Tööturu Ülevaade 2/2016
•Download as PPTX, PDF•
0 likes•661 views
Orsolya Soosaar, Katri Urke
Recommended
Recommended
More Related Content
What's hot
What's hot (20)
Viewers also liked
Viewers also liked (20)
Similar to Tööturu Ülevaade 2/2016
Similar to Tööturu Ülevaade 2/2016 (20)
More from Eesti Pank
More from Eesti Pank (20)
Tööturu Ülevaade 2/2016
- 2. Tööealine elanikkond ja tööjõus osalemine Taustinfo. Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad Hõive Tööpuudus vs. vakantsid Palk ja tööjõukulud Taustinfo. Tööjõu maksukiil Palgajaotus Taustinfo. Miinimumpalk ja palgajaotus (Simona Ferraro, Karsten Staehr, Jaanika Meriküll) Taustinfo. Soolise palgalõhe komponendid (Kaspar Oja) Tööturu institutsioonid: kollektiivsed palgaläbirääkimised ja palgakasv Eestis Tööjõu tootlikkus ja ühikukulu Ülevaate teemad 2
- 4. Rahvastikustatistika on hõive kasvu hindamisel oluline, sest Eesti tööjõu-uuringu hinnanguid laiendatakse tööealiste elanike arvule Eesti elanike arv kasvas tänu rändesaldole ja korrigeerimisele 0,2%, tööealiste arv kahanes vaid 0,16% 4 -12,000 -10,000 -8,000 -6,000 -4,000 -2,000 0 2,000 4,000 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 rändesaldo loomulik muutus tööealiste arvu muutus Tööealiste (15–74aastaste) elanike arvu muutus Allikas: statistikaamet
- 5. • Vanuserühmas 15–74 ulatus tööjõus osalemine 70,1%ni ja hõive määr 65,5%ni • Hõive määr vanuserühmas 20–64 oli 76,1%, Euroopa 2020 eesmärk on 75% Tööjõus osalemise määra ja tööhõive määra tase lõi 2016. aasta esimeses pooles taas rekordeid 5 50% 55% 60% 65% 70% 75% 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 I pa tööjõus osalemise määr tööhõive määr Tööjõus osalemise määr ja tööhõive määr (15–74) Allikas: statistikaamet
- 6. • Vähenes pensioniea ja tervise tõttu mitteaktiivsete arv • Töövõimereform käivitus juulis 2016, seega ei saanud see veel otsest mõju avaldada • Tulevikus ootame tervise tõttu mitteaktiivsete elanike arvu edasist vähenemist Tööjõus osalemise määra muutusesse panustas üle 50aastaste vanuserühm 6 -1.0 -0.5 0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 3.0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa protsendipunkti vanusestruktuuri mõju naised, 50–74 naised, 25–49 naised, 15–24 mehed, 50–74 mehed, 25–49 mehed, 15–24 kokku (%) Panus tööjõus osalemise määra aastasse muutusse vanuse ja soo järgi Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused
- 7. • Euroopa Komisjoni näitaja mõõdab ilma oluliste tegevuspiiranguteta elada jäänud aastaid • Alates 2004 kuni 2015 on tervena elada jäänud aastad naiste puhul kasvanud 2,7, meestel 3,7 aasta võrra • Paraku alates 2009. aastast nende arv suisa kahanes Taustinfo. Kas koos oodatava eluea pikenemisega paraneb ka tervis? 7 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 meeste tervena elada jäänud aastad naiste oodatav eluiga meeste oodatav eluiga naiste tervena elada jäänud aastad Oodatav eluiga sünnimomendil, erinevad näitajad Allikas: statistikaamet
- 8. • WHO metoodika põhineb haiguskoormusel • See on kasvanud kiiremini kui Euroopa Komisjoni näidik Taustinfo. Kas koos oodatava eluea pikenemisega paraneb ka tervis? 8 2000 2004 2015 muutu s 2000- 2015 muutu s 2004- 2015 Mehed oodatav eluiga 65,86 66,78 73,08 7,2 6,3 WHO haigestumusega korrigeeritud oodatav eluiga 59,0 65,6 6,5 tegevuspiiranguteta elada jäänud aastad 49,9 53,6 3,7 Naised oodatav eluiga 76,34 78 81,85 5,5 3,8 WHO haigestumusega korrigeeritud oodatav eluiga 67,0 72,0 5,0 tegevuspiiranguteta elada jäänud aastad 53,4 56,1 2,7 Oodatava eluea näitajad ja nende muutus Allikad: statistikaamet, OECD
