1. Pildivaatluse kursuse ARVESTUSTÖÖ
Tartu Kunstikooli 2010/2011
RUBENS, Peter Paul
Descent from the Cross
(Ristilt võtmine) 1616-1617
Oil on canvas, 425 x 295 cm
Musée des Beaux-Arts, Lille

2. I faas – eelikonograafiline (tehniline analüüs – mida sellega edasi antakse)
Peter Paul Rubens (1577-1640) oli 17. sajandi flaami barokk kunstnik, kes oli läbinisti
antiklassitsist.
Kunstnik elas aastatel 1600-1608 Itaalias. Kogu Itaalia perioodi ajal oli P. P. Rubensil võimalik
näha ja tutvuda teiste kuulsate meistrite – Carracci, Caravaggio, Raffaeli, Michelangelo, Tiziani,
Veronese – töödega. Itaalia kunstnik Caravaggio mõjutas tugevasti Rubensi dramaatilist
kujutuslaadi ja valgusekäsitlust. Ülesehitust, rütmi ja masside jaotust õppis Rubens uurides
kõrgrenessansi meistrite Michelangelo ja Raffael loomingut. Värvilt on tema teosed mõjutatud
Tiziani ja Veronese loomingust.
Pildil on kasutatud piibli stseeni (Johannese evangeelium; Jeesuse passioon, Jh 18–19).
Antud maal on elav ja teatraalne, mida iseloomustab sügav dramaatika ja tugevad emotsioonid
(barokk-kunstile väga omane). Põhirõhk on Kristuse lähedaste lein ja suur kaotusvalu. Rubens
dramatiseerib sündmust jõuliste värviaktsentidega ähvardava taeva taustal.
Pildil on figuurirohke kompositsioon, rõhutatud on diagonaalsuunda, barokipäraselt dünaamiline
ülesehitus ja rikkalikud veneetsiapärased soojad küpsed toonid. Pilt on maaliline, ilma kindlate
piirjoonteta. Valguskäsitlus on hele-tumeda kontrastil põhinev. Figuurid on lopsakad, nagu toonane
iluideaal nõudis.
Kompositsioon on mitmeplaaniline. Kompositsiooni jõujooned on suunatud keskele, keskpunktis on
Jeesus Kristus. Kasutatud on koloriidi põhivärve ning vastandvärvide ja hele-tumeduse
värvikontraste. Pilt on asümmeetriline ja suletud kompositsiooniga.
Pilt on liigendatud esiplaaniks, keskplaaniks ja tagaplaaniks.
Pildi esiplaanil on naelad, millega Kristus ristile löödi, okaskroon ja anum võideõliga (aaloe ja
mürriga; Maarja Magdaleena atribuut).
Keskplaanil on kujutatud Kristuse ristilt võtmist. Keskplaani kompositsioon on üles ehitatud
diagonaalide ristumisele: 1) vasakul ülemises nurgas üks halli habemega töömees hoidmas
lihaspinges kätega (viitab surnud inimese keharaskusele) surilina ja all paremal füüsiliselt kogu
oma kehaga toetav punases-rohelises rüüs nooruke Johannes (ainus jünger, kes viibis ristilöömise
juures); 2) paremal ülemises nurgas hoiab teine palja ülakehaga töömees Jeesuse lõtva vasakut
kätt ja all vasakul kolm leinavat Maarjat. Diagonaalide ristumiskohta jääb surilinal lebav Kristus,
tema viiest haavast immitsevad verepiisad.
Trepil on kujutatud Nikodemust (variser, Jeesuse salajane jünger) surilina hoidmas.
Rubens on stseeni lisanud lisaks kolmele Maarjale veel ühe vana naise, kes on võib-olla rohkem
sümboolse tähendusega.
Risti kohal on kinnitatud tahvel, millel seisab kolmes keeles, heebrea, kreeka ja ladina keeles:
Jeesus Naatsaretist, juutide kuningas (Pilatuse poolt kirjutatud). Silt pidi teada andma, mille eest
inimene risti löödi.
Tagaplaanil on kujutatud ähvardava taeva taustal risti taga üht meesterahvast. Kas Rubens on
kujutanud Juudas Iskariot, kes oli Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist, kes Jeesuse reetis, saades
reetmise eest 30 hõberaha? Juudas oli siiski kahetsenud oma tegu, kui kuulis, et Jeesus oli
mõistetud surma. Matteuse evangeeliumis on kirjas, et Juudas viskas hõberahad maha, eemaldus,
läks ära ja poos ennast üles (Mt 27, 5).

