. Männi vana tüve katab paks pruun korp, ladvaosas on tüvi sile, oranžikas ja kestendav. Mänd on väga vaigurikas puu. <br />Mänd õitseb iga 3-5 aasta tagant mais-juunis. Õietolmu on väga palju, seda võib näha nii maapinnal kui veelompidel. Seemned valmivad alles pooleteise aasta pärast. Okaste eluiga on 2-3 aastat. <br />Kuivadel muldadel kasvavaid männikuid nimetatakse nõmmemetsadeks. Metsa all kasvavad samblikud ja kanarbik. <br />KADAKAS<br />Kadakas võib olla nii pisike põõsas kui keskmise kõrgusega puu. Õitsemise ajal on kadakas nagu koltunud mügerik. Lähedalt on võimalik näha pisikesi käbikesi, millel on kuldkollased kestad. Kui oksa raputada, paiskub õhku väävelkollast tolmu. Kadakas õitseb mai lõpul, juuni algul. Jaanipäevaks on kadakas nagu uuesti sündinud. Teda ehivad pikad helerohelised võrsed.<br />Vanasõna ütleb: „Hea puu, aga palki ei saa.” Kadakast tehti anumaid piima ja muude toiduainete säilitamiseks. Kadakased anumad ei andnud maitset. Kuuma kadakaoksahautisega küüriti piimapütte, lüpsikuid, lähkreid, kapsa- ja lihatünne. <br />Kadakas kasvab ka õhukesel mullakihil. Ta armastab valgust. Kadakas eelistab hoida pea päikese käes ja jalad kuivas.<br />Iga puu juurest võtavad lapsed kaasa mahakukkunud lehe või okkad. Õpetaja võtab viljad. Koolis täidetakse tööleht või lehed.<br />Esimesse lahtrisse võib joonistada või kleepida puu pildi.<br />Teise lahtrisse joonistada kaasavõetud lehe või okaste põhjal. <br />Kolmandasse lahtrisse kirjeldada puu tüve.<br />Neljandasse joonistada ja kirjutada õpetaja kaasavõetu põhjal.<br />Viiendasse kirjutab igaüks ise. <br />Kasutatud kirjandus<br />quot;
Kodulooline lugemik koolile ja kodule Iquot;
T. Rummo, M. Rute, A. Valgma<br />quot;
Kodulooline lugemik IIIquot;
T. Rummo, M. Rute, A. Valgma. <br />