- 9. Hõive 9
- 10. • Pendelränne suurenes aasta võrdluses 13,5% • Täistööajale taandatud hõive kahanes palgauuringu järgi Esimesel poolaastal hõive aastakasv aeglustus, kuid oli siiski kiirem, kui prognoositud 10 -16% -12% -8% -4% 0% 4% 8% 12% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika maksu- ja tolliamet tööjõu-uuring: hõive Eestis SKP aastane reaalkasv Joonis 6. Hõive aastakasv eri andmeallikate põhjal ja SKP kasv Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet Hõive aastakasv eri andmeallikate põhjal ja SKP kasv
- 11. • Osaajaga töötajaid on enam noorte ja vanemaealiste hulgas • Töötunnid töötaja kohta kokku veidi vähenesid, aga teises kvartalis kasvasid aastavõrdluses Osaajaga töötamine kasvas kiiresti ilmselt tänu vanemaealistele ja noortele, kuid nende osakaal on endiselt ligikaudu 11,5% 11 -12 -10 -8 -6 -4 -2 0 2 4 6 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 I pa protsendipunkti täisajaga töötajad osaajaga töötajad täis- ja osaajaga töötajad kokku (%) Hõivatute arvu aastane muutus tööaja järgi Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused
- 12. • Töötleva tööstuse lisandväärtus 2016. aasta esimesel poolel ei kasvanud • Negatiivne panus põlevkivisektoriga seotud alamharudel Hõive töötlevas tööstuses kahanes pea kõigi andmeallikate järgi 12 -25% -20% -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika tööjõu-uuring: hõive Eestis tegevusala lisandväärtus Hõive aastakasv töötlevas tööstuses eri andmeallikate põhjal ja tegevusala lisandväärtuse kasv
- 13. • Teenindussektori käekäiku toetab sisenõudlus – kasutatav tulu kasvab ja tarbijate kindlustunne on tugev Hõive erasektori teeninduse tegevusaladel seevastu kasvas pea kõigi andmeallikate järgi 13 -20% -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika tööjõu-uuring: hõive Eestis tegevusala lisandväärtus Hõive kasv kaubanduse, veonduse ja laonduse, info ja side ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal ja lisandväärtuse kasv Allikas: statistikaamet
- 14. • Näitaja on hõive kasvu ootavate ettevõtete ja selle kahanemist ootavate ettevõtete osakaalu erinevus • Ehitussektori ootused on tublisti paranenud • Väga täpselt see näitaja hõive muutuseid siiski ei ennusta Tööandjate ootused hõive arengu suhtes on läinud optimistlikumaks 14 -15 -10 -5 0 5 10 15 20 25 30 2011 2012 2013 2014 2015 2016 tööstus kaubandus ehitus teenindus Hõiveootuste saldo (hooajaliselt tasandatud, kolme kuu libisev keskmine) Allikad: Euroopa Komisjon, Eesti Panga arvutused
- 15. Tööpuudus 15
- 16. • Registreeritud töötute arv 2015. aasta teisel poolel kasvas • Registreeriti rohkem inimesi, kelle töösuhe oli lõppenud • Aasta viimases kvartalis aga suurenes registreeritud töötusest väljumine tänu töö leidmisele Töötuse määr oli 2016. aasta I kvartalis 6,5% ja II kvartalis 6,4% 16 0% 4% 8% 12% 16% 20% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 registreeritud töötuse määr töötuse määr loomuliku töötuse määr Tööpuudus Allikad: statistikaamet, töötukassa, Eesti Pank
