Digitaalsed õppematerjalid ja autoriõigus

Digitaalsed õppematerjalid ja autoriõigus
Digitaalsed õppematerjalid ja autoriõigus Hans Põldoja Tallinna Ülikool
Koolituse teemad • Autorõiguse põhimõtted ja teoste vaba kasutamine hariduslikel eesmärkidel • Avatud sisulitsentsidega materjalide kasutamine õppematerjalide loomisel • Kasutatud materjalidele viitamine
Autorõiguse põhimõtted ja teoste vaba kasutamine hariduslikel eesmärkidel
Kaitstavad teosed (§ 4) • Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid • Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil • AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, audiovisuaalsed teosed, fotograa fi ateosed, kartograa fi ateosed, standardid jne. (Autoriõiguse seadus, 2021)
AÕS ei kohaldata (§ 5) • Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne. • Rahvaloominguteostele • Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele • Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele • Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale • Päevauudistele • Faktidele ja andmetele • Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted (Autoriõiguse seadus, 2021)
Autoriõiguse teke ja kestvus (§ 7, § 8, § 38) • Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele • Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma (Autoriõiguse seadus, 2021)
Autori õigused (§ 11) • Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad • Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta (Autoriõiguse seadus, 2021)
Isiklikud õigused (§ 12) • Õigus teose autorsusele • Õigus autorinimele • Õigus teose puutumatusele • Õigus teose lisadele • Õigus autori au ja väärikuse kaitsele • Õigus teose avalikustamisele • Õigus teose täiendamisele • Õigus teos tagasi võtta • Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist (Autoriõiguse seadus, 2021)
Varalised õigused (§ 13) • Õigus teose reprodutseerimisele • Õigus teose levitamisele • Õigus teost avalikult esitada • Õigus teost tõlkida • Õigus teha teosest kohandusi • Õigus teost üldsusele edastada • Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks • Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke • Õigus teoseid üldsusele näidata (Autoriõiguse seadus, 2021)
Teose vaba reprodutseerimine ja tõlkimine isikliku kasutamise eesmärkidel (§ 18) (1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. (2) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ei ole isikliku kasutamise eesmärkidel lubatud reprodutseerida: 1) arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteoseid; 2) piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid; 3) elektroonilisi andmebaase; 4) arvutiprogramme, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 24 ja 25 ettenähtud juhtumid; 5) reprograa fi lisel viisil noote. (Autoriõiguse seadus, 2021)
Teose vaba kasutamine hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel (§ 19) (1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: 1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust; 2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke, arvestades käesoleva lõike punktis 32 sätestatud erisusi; (Autoriõiguse seadus, 2021)
Teose vaba kasutamine hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel (§ 19) 3) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke; 32) õiguspäraselt avaldatud teose digitaalkujul reprodutseerimine ja üldsusele suunamine üksnes illustreerimise eesmärgil motiveeritud mahus ning tingimusel, et selline kasutamine toimub mitteärilisel eesmärgil, haridusasutuse vastutusel, tema ruumides või muus asukohas või turvalises elektroonilises keskkonnas, kuhu on juurdepääs üksnes haridusasutuse õpilastel või üliõpilastel ja õppepersonalil; [RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022] (Autoriõiguse seadus, 2021)
Motiveeritud maht • Eesti autoriõiguse seadus ei täpsusta, mis on motiveeritud maht • USA õigusruumis kehtib Fair Use Guidelines For Educational Multimedia (1996): • kuni 10%, kuid mitte üle 3 minuti videost • kuni 10%, kuid mitte üle 1000 sõna tekstist • kuni 10% kuid mitte üle 30 sekundi muusikapalast või muusikavideost • mitte üle 5 foto ühelt fotograa fi lt • kuni 10%, kuid mitte üle 2500 kirje andmebaasist
