Eesti Panga avalik loeng 14.02.2013

1. Eesti Panga roll
raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela
Makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja
14. veebruaril 2013

2. Eesti Panga ülesanded ja eesmärgid seoses
maksesüsteemidega (Eesti Panga seadus)
Eesti Panga ülesanne on maksesüsteemide tõrgeteta toimimise
tagamine ja maksesüsteemide arendamine.
Maksesüsteemide toimimise tagamise
eesmärk on turvalised ja hästitoimivad süsteemid.
14.02.2013 2

3. Mida tähendab “maksesüsteem”?
Laiem tähendus
– instrumendid, reeglid, protseduurid, protsessid ja pankadevaheline
arveldussüsteem
Kitsam tähendus
– pankadevaheline arveldussüsteem
14.02.2013 3

4. Eesti Panga kolm rolli maksesüsteemide
toimimise tagamiseks ja arendamiseks:
operaator - Eesti Pank on enda ja koostöös teiste Euroopa keskpankadega
hallatavate pankadevaheliste maksete arveldussüsteemide omanik ja
teenusepakkuja;
regulaator - Eesti Pank kehtestab pankadevaheliste maksete
arveldussüsteeme puudutavaid õigusakte;
järelevaataja - Eesti Pank hindab ja koordineerib arveldussüsteemide
toimimist ja arengut.
Lisaks osaleb Eesti Pank finantssektori taristute arendamisel ning poliitika ja
õigusraamistiku kujundamisel ja rakendamisel (edendamine).
14.02.2013 4

5. Eesti Panga rollid maksete ja arvelduste valdkonnas
Maksekeskkonda kujundav
töö Euroopa Keskpankade
Eesti maksekeskkonna Süsteemi tasemel Euroopa maksekeskkonna
monitooring monitooring
Operaator
Regulaator
Järelevaataja
Eesti maksekeskkonna edendamine
Otsene mõju Eestis tegutsevatele makseteenuse pakkujatele
Kaudne mõju nii ettevõtetele kui ka tarbijatele

6. Operaatori roll
Eesti Pank haldab kahte pankadevahelist
arveldussüsteemi – TARGET2-Eesti ja ESTA.
14.02.2013 6

7. PANKADEVAHELISED ARVELDUSED EESTI PANGAS
1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
netoarveldussüsteem netoarveldussüsteem jaemaksete arveldussüsteem
€
PABERIL MAKSEDOKUMENDID
EPNAS DNS ESTA
01.10.1992 - 20.01.2002 21.01.2002 - 02.10.2005 03.10.2005 - ?
reaalajaline brutoarveldussüsteem
EP RTGS
21.01.2002 - 31.12.2010
TARGET Piiriülene arveldussüsteem
EP RTGS liitus
TARGETiga TARGET2-Eesti
20.11.2006 19.05.2008 -

8. Maksekeskkond 2013
TARGET2-Eesti Jaemaksete süsteem ESTA

9. Arveldused Eesti Panga hallatavates
arveldussüsteemides
EP arveldussüsteemide kasutus 2012. aastal (päeva keskmisena)
Osatähtsus Osatähtsus
Arveldussüsteem Käive (mln eurot) Maksete arv (tk)
maksete käibes maksete arvus
ESTA 133,6 8,6% 100 775 99,6%
TARGET2 - Eesti 1 412,8 91,4% 363 0,4%
Kokku 1 546,4 101 137
2 500 140 000
120 000
2 000
100 000
mln eurot
1 500
80 000
60 000
1 000
40 000
500
20 000
0 0
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
ESTA käive (vasak telg) EP RTGS käive (vasak telg)
TARGET2-Eesti käive (vasak telg) maksete koguarv (parem telg)

10. Olulisemad sularahata makseviisid Eestis
Olulisemate sularahata makseviiside maksete käive (mld eur)
14
12
internetipanga
10 maksekorraldus
8 telepanga maksekorraldus
6 paberil maksekorraldus
4
muud sularahata
2 makseviisid
0
1999
2000
2002
2003
2005
2006
2008
2009
2011
2012
1998
2001
2004
2007
2010
Olulisemate sularahata makseviiside maksete arv (miljonites)
20
18
16 kaardimakse müügikohas
14
12
internetipanga
10 maksekorraldus
8
6 muud sularahata
makseviisid
4
2
0
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005

11. 100
10
20
30
40
50
70
80
90
60
0
Denmark
Portugal
Sweden
Estonia
United Kingdom
Finland
Ireland
Euroopas (2011. a.)
Latvia
Belgium
France
Malta
Netherlands
Spain
Cyprus
Romania
Greece
Lithuania
Poland
Italy
Slovenia
Slovakia
Sularahata makseviiside kasutamise osakaalud
Bulgaria
Czech Republic
Hungary
Austria
Germany
Luxembourg
Euro area
EU
muu
tšekid
e-raha
kaardimaksed
otsekorraldused
maksekorraldused