- 17. • Lühiajaliste töötute arv kasvas nii tööjõu-uuringu kui ka töötukassa andmetel • Pikaajaliste töötute arvu kasv erines tööjõu-uuringu ja registreeritud töötuse statistika järgi Pikaajaliste (üle 12 kuu) töötute osakaal esimesel poolaastal kahanes ning oli keskmiselt 27,5% 17 -50% -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 ETU: kuni 6 kuud reg. töötus: kuni 6 kuud ETU: 6 kuud ja kauem reg. töötus: 6 kuud ja kauem Töötute arvu muutus töötuse kestuse järgi Sources: töötukassa, statistikaamet
- 19. • Keskmise deklareeritud palga kasv EMTA andmetel ei kiirenenud • Keskmine brutotunnipalk ja ka tööjõukulu tunnis kasvas aeglasemalt kui brutokuupalk • 2016. a II kvartalis oli 2 tööpäeva rohkem kui aasta varem, see võis kiirendada keskmise kuupalga kasvu Keskmise brutokuupalga ja brutotunnipalga tõus 2016. aasta esimesel poolaastal kiirenes 19 -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 majanduskasv brutokuupalk reaalne brutopalk brutotunnipalk Aastane palgatõus ja majanduskasv Allikas: statistikaamet
- 20. • See näitaja mõõdab kogu tööjõukulu muutust tegelikult töötatud tunni kohta • Avaliku sektori palgakasvu aeglustumist näitab ka deklareeritud palgaväljamakse statistika Tööjõukulu aastakasv tegelikult töötatud tunni kohta (sh tasu mittetöötatud aja eest) aeglustus avalikus, kuid kiirenes erasektoris 20 -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 tegevusalad kokku, v.a põllumajandus ärimajandus avalik sektor Tööjõukulu aastakasv töötunni kohta (tööpäevade arvuga korrigeeritud) Allikas: statistikaamet
- 21. • Tegevusaladest võib välja tuua haldus- ja abitegevuse (18%), kinnisvaraalase tegevuse (16,7%) ning majutuse ja toitlustuse tegevusala (12,6%) • Mäetööstuses ja energeetikas palgakasv aeglustus Palgatõus kiirenes esimeses kvartalis välisomanikega ettevõtetes ja teises kvartalis Eesti omanikega eraettevõtetes 21 -6% -3% 0% 3% 6% 9% 12% 15% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Eesti eraõiguslik isik riik kohalik omavalitsus välismaine eraõiguslik isik Palgatõus tööandja omaniku järgi Allikas: statistikaamet
- 22. • 2016–2017 kasvab netopalk ligikaudu samas tempos brutopalgaga, sest suuri maksumuudatusi pole • Tööjõu maksukiil on võrreldes teiste Euroopa riikidega vähem progressiivne ja lastega perede puhul veidi madalam • Kolmanda lapse toetusel saab olema maksukiilule suur mõju Taustinfo. Tööjõu maksukiil 22 15 20 25 30 35 40 45 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 üks täiskasvanu 100% keskmisest palgast, lasteta üks täiskasvanu 100% keskmisest palgast, 2 last ühe palgateenijaga abielupaar 100% keskmisest palgast, 2 last kahe palgateenijaga abielupaar, üks 100% ja teine 33% keskmisest palgast, 2 last kahe palgateenijaga abielupaar, üks 100% ja teine 67% keskmisest palgast, 3 last Tööjõu maksukiil Eestis (%) Allikad: OECD, Eesti Panga arvutused 2016. ja 2017. aasta kohta
- 23. • Miinimumpalk on nüüdseks tõusnud ligikaudu 10% neljal aastal järjest • Liiga kõrge miinimumpalk võib tööturult välja tõrjuda madala tootlikkusega töötajad • Kiire miinimumpalga tõus mõjutab ka sellest kõrgemaid palkasid Ka 2016. aasta esimese 8 kuu jooksul kasvas palk palgajaotuse alumises osas kiiremini kui ülemises 23 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% I II III IV V VI VII VIII IX X 2013 2014 2015 2016. a jaanuarist augustini Keskmise palgaväljamakse kasv detsiilide kaupa Allikad: maksu- ja tolliamet, Eesti Panga arvutused