Teose vaba avalik esitamine (§ 22) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, kohustusliku äranäitamisega on lubatud teose avalik esitamine õppeasutustes vahetus õppeprotsessis nende asutuste õpetava personali ja õpilaste poolt ning tingimusel, et kuulajaskonna või vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne), kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse. (Autoriõiguse seadus, 2021)
Ühine autorsus (§ 30) • (1) Autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega, kuulub selle autoritele ühiselt. • (2) Ühise loomingulise tegevusega loodud teos võib moodustada ühe jagamatu terviku (ühisautorsus) või koosneda osadest, millest igaühel on samuti iseseisev tähendus (kaasautorsus). Teose osa loetakse iseseisvat tähendust omavaks, kui seda saab kasutada sõltumatult selle teose teistest osadest. • (3) Igale kaasautorile kuulub autoriõigus ka tema poolt loodud iseseisva tähendusega osale teoses ning ta võib kasutada seda teose osa iseseisvalt. Selline kasutamine ei tohi kahjustada teiste kaasautorite õigusi ega olla vastuolus teose kaasautorite poolt ühise kasutamise huvidega. • (4) Suhted ühiste autorite vahel autoriõiguse teostamisel, sealhulgas autoritasu jagamisel, määratakse kindlaks nende kokkuleppega. Sellise kokkuleppe puudumisel teostavad autoriõigust teosele kõik autorid ühiselt, autoritasu aga jagatakse nende vahel võrdsetes osades. • (6) Autorite konsulteerimine, administratiivse juhtimise funktsioonide täitmine, teose redigeerimine, graa fi kute, skeemide jms joonestamine ja muu tehnilise abi osutamine autoritele ei ole aluseks ühise autorsuse tekkimisele. (Autoriõiguse seadus, 2021)
Autoriõigus kollektiivsele teosele (§ 31) • (1) Kollektiivseks teoseks loetakse teost, mis koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all (teatmeteosed, teaduslik kogumik, ajaleht, ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded jms). • (2) Autoriõigus kollektiivsele teosele kuulub isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti. • (3) Kollektiivsesse teosesse võetud teoste (kaastööde) autoritele kuulub autoriõigus oma teosele ning nad võivad oma teoseid kasutada iseseisvalt, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Kaastööde autoreid ei loeta ühisteks autoriteks.
Autoriõigus töökohustuste täitmise korras loodud teosele (§ 32) • (1) Töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. • (2) Autor võib iseseisvalt kasutada oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teost tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ainult tööandja eelneval nõusolekul, näidates ära tööandja nime või nimetuse. Sellisel juhul on autoril õigus saada autoritasu teose kasutamise eest. • (3) Autor võib iseseisvalt kasutada oma tööülesannete täitmise korras loodud teost eesmärgil, mis ei ole tema tööülesannetega ette nähtud, kui töölepingus ei ole ette nähtud teisiti. Sellisel teose kasutamisel tuleb ära näidata tööandja nimi või nimetus.
Probleemid • Õppematerjali tõlkimiseks või kohandamiseks on vaja varaliste õiguste omaniku nõusolekut • Haridusliku vabakasutuse erand ei laiene avalikele veebikeskkondadele (e-Koolikott, SlideShare, YouTube jne) • Motiveeritud maht ei ole täpsustatud • Teose reprodutseerimine ja levitamine on varalised õigused, mis võivad minna üle tööandjale
Avatud sisulitsentsidega materjalide kasutamine õppematerjalide loomisel
https://creativecommons.org
Creative Commons litsentsid • Attribution CC BY • Attribution-ShareAlike CC BY-SA • Attribution-NoDerivatives CC BY-ND • Attribution-NonCommercial CC BY-NC • Attribution-NonCommercial-ShareAlike CC BY-NC-SA • Attribution-NonCommercial-NoDerivatives CC BY-NC-ND
Creative Commons piirangud b Attribution — kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil a ShareAlike — muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel n NonCommercial — teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel d NoDerivatives — teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel
Creative Commons õigused s Share — kopeeri ja levita materjali edasi mille tahes vahendusel ja mis tahes vormis r Adapt — töötle, kujunda ümber ja arenda edasi mis tahes eesmärgil, ka äriliselt
Litsentsi esitusviisid (Creative Commons, kuupäev puudub)
Creative Commons Eesti litsentsid • Autorile viitamine • Autorile viitamine – Jagamine samadel tingimustel • Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk • Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Jagamine samadel tingimustel • Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Tuletatud teoste keeld • Autorile viitamine – Tuletatud teoste keeld
