2. Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt
parasvöötme metsavööndisse.
Eesti asub metsavööndi siirdealal, kus
laialehised metsad asenduvad okasmetsadega.
7. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad
põhiliselt rohttaimed.
Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga.
Niidud jagunevad:
Primaarsed niidud
Tekkest peale olnud niidud
Sekundaarsed niidud
Tekkinud inimtegevuse tulemusena (enamik Eesti
niite)
10. Sood on enam kui 30 cm tüsedusega turbakihil
kasvavad taimekooslused,
Puurinne puudub või on väga hõre,
Rohurindes valitsevad sootaimed, samblarinde
moodustavad peamiselt lehtsamblad.
12. Põhja-Eesti paepaljandid ja -pangad
Lõuna-Eestis devoni liivakivi paljandid.
Kristalsetest kivimitest rändkivid
Paljandid, rahnud ja rändkivid on kasvukohaks ka
mitmetele haruldastele taimeliikidele.
Liivikutaimkond esineb lahtise või poollahtise liivapinnaga
luidetel ja liivikutel, piiratumalt ka sanduritel.
Iseloomulikud on puurindeta avakooslused, milles
valitsevad enamasti mitmesugused kõrrelised, samblikud
ja samblad.
14. Veekeskkond on oma tingimuste poolest
tunduvalt ühtlasem kui maismaataimestik.
Mageveelised seisuveekogud liigitatakse
enamasti lähtudes järvede tüpoloogiast.
Vooluveekogude (jõgede, ojade) taimestu oleneb
peamiselt voolu kiirusest ja jõe sängi profiilist
ning setetest (põhjaainesest).
Riimveelises rannikumeres sõltub taimede areng
eelkõige veekihi paksusest, samuti põhjaainese
(setete) tüübist, avatusest tuultele ja lainetusele
ning vee soolsusest.
15. 511 Järved
512 Jõed
513 Tehis-väikeveekogud
A - kaldataimed, kes kasvavad
ajutiselt kuival; B - kaldavee
taimed; C - ujulehtedega
taimed, kes kinnituvad
veekogu põhja; D - veepinnal
ujuvad taimed; E - veesisesed
taimed, kes kinnituvad
veekogu põhja; F - vees vabalt
ujuvad taimed.http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html