- 24. • Miinimumpalga tõusu mõju on suurem alumistele protsentiilidele ning väheneb sedamööda, mida lähem see on mediaanpalgale • Ülekandeefektid palgajaotuse protsentiilides on naiste puhul suuremad kui meeste puhul ning üle 45aastaste palgasaajate puhul suuremad kui alla 45aastaste seas Taustinfo. Miinimumpalga tõusu mõju palgajaotusele 24 -0.2 -0.1 0.0 0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 p5–p50 p10–p50 p15–p50 p20–p50 p25–p50 p30–p50 p35–p50 p40–p50 p45–p50 p55–p50 p60–p50 p65–p50 p70–p50 p75–p50 p80–p50 p85–p50 p90–p50 p95–p50 Alampalga 1% tõusu mõju palgajaotuse protsentiilidele, elastsused 95% usalduspiiridega Allikas: S. Ferraro, J. Meriküll, K. Staehr. Alampalk ja palgajaotus Eestis, Eesti Panga Toimetised 6/2016
- 25. • Eurostati indikaator hõlmab vähemalt 10 töötajaga ettevõtteid ja välja on jäetud riigisektor ja põllumajandus • Väikefirmades on sooline palgalõhe madalam – omanikutulu? • Samal ametikohal töötavate naiste ja meeste palgaerinevus suurenes 2014. aastal võrreldes 2010. aastaga Taustinfo. Palgalõhe püsib 23% juures, Eurostati definitsiooni järgi aga 28,2% 25 0 5 10 15 20 25 30 2005 2006 2007 2008 2010 2011 2012 2013 2014 2015 palga erinevus sarnastes ametites (pp) töökohtadest tulenev erinevus (pp) palgalõhe (%) Soolise palgalõhe allikad Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
- 26. • 2013. ja 2014. aasta palgafondi on revideeritud allapoole • 2015. aasta tõus ühtib ettevõtete aastaste andmete kättesaadavuse lõpuga Tööjõu ühikukulu komponentidest kiirenes 2015. aastal palgafondi kasv 26 -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 hüvitised töötajatele tegevuse ülejääk ja segatulu ning põhivara kulum Hüvitised töötajatele ja ettevõtluse tulemi kasv Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
- 27. • 2013.–2014. aastal kasvas tööjõu ühikukulu 0,5% aastas • Selle näitaja järgi suurenes erinevus tööjõukulude ja tootlikkuse kasvu vahel 2015. aastal • Viitab tasakaalustamatusele majanduses Reaalse tööjõu ühikukulu kasv kiirenes 2015. aasta alguses järsult 27 -12% -9% -6% -3% 0% 3% 6% 9% 12% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 nominaalne tööjõu ühikukulu reaalne tööjõu ühikukulu Tööjõu ühikulu aastane muutus Allikas: statistikaamet
- 28. • Mittetöötleva tööstuse kasvumäär oli väga kõrge, aga panus tagasihoidlik • Töötlevas tööstuses on palgafondi osakaal lisandväärtusest võrreldes buumieelse ajaga 12% kõrgem Reaalse tööjõu ühikukulu kasv oli 2016. aasta esimesel poolel endiselt laiapõhjaline 28 -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 kokku tööstus, v.a töötlev tööstus töötlev tööstus ehitus erasektori teenused Reaalse tööjõu ühikukulu kasv Allikas: statistikaamet
- 29. • Hõive ja palga kasv olid ka 2016. aasta alguses vastuolus nõrga majanduskasvuga. Seekord olid selle taga aga suuremad erinevused majandussektorite vahel. Tööstussektoris oli olukord halvem kui teenuste sektoris. • Kokkuvõttes peegeldus suur tööjõunõudlus korraga kasvavas hõives ja keskmises palgas. Nii õnnestus tööturule meelitada rekordiliselt suur osa tööealistest. • Tööpuudus jäi samaks, aga pikaajaliste töötute arv kahaneb ja lühiajaliste oma kasvab. Töö leidmise ja töö kaotamise tõenäosus ei ole halvenenud. • Tööjõukulu kasv 2016. aasta esimesel poolel aasta võrdluses kiirenes. Palgad kasvasid kiiremini erasektoris. • Statistikaameti revideeritud andmete põhjal kasvas reaalne tööjõu ühikukulu 2013.–2014. aastal vaid 0,5% aastas. Tasakaalustamatused majanduses aga süvenesid järsult 2015. aastast alates. Kokkuvõte 29
Editor's Notes
- 1