Kuidas avatud sisulitsentsi ära tunda?
Teose tähistamine litsentsiga • Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik autoriõigused reserveeritud • Avatud sisulitsentsiga teosele lisatakse litsentsi nimetus, URL ja ikoon
Creative Commons ikoonid
Üldine Creative Commons ikoon Attribution litsents CC BY Attribution-ShareAlike litsents CC BY-SA Attribution-NoDerivs litsents CC BY-ND Attribution-NonCommercial litsents CC BY-NC Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsents CC BY-NC-SA Attribution-NonCommercial-NoDerivs litsents CC BY-NC-ND
Avatud sisu ja õppematerjalide kogud
BY–NC–ND BY–ND BY–NC–SA BY–NC BY–SA BY
Google Advanced Search demo
https://wordpress.org/openverse/
Avatud sisu kogud
https://et.wikipedia.org
http://commons.wikimedia.org
Wikimedia Commons demo
https://www. fl ickr.com/creativecommons
Flickr demo
Tasuta fotod (royalty free)
https://en.wikipedia.org/wiki/Royalty-free
https://pixabay.com
https://unsplash.com
Royalty free fotod • Royalty free sisu on tasuta kasutatav ning sageli ei kaasne sellega viitamise kohustust • Royalty free sisuga ei kaasne samad õigused kui Creative Commons litsentsidega • Täpsemaid kasutustingimusi tuleb lugeda teenusepakkuja lehelt
Heliklipid
https://freesound.org
Videod
https://www.youtube.com
https://www.4kdownload.com
Arhiivid
https://www.europeana.eu
Avatud õppematerjalid
https://www.unesco.org/en/open-educational-resources
https://e-koolikott.ee
https://www.oercommons.org
http://www.merlot.org
http://www.scientix.eu/resources
https://www.klascement.net
https://www.khanacademy.org
https://ocw.mit.edu
https://openstax.org
https://open.bccampus.ca
Creative Commons litsentsiga materjalide kasutamine
Olulised piirangud õppematerjalide loomisel • Teose vaba kasutamine hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel (AÕS § 19) ei ole võimalik Creative Commons litsentsidega avalikuks jagamiseks mõeldud õppematerjalides • Creative Commons litsentsidega materjalide kokkupanemisel peab arvestama litsentside ühilduvusega • Materjali avaldamiseks kasutatav keskkond võib seada litsentsivalikule kindla piirangu (nt e-Koolikotis CC BY-SA 3.0)
Litsentside ühilduvus Litsentside ühilduvustabel Tuletatud teosele sobivad litsentsid BY BY-NC BY-NC-ND BY-NC-SA BY-ND BY-SA Esialgse teose litsents BY Jah Jah Jah Jah Jah Jah BY-NC Jah Jah Jah BY-NC-ND BY-NC-SA Jah BY-ND BY-SA Jah
e-Koolikotiga ühilduvad litsentsid • e-Koolikotti üles laetud failidele ja lisatud tekstile kehtib CC BY- SA 3.0 litsents • e-Koolikoti õppematerjalides saab kasutada CC BY-SA ja CC BY litsentsiga sisu • Viide õppematerjali loomisel kasutatud Creative Commons litsentsiga sisule peab sisaldama infot täpse litsentsi kohta
Ekraanipiltide kasutamine
https://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:Screenshots
https://www.microsoft.com/en-us/legal/intellectualproperty/copyright/permissions
Kasutatud materjalidele viitamine
Autoriõiguse seadus “Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: ...” (§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel) (Autoriõiguse seadus, 2021)
https://wiki.creativecommons.org/wiki/Best_practices_for_attribution
Creative Commons viite osad TASL — Title, Author, Source, License: • Title — teose pealkiri • Author — teose autori täisnimi, selle puudumisel pseudonüüm või kasutajatunnus • Source — teose avaldamiskoht, tüüpiliselt veebiaadress • License — Creative Commons litsentsi lühend ja versioon
Creative Commons viite näide
Fotode ja ekraanipiltide haldamine
https://eagle.cool
Eagle
Illustratsioonide viidete lisamine • Otse illustratsiooni juures või eraldi lehel/slaidil/video lõpus • Osad keskkonnad võimaldavad üleslaetud pildifaili juurde kirjutada täiendava lisainfo, kuhu sisse võib lisada viite • e-Koolikoti Sisuloomes illustratsioonide viidete lisamise kohta on koostatud täpsem juhendmaterjal
Manustatud sisule viitamine
Manustamine (embedding) • Manustamine võimaldab esitada teise veebilehe sisu lühikoodi kopeerimise teel • Manustamise puhul ei kopeerita sisu, vaid lühikood, seega on see legaalne viis meediasisu esitamiseks teiste lehekülgede sees • Manustamise puhul genereeritakse automaatselt korrektne viide
Kirjandusallikatele viitamine
https://apastyle.apa.org