12. Regulaatori roll
Eesti Pank kehtestab pankadevaheliste maksete arveldussüsteemide
juriidilise raamistiku.
Raamistik on üles ehitatud Eesti Panga ja süsteemiliikmete (pankade)
vahelistele lepingulistele kokkulepetele ja Eesti Panga presidendi määrustega
kehtestatavatele tingimustele:
• TARGET2-Eesti liitumisleping ja TARGET2-Eesti reeglid;
• ESTA liitumisleping ja ESTA reeglid.
Eesti Panga president kehtestab ka süsteemide hinnakirjad.
Lisaks saab Eesti Pank pankadele kehtestada maksekontode pidamist ja
maksete arveldamist käsitlevaid nõudeid. Mais 2010 kehtestas Eesti Pank
maksejuhiste aktsepteerimise tingimused.
14.02.2013 12

13. Järelevaataja roll (1)
Eesti Pank jälgib olemasolevaid ja arendatavaid süsteeme ning hindab nende
süsteemide vastavust rahvusvahelistele ja keskpanga nõuetele.
Järelevaataja rolli täitmisel põhineb Eesti Pank järelevaatamise raamistikule.
Eesti Panga peamised ülesanded arveldussüsteemide järelevaatajana:
• eristab arveldussüsteemide turul süsteemselt olulised ja olulised
arveldussüsteemid;
• määrab arveldussüsteemidele kohalduvad nõuded ja hindab
süsteemide vastavust nendele nõuetele;
• kiidab heaks arveldussüsteemide põhimõtted ja reeglid;
• tuvastab süsteemides ilmneda võivaid riske.
14.02.2013 13

14. Järelevaataja roll (2)
Arveldussüsteemide järelevaatamine on pidev protsess:
14.02.2013 14

15. Järelevaataja roll (3)
Eesti Panga järelevaatamisele kuuluvad kõik Eesti toimivad olulised ja
süsteemselt olulised maksete ja väärtpaberite arveldussüsteemid.
Eesti Pank vaatab järele kolme arveldussüsteemi:
• TARGET2-Eesti;
• ESTA;
• Eesti Väärtpaberikeskuse hallatav väärtpaberiarveldussüsteem.
TARGET2-Eesti on Eesti finantssüsteemi jätkusuutliku toimimise jaoks tähtis
ehk süsteemselt oluline arveldussüsteem, ESTA ja EVK süsteem liigituvad
olulisteks arveldussüsteemideks.
Lisaks osaleb Eesti Pank Euroopa keskpankade süsteemi liikmena
rahvusvaheliste arveldussüsteemide järelevaatamises.
14.02.2013 15

16. Maksekeskkonna edendamine
Eesti Pank osaleb järgmiste finantssektori taristute arendamisel ning poliitika ja
õigusraamistiku kujundamisel ja rakendamisel :
• rahaarveldussüsteem TARGET2;
• väärtpaberiarveldussüsteem TARGET2-Securities;
• keskpankadevaheline piiriüleste tagatiste haldamise raamistik;
• ühtne euromaksete piirkond SEPA.
Eesti Pank teeb maksekeskkonna edendamisel koostööd
Rahandusministeeriumi, Pangaliidu ja pankadega ning Finantsinspektsiooniga.
Aktiivsed koostöökogud on
• Eesti Maksekeskkonna Foorum;
• Eesti maksesüsteemide ekspertide nõukogu ja selle alltöörühmad;
• TARGET2-Securities Eesti rahvuslik kasutajagrupp;
• Eesti Pangaliidu töögrupid.
14.02.2013 16

17. Eurosüsteemi maagiline kolmnurk
CMS
Allikas : ECB

18. Eurosüsteemi keskne arveldusplatvorm TARGET2-Securities (T2S) luuakse
selleks, et ühtlustada väärtpaberitega kauplemise võimalusi euroalal ning
muuta investorite jaoks piiriülesed väärtpaberiarveldused
lihtsamaks, odavamaks ja turvalisemaks.

