Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2019
•
0 gostou•525 visualizações
17. aprilli pressikonverents, kus Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Recomendados
Recomendados
Mais conteúdo relacionado
Mais procurados
Mais procurados (20)
Semelhante a Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2019
Semelhante a Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2019 (20)
Mais de Eesti Pank
Mais de Eesti Pank (20)
Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2019
- 2. Euroopas on kasvuootused varasemast tagasihoidlikumad ning Eesti ettevõtetel on keerulisem eksporditulude kasvu hoida 2 Eesti majanduskasv ja ettevõtete müügitulu kasv on aeglustumas 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Eesti Euroopa Liit Majanduskasv Eestis ja Euroopa Liidus Allikad: Euroopa Komisjon, Eesti Pank, statistikaamet. prognoos
- 3. Kasvuväljavaate halvenemine seab ettevõtete kasumid ja laenumaksevõime taas löögi alla 3 Palgasurve võib säilida ja ettevõtetel on palgakulude kasvu kasumi arvelt varasemast raskem katta 0 2 4 6 8 10 12 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 miljarditeseurodes palgakulud kasumid lisandväärtus kokku Ettevõtete palgakulud ja kasumid Allikas: statistikaamet.
- 4. Ehitus- ja kinnisvarasektor kasvab endiselt kiiresti 4 Hõivatute arv ehitus- ja kinnisvarasektoris endiselt suurenes ja ka palgakasv oli väga kiire -20% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 0 50 100 150 200 250 300 350 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2010=100 rajatised (vasak telg) hooned (vasak telg) ehitusettevõtete osakaal, kelle arvates tööjõu puudus on enim äritegevust takistav tegur (parem telg) Ehitusmaht ja tööjõupuudus ehituses Allikas: statistikaamet. Märkus. Ehitusmahuindeks on nelja kvartali libisev .
- 5. Kinnisvara- ja ehitusettevõtete laenud moodustavad suure osa pankade ettevõttelaenude portfellist 5 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% Rootsi Soome Taani Luksemburg Austria Prantsusmaa Eesti Saksamaa Holland Tšehhi Ühendkuningriik Läti Leedu Iirimaa Poola Slovakkia Ungari Belgia Küpros Itaalia Bulgaaria Hispaania Rumeenia Portugal Horvaatia Malta Sloveenia Kreeka osatähtsus ettevõttelaenudest EL keskmine Kinnisvaraettevõtete laenude osakaal ettevõttelaenudes Allikas: EBA Risk Dashboard Q4 2018.
- 6. Majapidamiste laenunõudlus on suur ja laenujääk kasvas tempokalt -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 majapidamiste laenud kokku muud laenud ja liisingud autoliising eluasemelaenud Allikas: Eesti Pank. Majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv Märkus: Muude laenude aastakasvu näitajat mõjutas 2017. aasta augustist alates ühe krediidiasutuse lisandumine. See mõju taandus 2018. aasta augustis. 6 Uute laenude kasv on samas aeglustunud
- 7. Eluasemeturul on tehingute arv vähenenud ja hinnakasv aeglustumas 7 -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 2015 2016 2017 2018 2019 tehingute arvu aastamuutus korteri hinnaindeksi aastamuutus korteritehingute keskmise hinna aastamuutus Eluasemetehingute arvu ja korterihindade muutus Allikad: maa-amet, statistikaamet. Märkus. Eluasemetehingute arvu muutus on nelja kvartali libisev näitaja.
- 8. Eluasemehindade kasv on olnud kooskõlas pikaajalise tasakaalulise tasemega Tasakaaluline tase on leitud ökonomeetrilise mudeliga, kus selgitavateks muutujateks on sissetulekute tase, laenuintressimäär ja eluruumide arv 8 -0,4 -0,3 -0,2 -0,1 0,0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 ülemine 95% usalduspiir tegeliku hinna ja pikaajalise tasakaalulise väärtuse vahe alumine 95% usalduspiir Eluasemeturu üle- ja alahinnatus ökonomeetrilise mudeli järgi Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused. Märkus. Väärtus 0,1 tähistab 10%list ülehinnatust.
- 9. Rahapesukahtlused on mõjutanud Põhjamaade pangagruppide aktsiahindu 9 -50% -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 2017 2018 2019 Nordea SEB Swedbank Pangagruppide aktsiahindade muutus alates 2017. aasta algusest Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused. Märkus. Viimane vaatlus 12.04.2019.
- 10. Mõju Rootsi pangagruppide rahastamise hinnale on jäänud küllaltki väikeseks Samas pole välistatud, et mõju võib kujuneda senisest suuremaks 10 -0,8% -0,6% -0,4% -0,2% 0,0% 0,2% 0,4% 0,6% 0,8% 1,0% 2017 2018 2019 üheaastase tähtajaga kolmeaastase tähtajaga viieaastase tähtajaga Pangagruppide* pandikirjade keskmine tulumäär tähtajani Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused. * Swedbank, SEB Märkus. Viimane vaatlus 12.04.2019.