APA7 viitamissüsteemi lühikokkuvõte Tekstisisesed viited Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks: (Tallinna Ülikool, kuupäev puudub) Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks: (Isikuandmete kaitse seadus, 2019) Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American Psychological Association [APA], 2020, lk 272). Täpsemad juhised tekstisisese nimi-aasta viitamise kohta APA kodulehel: https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/citations/basic-principles/author-date Allika tüüp Nimi ja aasta sulgudes Nimi tekstis, aasta sulgudes Ühe autori teos (Laanpere, 2013) Laanpere (2013) Kahe autori teos (Kollom & Tammets, 2017) Kollom ja Tammets (2017) Kolme või enama autori teos (Põldoja et al., 2016) Põldoja et al. (2016) Grupi teos (lühendiga) Esimene viide: (Haridus- ja Teadusministeerium [HTM], 2019) Korduvad viited: (HTM, 2019) Esimene viide: Haridus- ja Teadusministeerium [HTM] (2019) Korduvad viited: HTM (2019) Grupi teos (lühend puudub) (Apple, 2019) Apple (2019) Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut / 1 14 Viimati muudetud: 20. detsember 2020
Täielikud viitekirjed kasutatud allikate loetelus Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp Perioodikaväljaanded (Periodicals) 1. Teadusajakirja artikkel koos DOI- numbriga (Journal article with a DOI) Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. https://doi.org/10.1080/10494820.2010.500546 Tekstisisene viide sulgudes: (Väljataga & Laanpere, 2010) Tekstisisene viide lause sõnastuses: Väljataga ja Laanpere (2010) Täpsemad juhised APA kodulehel: https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/journal- article-references Journal Article 2. Teadusajakirja artikkel ilma DOI-numbrita koos mitte-andmebaasi URL’iga (Journal article without a DOI, with a nondatabase URL) Christiansen, J.-A., & Anderson, T. (2004). Feasibility of Course Development Based on Learning Objects: Research Analysis of Three Case Studies. International Journal of Instructional Technology & Distance Learning, 1(3), 21–38. http://www.itdl.org/Journal/Mar_04/article02.htm Tekstisisene viide sulgudes: (Christiansen & Anderson, 2004) Tekstisisene viide lause sõnastuses: Christiansen ja Anderson (2004) Journal Article 3. Teadusajakirja artikkel ilma DOI-numbrita teaduskirjastuse andmebaasis või trükiversioonina (Journal, magazine, or newspaper article without a DOI, from most academic research databases or print version) Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning, 5(1), 103–111. Tekstisisene viide sulgudes: (Põldoja et al., 2006) Tekstisisene viide lause sõnastuses: Põldoja et al. (2006) Journal Article Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut / 2 14 Viimati muudetud: 20. detsember 2020
APA7 viitamiss ü steemi l ü hikokkuv õ te • https://www.tlu.ee/sites/default/ fi les/inline- fi les/ apa7_lyhikokkuvote.pdf
Viited koosnevad kahest osast • Tekstisisesed viited • Kasutatud allikate loetelu viited
Kaks tekstisisese viitamise stiili • Autori nimi ja aasta sulgudes: Erinevad autorid on teinud omapoolse kokkuvõtte arvutite hariduses kasutamise etappidest lähtudes kas tehnoloogilisest (Leinonen, 2010; Nicholson, 2007) või pedagoogilisest (Anderson & Dron, 2011) vaatest. • Autori nimi tekstis, aasta sulgudes: Esimesed ideed võrgustikus õppimisest pärinevad 1970-ndatest aastatest, kui Illich (1971) kirjutas learning webs ning Alexander et al. (1977) network of learning mõistest.
Autor Nimi ja aasta sulgudes Nimi tekstis, aasta sulgudes Üks autor (Laanpere, 2013) Laanpere (2013) Kaks autorit (Kollom & Tammets, 2017) Kollom ja Tammets (2017) Kolm või enam autorit (Põldoja et al., 2016) Põldoja et al. (2016) Grupp lühendiga esimene viide (Haridus- ja Teadusministeerium [HTM], 2019) Haridus- ja Teadusministeerium [HTM] (2019) korduv viide (HTM, 2019) HTM (2019) Grupp ilma lühendita (Apple, 2019) Apple (2019)
Kasutatud allikate loetelu viite neli osa Autor. (Avaldamise aeg). Pealkiri. Avaldamiskoht.
Teadusajakirja artikkel koos DOI- numbriga (1) Law, E. L.-C., van Schaik, P., & Roto, V. (2014). Attitudes towards user experience (UX) measurement. Journal of Human Computer Studies, 72(6), 526–541. https://doi.org/10.1016/j.ijhcs.2013.09.006
Ajakirjaartikkel veebis (15) Finley, K. (2018, 12. september). Europe's New Copyright Law Could Change the Web Worldwide. Wired. https://www.wired.com/story/europes-copyright- law-could-change-the-web/
Raamat (21) Kirk, A. (2016). Data Visualisation: A Handbook for Data Driven Design. SAGE Publications.
