Koolituse teemad
• Autorõiguse põhimõtted ja teoste vaba kasutamine
hariduslikel eesmärkidel
• Avatud sisulitsentsidega materjalide kasutamine
õppematerjalide loomisel
• Kasutatud materjalidele viitamine
Kaitstavad teosed (§ 4)
• Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid
• Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on väljendatud
mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav
ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil
• AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed,
arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud),
muusikateosed, audiovisuaalsed teosed, fotograa
fi
ateosed,
kartograa
fi
ateosed, standardid jne.
(Autoriõiguse seadus, 2021)
AÕS ei kohaldata (§ 5)
• Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne.
• Rahvaloominguteostele
• Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele
• Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele
• Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale
• Päevauudistele
• Faktidele ja andmetele
• Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud
programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted
(Autoriõiguse seadus, 2021)
Autoriõiguse teke ja kestvus (§ 7, § 8, § 38)
• Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii
avalikustamata kui avalikustatud teostele
• Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema
surma
(Autoriõiguse seadus, 2021)
Autori õigused (§ 11)
• Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei
ole üleantavad
• Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena
või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta
(Autoriõiguse seadus, 2021)
Isiklikud õigused (§ 12)
• Õigus teose autorsusele
• Õigus autorinimele
• Õigus teose puutumatusele
• Õigus teose lisadele
• Õigus autori au ja väärikuse kaitsele
• Õigus teose avalikustamisele
• Õigus teose täiendamisele
• Õigus teos tagasi võtta
• Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist
(Autoriõiguse seadus, 2021)
Varalised õigused (§ 13)
• Õigus teose reprodutseerimisele
• Õigus teose levitamisele
• Õigus teost avalikult esitada
• Õigus teost tõlkida
• Õigus teha teosest kohandusi
• Õigus teost üldsusele edastada
• Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks
• Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke
• Õigus teoseid üldsusele näidata
(Autoriõiguse seadus, 2021)
Teose vaba reprodutseerimine ja tõlkimine
isikliku kasutamise eesmärkidel (§ 18)
(1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost
füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et
selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
(2) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ei ole isikliku kasutamise eesmärkidel
lubatud reprodutseerida:
1) arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteoseid;
2) piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid;
3) elektroonilisi andmebaase;
4) arvutiprogramme, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 24 ja 25 ettenähtud juhtumid;
5) reprograa
fi
lisel viisil noote.
(Autoriõiguse seadus, 2021)
Teose vaba kasutamine hariduslikel ja
teaduslikel eesmärkidel (§ 19)
(1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud
teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning
avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:
1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine
motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui
terviku mõtte õige edasiandmise kohustust;
2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva
materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja
tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke,
arvestades käesoleva lõike punktis 32 sätestatud erisusi;
(Autoriõiguse seadus, 2021)
Teose vaba kasutamine hariduslikel ja
teaduslikel eesmärkidel (§ 19)
3) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja
teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes,
mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke;
32) õiguspäraselt avaldatud teose digitaalkujul reprodutseerimine ja
üldsusele suunamine üksnes illustreerimise eesmärgil motiveeritud mahus
ning tingimusel, et selline kasutamine toimub mitteärilisel eesmärgil,
haridusasutuse vastutusel, tema ruumides või muus asukohas või
turvalises elektroonilises keskkonnas, kuhu on juurdepääs üksnes
haridusasutuse õpilastel või üliõpilastel ja õppepersonalil;
[RT I, 28.12.2021, 1 - jõust. 07.01.2022]
(Autoriõiguse seadus, 2021)
Motiveeritud maht
• Eesti autoriõiguse seadus ei täpsusta, mis on motiveeritud maht
• USA õigusruumis kehtib Fair Use Guidelines For Educational Multimedia (1996):
• kuni 10%, kuid mitte üle 3 minuti videost
• kuni 10%, kuid mitte üle 1000 sõna tekstist
• kuni 10% kuid mitte üle 30 sekundi muusikapalast või muusikavideost
• mitte üle 5 foto ühelt fotograa
fi
lt
• kuni 10%, kuid mitte üle 2500 kirje andmebaasist
Teose vaba avalik esitamine (§ 22)
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud
teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud,
kohustusliku äranäitamisega on lubatud teose avalik esitamine
õppeasutustes vahetus õppeprotsessis nende asutuste õpetava
personali ja õpilaste poolt ning tingimusel, et kuulajaskonna või
vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või
teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne), kes on
otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse.