- 11. Välismaiste filiaalide osa kerkis vähem kui 1%lt varade mahust 27%le Luminori Läti ja Leedu filiaalide Eesti peakontori alla ühendamine suurendas oluliselt Eesti pangandussektorit 11 0 5 10 15 20 25 30 35 40 31.12.2017 31.12.2018 31.01.2019 koos filiaalidega välismaal filiaalideta välismaal Eestis tegutsevate pankade varad Allikas: Eesti Pank. miljarditeseurodes
- 12. Luminor kavatseb omanikpankadelt saadud rahastuse asendada ajapikku muude vahenditega 12 0 1 000 2 000 3 000 4 000 5 000 6 000 7 000 8 000 Eesti Läti Leedu miljoniteseurodes omakapital muu võlakirjad vahendid mujalt finantssektorist omanikpankadelt kaasatud vahendid mittefinantssektori hoiused Luminori grupi rahastamise struktuur 31.12.2018 seisuga Allikas: avalikud aruanded. Luminori rahastuses on omanikpankadelt saadud vahendite roll suurem kui Eesti panganduses keskmiselt
- 13. Luminori struktuurimuutus suurendab Eesti Panga vastutust finantssektori stabiilsuse tagamisel • Eesti panganduse riske hakkavad rohkem mõjutama Läti ja Leedu majanduse ning panganduse riskid • Pankade rahastamises suureneb võlakirjade osa, mis muudab rahastamise tundlikumaks finantsturgude ja maineriski suhtes • Eesti Panga makrojärelevalve meetmed hakkavad kehtima ka teistes Balti riikides • Eesti Panga makrojärelevalve alases tegevuses muutub varasemast olulisemaks riikidevaheline koostöö • Eesti Panga ülesanne on Luminori grupile vajadusel likviidsustuge pakkuda 13
- 14. Pangandussektori kasumlikkus püsis mullu tugev, Euroopa riikide võrdluses kõrgeimate hulgas Kasumlikkus jäi samaks tänu dividendituludele, tulumaksukulu ja personalikulud suurenesid 14 -0,5% 0,0% 0,5% 1,0% 1,5% 2,0% Rumeenia Ungari Eesti Horvaatia Belgia Leedu Läti Sloveenia Tšehhi Slovakkia Poola Iirimaa Austria Rootsi Belgia Portugal Holland Malta Taani Luksemburg Itaalia Prantsusmaa Ühendkuningriik Soome Saksamaa Küpros Kreeka III kvartal 2018* 2017 Allikas: Euroopa Keskpank. Märkus. 2018. aasta 3 kvartalit aasta baasil. Pangandussektori varade tulukus
- 15. Kasumlikkus on suur eelkõige madalate intressikulude najal 15 Intressikulud on väikesed tänu nõudmiseni hoiuste suurele osale ja madala hinnaga Põhjamaade emapankade rahastusele -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% Ühendkuningriik Soome Luksemburg Taani Itaalia Leedu Rootsi Prantsusmaa Iirimaa Slovakkia Portugal Eesti Tšehhi Saksamaa Austria Belgia Läti Slovakkia Küpros Bulgaaria Kreeka Malta Horvaatia Poola Ungari Rumeenia intressikulu koguvarade suhtes intressitulu koguvarade suhtes Allikas: Euroopa Keskpank. Märkus. 2018. aasta 3 kvartalit aasta baasil. Pangandussektori intressitulu ja intressikulu koguvarade suhtes
- 16. Kasumlikkust toetavad ka pankade suur kuluefektiivsus ja hea laenukvaliteet 16 -80% -70% -60% -50% -40% -30% -20% -10% 0% Eesti Leedu Bulgaaria Tšehhi Horvaatia Rumeenia Rootsi Kreeka Slovakkia Portugal Malta Taani Poola Holland Luksemburg Slovakkia Läti Küpros Soome Ungari Belgia Ühendkuningriik Iirimaa Austria Itaalia Prantsusmaa Saksamaa Allikas: Euroopa Keskpank. Märkus. 2018. aasta 3 kvartalit arvestatud aasta baasil. Pankade tegevuskulud kogutulude suhtes
- 17. Finantssektorit mõjutavad riskid ja makrojärelevalve meetmed
- 18. Põhjamaade pangagruppide rahastamisega seotud riskid on kasvanud • Rahapesukahtlused on mõjutanud Põhjamaade pangagruppide aktsiate hindu, kuid mõju rahastamisele on jäänud väikeseks • Mõju Põhjamaade pangagruppide rahastamise hinnale või kättesaadavusele võib kujuneda suuremaks • See võib üle kanduda ka Eesti pankadele antud laenude hinda ning muuta laenamise Eesti ettevõtetele ja majapidamistele kallimaks • Mõju Eestis tegutsevatele pankadele vähendab see, et pangad rahastavad ennast peamiselt kodumaiste hoiustega 18