3. II faas – ikonograafiline (teose lugu, sümboolika, üldine pilt)
Ajalugu
17.sajandil valitses Euroopat monarhia (absolutism).
Barokistiil, mis sai alguse Itaalias, oli Euroopas aastatel 1590-1750. Baroki perioodil oli Euroopa
jagunenud katoliiklasteks ja protestantideks – rühmitisteks, mis lähtusid 16. sajandi protestantlikust
reformatsioonist ja katoliiklikust vastureformatsioonist. Barokki nimetatakse vastureformatsiooni
ning absolutismikunstiks. Paljud selle perioodi meistriteosed ülistasid võimu ja õigeusklikkust.
16. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus – Holland sai iseseisvaks,
Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka
mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis
seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Flaami maalikunstis oli meelisteemadeks
pühakute kannatused ja võistuslikult pingelised piiblistseenid. Hollandis oli see valdavalt ilmalik.
17. saj oli Hispaania ja flandria kunsti tellijaks peamiselt kirik. Rubens sai lugematul arvul tellimusi
Antverpeni kirikutelt, vürstidelt ja kuningatelt, kelle ülistuseks ta maalis hiiglaslikke lõuendeid.
Pühapilte (piibli kunsti) kasutati usklike kujutusvõime suurendamiseks ja nende abistamiseks
dialoogi pidamisel jumalike ja pühakutega. Pühapilte kasutati:
1) õpetamaks kirjaoskamatutele ristiusku;
2) meenutamaks visuaalselt pühakute tegusid;
3) õhutamaks usulist hardust.
Sümboolika
Maalil on näha Kristuse kannatuse ja ohvri sümboleid – rist, millel Kristus suri, okaskroon (risti
löömise sümbol), naelad, millega ta ristile löödi, redel, mida mööda ta ristilt alla võeti.
Rist – on ristiusu põhisümboleid. Kristluse peamine sümbol, millest kujunes kannatusemärk,
lunastuse sümbol. Pildil on kujutatud ladina risti (crux immissa), pika tüvega, horisontaalne haru on
tõstetud keskkohast ülespoole. Ladina risti on seostatud ristilöömise toiminguga, sellise risti võtsid
piinamisvahendina kasutusele roomlased. Ristimärgil on lai tähenduste skaala: surm, Jumal,
pääsemine, kirik, taevas, põrgu, patt jm.
Paljad jalad (Johannes) sümboliseerivad traditsiooniliselt alandlikkust, aga ka leina.
Mürr sümboliseerib Jeesuse ristisurma, mis toob inimestele igavese elu.
Värvisümboolika
Punane – vere ja tule värv, sümboliseerib nii armastust kui vihkamist. Kristuse vereohvri ja märtrite
kannatuste sümbol. Punane rüü Johannese peal sümboliseerib Jeesuse armastust.
Roheline – nooruse värv (Johannes). Evangelist Johannes – noorim jüngritest ja „see, keda
Jeesus armastas“. Johannes oli ainus jünger, kes viibis ristilöömise juures ning kelle hooleks
Jeesus andis oma ema.
Sinine – Kristuse ema Maarja sümbol (taeva värv, sümboliseerib taevalikku armastust).
Must – sümboliseerib sügavat leina Kristuse surma pärast. Jeesuse ema Maarja peakate.
Violett – patukahetsuse sümbol. Patukahetsuse värvina on violett Maarja Magdaleena tunnusvärv.
Maarja Magdaleenat kujutatakse inkonograafiliselt salvipurgiga, pikkade juustega,
kahetsuspisaraid valavana.
Pruun – pruun rõivastus vana naise seljas on alandlikkuse ja vaesuse sümbol, meenutab aeglast
suremist maailmale, et saada huumuseks Jumala armule.

4. Kas ka arvusümboolika antud pildi juures oluline on seda ei oska öelda. Maalil on kujutatud 10
figuuri, mis Kristuse arvusümboolikas tähendab täiustumise arvu, kümmet käsku. Truuduse ja usu
proovilepaneku arvuna esineb number kümme Jeesuse võrdluses kümnest mõrsjast (Mt 25:1–13).
Žestisümbolid
Vana naise harali sõrmedega peopesa(d) – õnnistamisžest.
Kujutise eesmärgiks on abistada usklikke mediteerimisel Kristuse surma ja Maarja ja Johannese
kaotusevalu üle (image pietatis – kaastunde kujutis).
III faas ikonoloogiline (kunstniku ja vaataja emotsioonid)
Kristuse kannatusi/surma käsitlevad pildid pidid äratama vaatajas süütunnet Kristuse justiitsmõrva
pärast ja rõhutama surma näilist lõplikkust, millest ainuke väljapääs on Kristuse lunastusohver.
Maal haarab vaataja vahetult kaasa. Rubens on esiplaani minimeerinud, nii et vaataja saaks
vahetult osa Kristuse lähedaste leinast ja kaotusvalust, mis sisuliselt tähendab pöördumist otse
vaataja emotsioonide poole. Dramaatiline heleda ja tumeda kontrast hoiab vaataja pilgu ristilt
võetaval Kristusel: vaataja oleks nagu Kristusega kahekesi, jagades tema kannatusi ja surma.
Rubens oli pühendunud katoliiklane ja tuntud humanist. Ta uskus siiralt „kuningate jumalikkusse“,
s.t et valitsejad vastutavad vaid kõigevägevama ees. Ta oli veendunud, et väärikuse teenivad
inimesed välja siis, kui asetavad isiklikud huvid kogukonnavaimust tahapoole. Rubens käis ise igal
hommikul enne ateljees tööleasumist missal.

5. Kasutatud kirjandus:
Maalikunsti ajalugu renessansist tänapäevani. Anna-Carola Krause
Kuidas mõista maalikunsti. Mitchell Beazley
Elu Jeesuse ajal. Mirjam Feiberg-Vamosh
Pühakuteraamat. Kristi Tarand
Kunstilugu koolidele. Lauri Leesi
http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
http://zope.eenet.ee/tpl/yelekoolilised/jeesuse-surma-motiiv-kunstis
http://www.tpl.edu.ee/yelekoolilised/jeesuse-surma-motiiv-kunstis/jeesuse-surma-motiiv-kunstis