(Autoriõiguse seadus, 2021)
Näidisjuhtum 1
Õpetaja kopeeris enda tunnis näidatavasse esitlusse veebist
leitud foto ja lisas samale slaidile aadressi, kust foto kopeeriti.
• Kas õpetaja käitus korrektselt?
• Mida ta tohib selle esitlusega edasi teha?
Näidisjuhtum 2
Õpetaja tegi telefoniga foto ajakirjas avaldatud artiklist (3 lk) ja
jagas seda Google Drive kausta kaudu õpilastele.
• Kas õpetaja käitus korrektselt?
Näidisjuhtum 3
Kirjanduse õpetaja tõlgib eesti keelde tuntud Soome kirjaniku
luuletuse, mida eesti keeles ei ole veel avaldatud, loeb seda
tunnis koos õpilastega ning postitab hiljem Facebooki.
• Kas õpetaja käitus korrektselt?
Näidisjuhtum 4
Bioloogia õpetaja näitab tunnis täispikkuses YouTube’ist leitud
dokumentaal
fi
lmi Läänemere keskkonnaprobleemidest.
• Kas õpetaja käitus korrektselt?
Näidisjuhtum 5
Õpilaste tantsukava taustaks mängitakse kooli peol tuntud
muusikapala YouTubes’ist. Publikuks on gümnaasiumiastme
õpilased ja õpetajad.
• Kas selline muusika avalik esitus on korrektne?
Näidisjuhtum 6
Kunstiõpetuse õpetaja paneb õpilaste joonistamise ajaks
mängima Spotify kontolt sobiva taustamuusika.
• Kas õpetaja käitus korrektselt?
Näidisjuhtum 7
Muusikaõpetuse õpetaja manustab e-Koolikotis kaasaegset
popmuusikat tutvustava õppematerjali sisse Coldplay
muusikavideo ansambli ametlikult YouTube’i kontolt.
• Kas õpetaja käitus korrektselt?
Probleemid
• Õppematerjali tõlkimiseks või kohandamiseks on vaja
varaliste õiguste omaniku nõusolekut
• Haridusliku vabakasutuse erand ei laiene avalikele
veebikeskkondadele (e-Koolikott, SlideShare, YouTube jne)
• Motiveeritud maht ei ole täpsustatud
Arutelu 10 min
• Millistes olukordades kasutate teie haridusliku vabakasutuse
erandi alusel autoriõigusega kaitstud teoseid?
• Millised haridusliku vabakasutusega seotud küsimused
valmistavad teile enim probleeme?
Creative Commons litsentsid
• Attribution CC BY
• Attribution-ShareAlike CC BY-SA
• Attribution-NoDerivatives CC BY-ND
• Attribution-NonCommercial CC BY-NC
• Attribution-NonCommercial-ShareAlike CC BY-NC-SA
• Attribution-NonCommercial-NoDerivatives CC BY-NC-ND
Creative Commons piirangud
b Attribution — kohustus viidata teosele autori
poolt määratud viisil
a
ShareAlike — muudatusi ja tuletatud teoseid
tuleb edasi levitada sama, lähedase või
ühilduva litsentsi alusel
n NonCommercial — teost ei tohi kasutada
ärilistel eesmärkidel
d NoDerivatives — teost ei tohi muuta ega
kasutada tuletatud teoste loomisel
Creative Commons õigused
s
Share — kopeeri ja levita materjali edasi mille
tahes vahendusel ja mis tahes vormis
r
Adapt — töötle, kujunda ümber ja arenda
edasi mis tahes eesmärgil, ka äriliselt
Teose tähistamine litsentsiga
• Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik
autoriõigused reserveeritud
• Avatud sisulitsentsiga teosele lisatakse litsentsi nimetus, URL ja
ikoon
Üldine Creative Commons ikoon
Attribution litsents
CC BY
Attribution-ShareAlike litsents
CC BY-SA
Attribution-NoDerivs litsents
CC BY-ND
Attribution-NonCommercial litsents
CC BY-NC
Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsents
CC BY-NC-SA
Attribution-NonCommercial-NoDerivs litsents
CC BY-NC-ND
Royalty free fotod
• Royalty free sisu on tasuta kasutatav ning sageli ei kaasne
sellega viitamise kohustust
• Royalty free sisuga ei kaasne samad õigused kui Creative
Commons litsentsidega
• Täpsemaid kasutustingimusi tuleb lugeda teenusepakkuja
lehelt
Olulised piirangud õppematerjalide
loomisel
• Teose vaba kasutamine hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel
(AÕS § 19) ei ole võimalik Creative Commons litsentsidega
avalikuks jagamiseks mõeldud õppematerjalides
• Creative Commons litsentsidega materjalide kokkupanemisel
peab arvestama litsentside ühilduvusega
• Materjali avaldamiseks kasutatav keskkond võib seada
litsentsivalikule kindla piirangu (nt e-Koolikotis CC BY-SA 3.0)
e-Koolikotiga ühilduvad litsentsid
• e-Koolikotti üles laetud failidele ja lisatud tekstile kehtib CC BY-
SA 3.0 litsents
• e-Koolikoti õppematerjalides saab kasutada CC BY-SA ja CC
BY litsentsiga sisu
• Viide õppematerjali loomisel kasutatud Creative Commons
litsentsiga sisule peab sisaldama infot täpse litsentsi kohta
Autoriõiguse seadus
“Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori
nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning
avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: ...”