19. T2S ajaraam
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Ettevalmistusetapp T2S platvormi spetsifitseerimine Migreerumine
Arendamine ja testimine
sh kasutaja testid
• Liitumine toimub kolmes laines. Esimene laine liitub 2015.
aastal, Eesti Väärtpaberikeskus liitub III laines 2016. aasta
novembris.
Eesti turg valis liitumiseks mudeli, kus kõik kontod* viiakse T2Si
tasandile.
* Eurosüsteem kiitis heaks Eesti Väärtpaberikeskuse taotluse Eesti pensionifondide osakute välja
jätmiseks T2S platvormil arveldatavate väärtpaberite hulgast, kuna pensionifondide osakuid ei
arveldata piiriüleselt ja osakute viimine T2Si platvormile oleks Eesti Väärtpaberikeskusele kaasa
toonud olulisi lisakulusid

20. €URO – meie raha
S€PA – ühtne euromaksete piirkond

21. SEPAst üldiselt – keskpankade roll
Ühtne
euromaksete piirkond
elektroonilised makseviisid
Maksekeskkonna edendamine
läbi koostöö ja poliitiliste seisukohtade
avalikustamise
(n SEPA eduraportid).
Regulatsioonide väljatöötamisse Euroopa
Keskpankade Süsteemi ühtse sisendi andmine.
Eestis – Maksekeskkonna Foorum ja aktiivne
koostöö Pangaliidu ning
Rahandusministeeriumiga.
Euroopa Majanduspiirkonna riigid
ühtne sularaha - euro
SEPA idee sai alguse juba 2002 – turu initsiatiivina
“SEPA-le ülemineku määrus” võeti vastu 2012

22. SEPA eesmärk
• Konkurentsivõimeline ja uuenduslik jaemakseteenuse turg
– soodsamad maksevõimalused
– tõhusamad tooted
– parem kvaliteet
• Ühtsed makselahendused üle Euroopa
– 1+1 ehk üks pangakonto ja üks pangakaart

23. SEPA Eestis
• SEPA tingimustele vastavate makseviiside kasutuselevõtt Eestis on
toimunud järk-järgult:
– ELiga liitumine 2004 → EU makse
– euro kasutuselevõtmine 2011 → EU makse hind = kodumaine
– SEPAle üleminek 2014 → kodumaine = SEPA makse
• Muudatuste positiivsed mõjud:
SEPA • Võrreldes krooni ajaga on eestimaalased säästnud
maksekorraldused kahe aastaga ligi 15 miljonit eurot.
• Riigisisesed ja piiriülesed maksed on sama lihtsad ja
mugavad.
• Piiriülesed maksed on kiiremad.
SEPA • Võimalus tasuda piiriüleselt tarbitud toodete/teenuste
otsekorraldused eest oma Eestis asuvalt pangakontolt.
• Maksjate turvalisus on tagatud.

24. SEPA-le üleminek toob kaasa uue teenuse – SEPA
otsekorraldus
• Võimaldab tarbijal tasuda Euroopast ostetud toodete ja teenuste eest
oma kodupanga vahendusel.
• Tarbijate turvalisus on tagatud (sh vajadusel “küsimusi esitamata” ja
tingimusteta õigus tagasimaksele 8 nädala jooksul alates
otsekorraldusmakse teostamisest).
• Eestis on SEPA otsekorraldus esialgu kasutatav ainult piiriüleselt.
• SEPA otsekorralduse pakkujad ja tingimused sõltuvad turunõudlusest ning
konkurentsist.

25. Eesti maksekeskkond peale SEPA-le
üleminekut
Praegu Tulevikus
Riigisiseselt: Riigisiseselt:
• maksekorraldus • SEPA maksekorraldused
• pangasisene ja pankadevaheline • pangasisene ja pankadevaheline e-arve
otsekorraldus püsimakseteenus = e-arve internetipangas +
• e-arve kliendi internetipangas + ühekordne soovi korral automaatne SEPA maksekorraldus
IBAN ehk
maksekorraldus rahvusvaheline kontonumber
Piiriüleselt: Piiriüleselt:
IBAN ehk
• SEPA maksekorraldus kontonumber
rahvusvaheline • SEPA maksekorraldus
• Otsekorralduse ja e-arve osas pole lahendust • SEPA otsekorraldus

26. Üleminekuperioodi pikkus Eestis
(ettevõtted ja avaliku sektori asutused)
• Maksekeskkonna Foorumil arutati ühe aastase üleminekuperioodi
kasutamist ehk kuni 1.2.2015. a,
• 1. aastaga peaks olema enamik võimelised oma raamatupidamissüsteemid-
ja protsessid ümber korraldama,
• Maksimaalse (kahe aastase) üleminekuperioodi kasutamist tuleb iga
üksikjuhtumi puhul eraldi käsitleda.
NB! Tarbijatele toimub kogu üleminek automaatselt.

27. IBAN ehk rahvusvaheline kontonumber
• Eestis IBAN kasutusel paralleelselt riigisisese kontonumbriga (BBAN) juba
alates 2004. aastast.
• IBAN on kliendi pangakontonumber, mis on teisendatud rahvusvaheliselt
aktsepteeritud kujule.
• Eesti riigisisestele kontonumbritele lisatakse täiendavalt riiki ja
makseteenusepakkujat (panka) tuvastavad koodid ja kontrolljärk.