Uuringuaruanne, mille autoriks on organisatsioon (50) SA Kutsekoda. (2016). Tulevikuvaade t ö ö j õ u- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/11/ IKT-terviktekst.pdf
Lisalugemist
https://digioppevara.wordpress.com/lugemismaterjalid/oppematerjalide-autorioigus/
Põldoja, H. (2009). Digitaalsed õppematerjalid. K. Pata, & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 49–67). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. https:// opikeskkonnad. fi les.wordpress.com/2016/09/ tiigriope_haridustehnoloogia_kasiraamat.pdf
Põldoja, H. (2012). Õppematerjalid ja autoriõigus. https://oppekava.ee/gumnaasium-uhiskonnaopetus/ 1 Õppematerjalid ja autoriõigus Hans Põldoja - Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi teadur Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust. Tänapäeval kaitseb autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Intellektuaalomand ja selle kaitse on tõusnud kaasaegses ühiskonnas väga oluliseks teemaks, sest Internet on avanud igaühele lihtsad võimalused oma loomingu levitamiseks ning teiste loodud teoste kasutamiseks. Selle juures on oluline järgida autoriõiguse reegleid. Õpetaja igapäevatöös puututakse autoriõigusega kokku eelkõige teiste loodud õppematerjale kasutades ning oma õppematerjale koostades. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas kuulub intellektuaalomandi ja autoriõiguste temaatika sotsiaalainete ainevaldkonda. Ühiskonnaõpetuse II kursuses puudutatakse intellektuaalomandi küsimusi ühiskonna majandamise teemas. Põhjalikumalt käsitletakse intellektuaalomandi temaatikat valikkursuses “Inimene ja õigus”. Kokkuvõttev artikkel intelletuaalomandi kaitsest on ilmunud põhikooli sotsiaalainete valdkonnaraamatus (Hiir, 2010). Käesolev peatükk jaguneb neljaks osaks. Esmalt antakse ülevaade autoriõiguse seadusega kaitstavatest teostest, autoriõigusega kaasnevatest õigustest ning teoste vabast kasutamisest hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Teises osas tutvustatakse tänapäevast lähenemist autoriõigusele, mida tuntakse avatud sisulitsentside nime all. Kolmandaks antakse ülevaade olulisematest veebikeskkondadest, kust õpetajad võivad leida õppematerjale. Lõpetuseks jagatakse soovitusi oma õppematerjalide koostamiseks ja avaldamiseks. Autoriõiguse seadus Autoriõiguse valdkonda reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu dokumendid. Autoriõiguse seadus kehtib Eestis alates 1992. aastast. 1994. aastal taasliitus Eesti Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga. Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Kokku on autoriõiguse seaduses loetletud 23 liiki kaitstavaid teoseid (Autoriõiguse seadus, 2011). Seaduse järgi tekib autoriõigus koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele. Avalikustamiseks loetakse teose avaldamist koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda. Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma.
Viited Autoriõiguse seadus. (2021). RT I, 28.12.2021, 3. https://www.riigiteataja.ee/ akt/128122021003 Creative Commons. (kuupäev puudub). About The Licenses. https:// creativecommons.org/licenses/ Creative Commons. (2022). Best practices for attribution. https:// wiki.creativecommons.org/wiki/Best_practices_for_attribution Fair Use Guidelines For Educational Multimedia. (1996). https:// fi les.eric.ed.gov/ fulltext/ED402920.pdf
Kasutatud fotod “Large copyright sign made of jigsaw puzzle pieces”, Old Photo Pro fi le, https:// www. fl ickr.com/photos/horiavarlan/4839454263/, CC BY 2.0 “Supreme Court” Brittany Hogan, https://www. fl ickr.com/photos/brittanylynae/ 2250990821/, CC BY 2.0 “CC logos | large | paper | classroom | 4”, Dom Pates, https://www. fl ickr.com/ photos/globalismpictures/5441692868/, CC BY 2.0 “Bottlebrush and road sign”, Matthew Paul Argall, https://www. fl ickr.com/ photos/79157069@N03/37669579672/, CC BY 2.0
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Hans Põldoja hans.poldoja@tlu.ee http://www.hanspoldoja.net Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate instituut

Digitaalsed õppematerjalid ja autoriõigus

Check these out next

Digitaalsed õppematerjalid ja autoriõigus

Recomendados

Mais conteúdo relacionado

Similar a Digitaalsed õppematerjalid ja autoriõigus(20)

Mais de Hans Põldoja(20)

Último(20)

Digitaalsed õppematerjalid ja autoriõigus