(§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise
eesmärkidel)
(Autoriõiguse seadus, 2021)
Creative Commons viite osad
TASL — Title, Author, Source, License:
• Title — teose pealkiri
• Author — teose autori täisnimi, selle puudumisel pseudonüüm
või kasutajatunnus
• Source — teose avaldamiskoht, tüüpiliselt veebiaadress
• License — Creative Commons litsentsi lühend ja versioon
Illustratsioonide viidete lisamine
• Otse illustratsiooni juures või eraldi lehel/slaidil/video lõpus
• Osad keskkonnad võimaldavad üleslaetud pildifaili juurde
kirjutada täiendava lisainfo, kuhu sisse võib lisada viite
• e-Koolikoti Sisuloomes illustratsioonide viidete lisamise kohta
on koostatud täpsem juhendmaterjal
Manustamine (embedding)
• Manustamine võimaldab esitada teise veebilehe sisu lühikoodi
kopeerimise teel
• Manustamise puhul ei kopeerita sisu, vaid lühikood, seega on
see legaalne viis meediasisu esitamiseks teiste lehekülgede
sees
• Manustamise puhul genereeritakse automaatselt korrektne
viide
APA7 viitamissüsteemi lühikokkuvõte
Tekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:
(Tallinna Ülikool, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:
(Isikuandmete kaitse seadus, 2019)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American
Psychological Association [APA], 2020, lk 272).
Täpsemad juhised tekstisisese nimi-aasta viitamise kohta APA kodulehel: https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/citations/basic-principles/author-date
Allika tüüp Nimi ja aasta sulgudes Nimi tekstis, aasta sulgudes
Ühe autori teos (Laanpere, 2013) Laanpere (2013)
Kahe autori teos (Kollom & Tammets, 2017) Kollom ja Tammets (2017)
Kolme või enama autori teos (Põldoja et al., 2016) Põldoja et al. (2016)
Grupi teos (lühendiga) Esimene viide:
(Haridus- ja Teadusministeerium [HTM], 2019)
Korduvad viited:
(HTM, 2019)
Esimene viide:
Haridus- ja Teadusministeerium [HTM] (2019)
Korduvad viited:
HTM (2019)
Grupi teos (lühend puudub) (Apple, 2019) Apple (2019)
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut /
1 14
Viimati muudetud: 20. detsember 2020
Täielikud viitekirjed kasutatud allikate loetelus
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Perioodikaväljaanded
(Periodicals)
1. Teadusajakirja artikkel koos DOI-
numbriga
(Journal article with a DOI)
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning
environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning
Environments, 18(3), 277–291. https://doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Tekstisisene viide sulgudes: (Väljataga & Laanpere, 2010)
Tekstisisene viide lause sõnastuses: Väljataga ja Laanpere (2010)
Täpsemad juhised APA kodulehel:
https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples/journal-
article-references
Journal Article
2. Teadusajakirja artikkel ilma DOI-numbrita
koos mitte-andmebaasi URL’iga
(Journal article without a DOI, with a
nondatabase URL)
Christiansen, J.-A., & Anderson, T. (2004). Feasibility of Course Development
Based on Learning Objects: Research Analysis of Three Case Studies.