28. Jaemaksesüsteemi ESTA uuendamine vastavaks
üle-euroopaliste
SEPA tingimustega

29. Riikidevahelised arveldused
Korrespondetpangandus EACHA mudel
EBA mudel
Tegelik olukord
Bank Processing Bank ACH EBA
Confidential, © Equens 2006, www.Equens.nl
29

30. Jaemaksete arveldussüsteemid euroalas
number of transactions (millions) concentration ratio
100%
100%
25,000 96% 97% 97% 97% 97%
94%
92%
90%
88%
82%
80%
20,000
75%
70%
67%
60%
15,000
12,738
50% 50%
10,000 40%
30%
5,000 4,259 20%
2,004 1,831 10%
1,544
1,084 702
551 430 148 75 44 6
0 0%
I)
S)
K)
2
E)
E)
)
L)
T)
a)
)
T)
)
R
(IT
R
EP
(S
(N
e
(P
(E
(A
(S
(B
(D
(G
(F
ar
P
P
ST
s
BS
ay
AT
S
EC
ET
PS
S
M
IK
o
en
P
IA
ur
p
O
.
SI
ST
SI
R
C
PA
EP
u
er
D
(e
-C
Eq
Ib
O
SE
ST
BI
s
R
SM
EU
r C
he
ot
ECB report on Financial Integration in Europe (May 2011)

31. ESTA uuenduste eesmärgid
• Maksete valdkonnas suurte ja väikeste pankade vahel võrdsemate
konkurentsitingimuste säilitamine.
• Tarbija jaoks peab teenustase jääma vähemalt tänasele tasemele ehk
maksed ei tohi aeglasemaks muutuda.
• Jaemaksesüsteem peab olema koostalitusvõimeline teiste euroala
jaemaksesüsteemidega.

32. ESTA uuendused pankadele – võrdlus
praeguse olukorraga
ESTA ESTA – EEPS (STET/Core)
praegu tulevikus
Riigisisene pankadevaheline arveldus Jah Jah
Arvelduskiirus (tsükleid päevas) 10 korda päevas 10 korda päevas
Makse kohalejõudmise kiirus kliendile ca 1.5 tundi ca 1.5 tundi
Maksejuhise hind pangale
*aastas vähemalt 25 miljonit maksejuhist (kõik riigisisesed 3 senti ~2 senti*
pankadevahelised maksed)
Pakutavad teenused:
- pärand maksekorraldused (praegused
tavamaksed)
Jah Ei
- SEPA kreeditkorraldused (tavamaksed peale Jah
1.2.2014)*
Ei
* sh maksed 2. Ülestõusmispühal
- SEPA otsekorraldused Ei Jah
Piiriülene pankadevaheline arveldus
* Tulenevalt turuolukorrast peavad pangad olema otsesed
või kaudsed üleeuroopalise arvelduskoja (EBA Clearing)
liikmed ja ühiselt otsustama, et piiriülesed maksed
Ei Tehniliselt jah*
tehakse kasutades kõnealust lahendust.

33. Uuenduste teostamisel on Eesti Panga
partneriks Prantsuse ettevõte STET
• Mis muutub:
– Säilib praegune ESTA hind või muutuvad pankadevahelised maksed kuni
kolmandiku võrra soodsamaks;
– esmajärjekorras jääb maksete kiirus Eestis samaks (NB! STET võimaldab
kiirust tõsta ja selle nimel hakatakse pankadega tööd tegema);
– suurendatakse ESTA tööpäevade arvu – kõigepealt pannakse ESTA tööle
ülestõusmispühade 2. pühal;
– lisaks SEPA kreeditkorraldustele (tavamaksed) on ESTA kaudu võimalik
teha SEPA otsekorraldusi;
– piiriüleste maksete korral sõltub makse kohalejõudmise kiirus teistest
euroala jaemaksesüsteemidest ja on aeglasem (kehtib T+1).

34. Rakendamise ajakava – kõigi pankade jätkamine on
kogu projekti edukaks teostamiseks tähtis
Algus Lõpp Tegevus
Jaanuar 2013 Veebruar 2014 SEPA kreeditkorraldused
Jaanuar 2013 Märts 2014 Arveldused 2. ülestõusmispühal
Jaanuar 2013 täpsustub Koostalitlusvõime EBA STEP2-ga
September 2013 täpsustub Arveldused mittetööpäevadel
Märts 2014 täpsustub SEPA otsekorraldused

35. Tänan tähelepanu eest!
www.eestipank.ee/makse-ja-arveldussusteemid
www.ecb.int/paym/html/index.en.html
www.pangaliit.ee/et/maksefoorum
Kõik esitluses kasutatud graafikud on koostatud Eesti Pangas või Euroopa Keskpangas