Eesti Panga avalik loeng tööturu olukorrast. Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann, Kaspar Oja

1. TÖÖTURU ÜLEVAADE
I/2014
Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann,
Kaspar Oja

2. Esitluse teemad
• Tööealine elanikkond
• Taustinfo: uus rahvastikuprognoos
• Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus
• Hõive ja tööjõu tootlikkus
• Tööpuudus ja vakantsid
• Palk ja tööjõukulud ning tööjõu ühikukulu
• Taustinfo: meeste ja naiste palgaerinevus
2

3. Tööealine elanikkond ja uus pikaajaline
rahvastikuprognoos

4. Rahvastikustatistika revisjon:
vanu rohkem, noori vähem
• Statistikaamet korrigeeris rahvaarvu loenduse alakaetusega nii 2000. kui ka 2012. aastal
(2,7% ja 2,3%)
• 1. jaanuari 2013 rahvaarv osutus suuremaks kui esialgne hinnang, sest väljaränne oli väiksem
• Esialgse hinnangu kohaselt halvenes rändesaldo 2013. aastal märkimisväärselt

5. Koos revideeritud andmetega avaldati ka uus
prognoos – rände poolest pessimistlikum
• Sündimus- ja suremuskordajate eeldused jäeti sarnaseks
• Ränne: 1. variandis eeldatakse, et rändekordajad jätkavad pikaajalisel trendil ja
langevad mõnevõrra

6. Tööealise elanikkonna kasv pessimistlikuma
stsenaariumi järgi
• Perioodi alguses väheneb tööealine elanikkond peamiselt noorte,
hiljem keskmises tööeas inimeste arvel

7. Rahvastiku vanusestruktuur hakkab tööjõus
osalemise määra panustama negatiivselt –
kui seda ei tasakaalusta näiteks poliitika mõju
• Perioodi lõpuks väheneb muutumatu vanuse- ja soopõhise osalemise
korral tööjõud kokku 20%

8. Mitteaktiivsete arv kahaneb pensioniea
ja õpingute tõttu mitteaktiivsete arvel
• Koos vanemaealiste tööjõus osalemise kasvuga kahanes pensioniea tõttu
mitteaktiivsete arv
• Aasta-aastalt kahaneb ka õpingute tõttu mitteaktiivsete arv, sest noori
jääb vähemaks

9. Hõive

10. Hõive kasv II poolaastal taandus –
kuigi hõive määr kasvas
• Teenuste sektori panus oli positiivne ja ehituse oma negatiivne

11. Hõive kasvumäära alanemist näitavad ka
alternatiivsed andmeallikad

12. Töötlevas tööstuses hõive ei kahanenud
• Nii palgauuring kui ka ettevõtlusstatistika näitab hõive aeglast,
kuid positiivset kasvu

13. Tööpuudus

14. Töötuse kestvus on vähenenud
• Pikaajaliste töötute osakaal langes 2013. aastal 40% ligidale
• Aasta lõpus tööpuudus kasvas veidi, eelkõige lühiajaliselt töötute arvel

15. Kõrgharidusega inimeste töötus
on endiselt madalaim
• 40% kõrgharidusega inimestest on hõivatud avalikus sektoris,
sh tervishoius ja hariduses, kus hõive tsükliline kõikumine on väike

16. Reservatsioonipalga kiire kasv aeglustus
• Kui 2012. aastal kasvas keskmine reservatsioonipalk 13,9%, siis 2013. aastal 8,6%
• Reservatsioonipalk kasvas kiiremini I ja II taseme haridusega inimestel, samal ajal langes ka
nende töötuse määr kiiremini

17. Töötute ja vabade töökohtade sobitumises
nihet toimunud ei ole

18. Taustinfo: Sarnasel ametikohal töötavate
naiste ja meeste palga erinevus

19. • Kaspar uuris soolist palgalõhet töötasu struktuuri uuringu andmetel – andmed ligi
400 ametikoha palga kohta
• Selle andmebaasi põhjal teenisid naised tunnis keskmiselt 24,4% vähem kui mehed
• 11–12 protsendipunkti tulenes sellest, et naised töötavad madalamalt tasustatud
ametites
• 12–13 protsendipunkti sellest, et sarnases ametis töötavad naised saavad madalamat
palka
Sarnasel ametikohal töötavate naiste ja meeste
palga erinevus
keskmine meeste naiste
JUHID -16,4% -17,7% -14,1%
TIPPSPETSIALISTID -9,4% -14,7% -7,0%
TEHNIKUD ja KESKASTME SPETSIALISTID -12,1% -14,8% -10,2%
AMETNIKUD -13,5% -19,2% -11,8%
TEENINDUS- ja MÜÜGITÖÖTAJAD -14,8% -13,6% -15,1%
PÕLLUMAJANDUSE OSKUSTÖÖTAJAD 12,2% 14,4% 10,8%
OSKUSTÖÖTAJAD ja KÄSITÖÖLISED -11,5% -11,8% -10,5%
SEADME- ja MASINAOPERAATORID ja KOOSTAJAD -9,6% -8,7% -11,6%
LIHTTÖÖLISED -11,7% 2,2% -19,5%
KÕIK -11,9% -12,1% -11,8%
Kaal

20. Palk ja tööjõu ühikukulu

21. Palgakasv aeglustus veidi, kuid oli endiselt kiire
• Tunnipalga kasv IV kvartalis ei aeglustunud – tasu mittetöötatud aja
eest ja preemia panus vähenes

22. Palgakasv kiirenes IV kvartalis omaniku liigi järgi
ainult kohalike omavalitsuste haldusalas
• Siia alla kuulub suur osa hariduse ja tervishoiu tegevusalast

23. ETU: Viimane kuutöötasu võrreldes eelmisega:
suurenenud/vähenenud/ jäänud samaks?

24. SKP statistika hõivet (st hõivet residendist
tootmisüksustes) revideeritakse alles sügisel
• Revisjon aitab tõenäoliselt tootlikkuse kasvu 2013. aasta II poolel positiivseks
nihutada
• Tootlikkus kasvas IV kvartalis töötlevas tööstuses 4,2%

25. Nominaalne tööjõu ühikukulu kasvas
aastaga ligi 9%
• Reaalse tööjõu ühikukulu kasv aasta lõpus veidi aeglustus

26. Tegevusalade võrdluses toimus IV kvartalis väike
kohanemine töötlevas tööstuses

27. Tööjõukulude kiire suurenemine tõi kaasa SKP tegevuse
ülejäägi ja segatulu kahanemise mittefinantsettevõtetes

28. Tähtsamad sõnumid
• Nii Eesti majanduse viimane areng kui ka välispoliitilised sündmused
suurendavad tõenäosust, et ees seisab tööjõukulude kasvu märgatav
pidurdumine ja et see saab olema järsem, kui varem arvatud
• Avalik sektor ei tohiks palgakasvu vedada, sest see muudab erasektori
kohanemise palgakanali kaudu keerulisemaks ja võib ohustada eelarve
tasakaalu. Kui erasektoris toimub palgakorrektsioon, peab selleks olema
valmis ka avalik sektor
• Pikaajalise rahvastikuprognoosi taustal on oluline kindlustada, et
võimalikult suur osa elanikest oleks tööturule kaasatud ja et
sotsiaalkindlustussüsteem seda toetaks
• Kõrge struktuurse tööpuuduse alandamiseks on tarvis lisaks aktiivsetele
tööturumeetmetele ka regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitika
valdkonna tuge

29. Täname tähelepanu eest!