International Journal of Instructional Technology & Distance Learning, 1(3), 21–38.
http://www.itdl.org/Journal/Mar_04/article02.htm
Tekstisisene viide sulgudes: (Christiansen & Anderson, 2004)
Tekstisisene viide lause sõnastuses: Christiansen ja Anderson (2004)
Journal Article
3. Teadusajakirja artikkel ilma DOI-numbrita
teaduskirjastuse andmebaasis või
trükiversioonina
(Journal, magazine, or newspaper article
without a DOI, from most academic
research databases or print version)
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive
Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning,
5(1), 103–111.
Tekstisisene viide sulgudes: (Põldoja et al., 2006)
Tekstisisene viide lause sõnastuses: Põldoja et al. (2006)
Journal Article
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut /
2 14
Viimati muudetud: 20. detsember 2020
Kaks tekstisisese viitamise stiili
• Autori nimi ja aasta sulgudes:
Erinevad autorid on teinud omapoolse kokkuvõtte arvutite hariduses
kasutamise etappidest lähtudes kas tehnoloogilisest (Leinonen, 2010;
Nicholson, 2007) või pedagoogilisest (Anderson & Dron, 2011)
vaatest.
• Autori nimi tekstis, aasta sulgudes:
Esimesed ideed võrgustikus õppimisest pärinevad 1970-ndatest
aastatest, kui Illich (1971) kirjutas learning webs ning Alexander et al.
(1977) network of learning mõistest.
Autor Nimi ja aasta sulgudes
Nimi tekstis, aasta
sulgudes
Üks autor (Laanpere, 2013) Laanpere (2013)
Kaks autorit (Kollom & Tammets, 2017) Kollom ja Tammets (2017)
Kolm või enam autorit (Põldoja et al., 2016) Põldoja et al. (2016)
Grupp lühendiga
esimene viide
(Haridus- ja Teadusministeerium
[HTM], 2019)
Haridus- ja Teadusministeerium
[HTM] (2019)
korduv viide (HTM, 2019) HTM (2019)
Grupp ilma lühendita (Apple, 2019) Apple (2019)
Ajakirjaartikkel veebis (15)
Finley, K. (2018, 12. september). Europe's New
Copyright Law Could Change the Web Worldwide.
Wired. https://www.wired.com/story/europes-copyright-
law-could-change-the-web/
Ajaleheartikkel veebis (16)
Ibrus, I. (2019, 18. mai). Riikliku andmejagamise
süsteemiga Facebooki ja Google'i vastu. Äripäev. https://
www.aripaev.ee/arvamused/2019/05/18/riikliku-
andmejagamise-susteemiga-facebooki-ja-googlei-vastu
Uuringuaruanne, mille autoriks on organisatsioon (50)
SA Kutsekoda. (2016). Tulevikuvaade t
ö
ö
j
õ
u- ja oskuste
vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.
https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/11/
IKT-terviktekst.pdf
Uuringuaruanne, mille autoriteks on isikud (51)
Kori, K., Beldman, P., T
õ
nisson, E., Luik, P., Suviste, R.,
Siiman, L., & Pedaste, M. (2019). IT oskuste arendamine
Eesti koolides. TransferWise. https://transferwise.com/
documents/
IT%20oskuste%20arendamine%20Eesti%20koolides.pdf
YouTube’i video (90)
Haridus- ja Noorteamet. (2022, 24. novmber). Digitaalsed
õppematerjalid ja autoriõigus [Video]. YouTube. https://
www.youtube.com/watch?v=sMk6LmBupPc
Video autorina näidatakse viites isikut või organisatsiooni, kelle
kasutajakontol on video avaldatud. Kui videos esineb keegi teine
inimene, siis tuleks esineja ära nimetada lause sõnastuses.
Veebilehekülg uudisteportaalis (110)
Haridus- ja Teadusministeerium. (2021, 6. detsember).
Õppetegevuse korraldamine pakaseliste ilmaolude
korral. Haridusportaal edu.ee. https://
haridusportaal.edu.ee/uudised/õppetegevuse-
korraldamine-pakaseliste-ilmaolude-korral
Veebilehekülg, mille autoriks on organisatsioon (111)
Tallinn. (2022, 11. oktoober). Tallinna ajalugu. https://
www.tallinn.ee/et/tallinna-ajalugu
Veebilehekülg, mille autoriteks on isikud (112)
Põldoja, H. (2016, 19. aprill). Õppematerjalide
koostamise protsess ja kvaliteet. Digitaalne õppevara.
https://digioppevara.wordpress.com/lugemismaterjalid/
oppematerjalide-koostamise-protsess-ja-kvaliteet/
Põldoja, H. (2009). Digitaalsed õppematerjalid. K.
