2. Neeruti Eesjärv asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas
Neeruti külas. Järve lähedal asub Neeruti Tagajärv. Järv
asub Pandivere kõrgustikul. Järv on kujult piklik-ovaalne.
Kaldad on valdavalt soised ja õõtsikuga. Põhi on mudane
Kaladest domineerib koger, vähem on ahvenat, haugi,
linaskit.
3. Kaevasime metsa 1m x 1m x 1m augu
Kaevamise käigus paljastusid meile 4 mullakihti
4. Esimene kiht oli huumuse kiht
Teine kiht ulatus 15cm sügavusele
Kolmas kiht oli maapinnast 15cm kuni 60cm sügavusel
Neljas kiht oli alates 60cm kuni augu põhjani (1
meeter)
Kive oli vähe, kui oli, siis olid suured tükid
Ühtlane muld, sügavamal savi
5. Muld oli loomselt liigivaene, kohtasime vihma- ja
naelussi ning sipelgaid
Taimedest esines
sõnajalgu, kuuski, vahtraid, oblikaid, pihlakaid, sarapu
id
6. Kasutasime klassikalist indikaatorit ja HCl-i
Pinna peal oli pH 5
Põhja poole minnes läks muld happelisemaks (pH 4)
7. Võtsime mulda 10g neljast kihist
Panime 10g mulda tiiglisse, kuumutasime 105°C
juures, saime kuiva mulla massi. Arvutasime niiskuse
protsendi
Huumuse kihis oli 27% niiskust
Teises mulla kihis oli 22%
Kolmandas kihis oli 10%
Viimases kihis oli 11 %
8. Mõõtsime termomeetriga pindmise ja viimase kihi
temperatuuri
Pinnal oli 8°C
Põhja pool oli 7°C (mõõtmine toimus 90-100cm peal)
9. Panime igast kihist 10g tiiglisse ning panime
kuumutusahju (1000°C) (vt. joonis 1). Sellel
temperatuuril põleb orgaaniline aine välja ning alles
jääb mineraalne osa. Arvutasime mineraalaine
protsendi
Võtsime proovid huumuse, keskmisest ja viimasest
kihist.
10. Huumuse kihis oli 40% mineraale
Keskmises kihis oli 58% mineraale
Põhjas oli 67% mineraale
Joonis 1. Kuumutusahi
15. Reovee puhastamine Reovee puhastamisel on mitu
etappi – mehhaaniline ja keemiline puhastamine
Mehhaaniline puhastamine – raudsõred sõeluvad veest
paksema mustuse välja -> lisatakse polümerlahust, mis
seob mulla üheks massiks, mis settib põhja, kerge
eraldada -> mullapress, kust pressitakse ühtse massina
välja veest eraldatud muda
Keemiline puhastamine – aerotangis lisatakse vette
aktiivmuda, mis lagundab vees oleva orgaanilise aine
ja sööb ära ohtlikud ained, näiteks fosfori
16. Heitvetes sisalduvate orgaaniliste ainete lagundajaks
on baketrid. Et bakteritel oleks parem
keskkond, lisatakse veele hapniku ja segatakse
Muda eraldatakse sõelaga
Puhastatud vesi läheb järelsetitisse ning puhastatud
vesi lastakse Selja jõkke või Soolika ojja.
17.
18.
19. Veetöötlusjaama ehitus sai alguse 1994. aastal, kuid
vahelduva eduga jõudis valmis alles 2001. aastal
Esmakordselt jõudis töödeldud vesi tarbijateni 19.aprillil
2001. aastal Kogu jaama tööd juhib arvuti
Veetöötlusjaamast saab terve Rakvere linn puhast vett.
Kogu veetrass, mida veetöötlusjaam teenindab, on
umbes 150 kilomeetrit pikk Kokku 5 pumplat, milles
olevaid puurkaeve jälgitakse elektrooniliselt ja mis
peamiselt töötavad öösiti, et kokku hoida elektrit.
20. Vesi pumbatakse 5 pumbast
Vesi saadakse 270m sügavuselt
Põhjavesi sisaldab rauaioone, mida eraldatakse plastik
ketastega
23. Aru karjäär on Kunda tsemenditehase tooraine allikaks
Määrav on madal magneesiumi- ja kõrge
kaltsiumisisaldus
Lubjakivi lõhatakse karjääris ja transporditakse
tehasesse raudteel
Transporditava kivitüki läbimõõt võib olla kuni meeter
Savi, mille osatähtsus toorainest on 5-7% , saadakse
samuti karjäärist
Tehasesse viiakse savi autodega
Tulevikus plaanitakse sinna rajada järv koos saartega
24. Hetkel on Kundas neljas tsemenditehas, kuid
plaanitakse ehitada viies
Esimene tehas ehitati 1871. aastal. Tehase laienemine
algas 1892. aastal ning kestis 1898.a aastani.
Valminud oli teine tehas, millega võeti kasutusele
uusim tehnoloogia ja seadmed
Kolmas tehas alustas tööd 1912.aasta kevadel, oli kaks
pöördahju ja kütusena kasutati kivisütt
Neljas tehas valmis lõplikult 1974.aastal, mis töötab
tänaseni
25. Põhitooraine on lubjakivi, millele lisatakse savi. 95%
lubjakivi ja 5% savi, olenevavalt keemilisest koostisest
Lubjakivi purustatakse lubjakivipurustites
Purustatud lubjakivi läheb lattu
Kuulveskis jahvatatakse lubjakivi koos veega, saadakse
lubjakivilobri
Valmis lobri pumbatakse basseinidesse, kus neid
pidevalt segatakse (samat põhimõtet kasutatakse
reoveejaama basseinides)
Lobribasseinidest läheb lobri pöördahju, kus toimub
1400°C temperatuuril klinkri põletamine
26. Tsement saadakse klinkri, kipsi ja põlevkivituha
koosjahvatamisel
Tsementi müüakse peamiselt lahtiselt ning ainult 4%
toodangust pakendatakse
Kunda tsemenditehas on väga keskkonnasõbralik,
kuna kasutatakse kõik jäägid, mis tootmise käigus
tekivad, ära !
Kui kõik ahjud töötaksid aastaläbi, oleks kogutoodang
1,4 miljonit tonni tsementi. Hetkel toodetakse 700-800
tonni tsementi aastas
27. Osa klinkrist müüakse, kuna seda on kergem
transportida kui tsementi, ning see ei karda vihma
Tehas töötab ööpäev läbi
Põlemisel tekkinud tolm püütakse kinni
elektrifiltritega, mis on 100000V laengu all
28.
29.
30. Lõhkamisel toimub kiirenev liikumine
Ojas liikus vesi ühtlaselt
Kaevamisel rakendasime jõudu
Pöörlemine kuulveskis kivimi peenestamise käigus
Kuumutamine põletusahjus
Jahutamine peale põletusahjust välja võtmist
Toorainete erinevad olekud – tahke, vedel
Ringliikumine segamisel
Ahi annab sooja väliskeskkonda
Pöördahi on kallakul, seal toimub kaldpinnal liikumine