Pata, & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe:
Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 49–67). Tallinn:
TLÜ informaatika instituut. https://
opikeskkonnad.
fi
les.wordpress.com/2016/09/
tiigriope_haridustehnoloogia_kasiraamat.pdf
Põldoja, H. (2012). Õppematerjalid ja autoriõigus.
https://oppekava.ee/gumnaasium-uhiskonnaopetus/
1
Õppematerjalid ja autoriõigus
Hans Põldoja - Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi teadur
Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene
seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright
tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust. Tänapäeval kaitseb autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja
teadusteoseid. Intellektuaalomand ja selle kaitse on tõusnud kaasaegses ühiskonnas väga
oluliseks teemaks, sest Internet on avanud igaühele lihtsad võimalused oma loomingu
levitamiseks ning teiste loodud teoste kasutamiseks. Selle juures on oluline järgida autoriõiguse
reegleid. Õpetaja igapäevatöös puututakse autoriõigusega kokku eelkõige teiste loodud
õppematerjale kasutades ning oma õppematerjale koostades.
Gümnaasiumi riiklikus õppekavas kuulub intellektuaalomandi ja autoriõiguste temaatika
sotsiaalainete ainevaldkonda. Ühiskonnaõpetuse II kursuses puudutatakse intellektuaalomandi
küsimusi ühiskonna majandamise teemas. Põhjalikumalt käsitletakse intellektuaalomandi
temaatikat valikkursuses “Inimene ja õigus”. Kokkuvõttev artikkel intelletuaalomandi kaitsest on
ilmunud põhikooli sotsiaalainete valdkonnaraamatus (Hiir, 2010).
Käesolev peatükk jaguneb neljaks osaks. Esmalt antakse ülevaade autoriõiguse seadusega
kaitstavatest teostest, autoriõigusega kaasnevatest õigustest ning teoste vabast kasutamisest
hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Teises osas tutvustatakse tänapäevast lähenemist
autoriõigusele, mida tuntakse avatud sisulitsentside nime all. Kolmandaks antakse ülevaade
olulisematest veebikeskkondadest, kust õpetajad võivad leida õppematerjale. Lõpetuseks
jagatakse soovitusi oma õppematerjalide koostamiseks ja avaldamiseks.
Autoriõiguse seadus
Autoriõiguse valdkonda reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu
dokumendid. Autoriõiguse seadus kehtib Eestis alates 1992. aastast. 1994. aastal taasliitus Eesti
Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga. Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja
teadusteoseid. Kokku on autoriõiguse seaduses loetletud 23 liiki kaitstavaid teoseid
(Autoriõiguse seadus, 2011). Seaduse järgi tekib autoriõigus koheselt koos teose loomisega ja
kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele. Avalikustamiseks loetakse teose avaldamist
koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda. Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70
aastat pärast tema surma.
Viited
Autoriõiguse seadus. (2021). RT I, 28.12.2021, 3. https://www.riigiteataja.ee/
akt/128122021003
Creative Commons. (kuupäev puudub). About The Licenses. https://
creativecommons.org/licenses/
Creative Commons. (2022). Best practices for attribution. https://
wiki.creativecommons.org/wiki/Best_practices_for_attribution
Fair Use Guidelines For Educational Multimedia. (1996). https://
fi
les.eric.ed.gov/
fulltext/ED402920.pdf
Kasutatud fotod
“Large copyright sign made of jigsaw puzzle pieces”, Old Photo Pro
fi
le, https://
www.
fl
ickr.com/photos/horiavarlan/4839454263/, CC BY 2.0
“Supreme Court” Brittany Hogan, https://www.
fl
ickr.com/photos/brittanylynae/
2250990821/, CC BY 2.0
“CC logos | large | paper | classroom | 4”, Dom Pates, https://www.
fl
ickr.com/
photos/globalismpictures/5441692868/, CC BY 2.0
“Bottlebrush and road sign”, Matthew Paul Argall, https://www.
fl
ickr.com/
photos/79157069@N03/37669579672/, CC BY 2.0
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks
külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja
hans.poldoja@tlu.ee
http://www.hanspoldoja.net
Tallinna Ülikool
Digitehnoloogiate instituut