- 19. Jätkuvalt on võimalik, et eraisikute eluasemenõudlus võib suureneda ja laenukasv kiireneda • Eraisikute laenunõudlus püsis suur, uute laenude kasv samas aeglustus • Ka eluasemeturu aktiivsus vähenes ja hinnakasv on aeglustumas • Laenunõudlust toetavad tegurid – kiire palgakasv ja madalad intressimäärad – jäävad lähiajal püsima • Seetõttu on endiselt oht, et eraisikud võivad hinnata oma laenuvõimekust üle ja võtta üle jõu käivaid laene 19
- 20. Kinnisvara- ja ehitusettevõtete laenumaksevõime halvenemine mõjutaks oluliselt pankade laenukvaliteeti • Kinnisvara- ja ehitussektori panus SKPsse on viimastel aastatel jõudsalt suurenenud • Kinnisvara- ja ehitusettevõtete laenud moodustavad suure osa pankade laenuportfellist • Majandustsükli pöördudes või nõudluse vähenedes võib nende laenumaksevõime ja seega ka pankade laenukvaliteet halveneda 20
- 21. Koalitsiooniläbirääkimisi pidanud erakondade kavatsus muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks kätkeb endas mitmeid olulisi riske • Kui osa inimesi otsustab raha välja võtta, siis tulenevalt pensioniinvesteeringute pikaajalisusest võib see vähendada jääjate osakute väärtust ja halvimal juhul kaasa tuua nn fondijooksu • Välja võetud raha suunamine tarbimisse ja laenu kasutades ka kinnisvaraturule toob kaasa majanduse ülekuumenemise ning kinnisvarahindade ja eluasemelaenude liigkiire kasvu • Sellises olukorras peaks riigi eelarvepoliitika aitama majandust tasakaalus hoida • Kuna tekib olukord, kus töötajaid ühe pensionäri kohta jääb järjest vähemaks, aga inimesed ise ei säästa, peab olema ka selge, kuidas tagada, et tulevikus oleks raha pensionäride ülevalpidamiseks 21
- 22. Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid 2019. aasta aprillis Kui Rootsi pangagruppide rahastamistingimused halvenevad, võib see muuta Eesti majanduse rahastamise kallimaks ja mõjutada Eestis tegutsevate pankade likviidsust. Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutaks negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtete tulusid ja laenumaksevõimet. Jätkuva kiire palgakasvu ja tugeva kindlustunde toel võib eluasemenõudlus suureneda ja kiirendada eluasemelaenude kasvu. Majapidamised võivad võtta üle jõu käivaid laene ja see võib muuta pangad kinnisvarasektori riskide suhtes haavatavamaks. Tööjõud, investeeringud ja rahastamine on koondunud ehitus- ja kinnisvarasektorisse. Majandustsükli pöördudes või nõudluse vähenedes halveneks ehitus- ja kinnisvaraettevõtete laenumaksevõime ja pankade laenukvaliteet. väike risk suur risk noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, oktoobri 2018 hinnanguga 22
- 23. Eesti Pank on kehtestanud nõuded pankade kapitalipuhvritele ja eluasemelaenude väljastamisele: • süsteemse riski kapitalipuhver • kaitseks majandus- või finantskeskkonna ootamatu halvenemise korral • muuhulgas arvestab kinnisvara- ja ehitussektori laenude suurt osa pankade laenuportfellis • süsteemselt oluliste pankade kapitalipuhver • pankadele, kelle toimimine on tähtis kogu süsteemi seisukohast • vastutsükliline kapitalipuhver • kiirest laenukasvust tuleneva riski vähendamiseks • nõuded eluasemelaenude väljastamisele • liiga kiire laenukasvu ohjamiseks ning pankade ja majapidamiste vastupanuvõime suurendamiseks 23 Eesti Panga meetmed finantssektori stabiilsuse toetamiseks
- 24. Laenukasvu riskide vähendamiseks mõeldud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra ei ole vaja praegu tõsta 24 Ettevõtete ja majapidamiste võlg ei ole kasvanud kiiremini kui SKP -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 8 aasta jooksev keskmine SKP aastakasv nominaalse SKP aastakasv võla aastakasv Ettevõtete ja majapidamiste võla ning nominaalse SKP aastakasv Märkus. Nominaalse SKP aastakasv on nelja kvartali libisev keskmine. Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.
- 25. Mõnedel pankadel on olnud viimastel aastatel võimalik arvestada eluasemelaenude riski katteks järjest vähem kapitali 25 0% 5% 10% 15% 20% 2014 2015 2016 2017 2018 Suuremate pankade eluasemelaenude kaalutud keskmine riskikaal Allikad: finantsinspektsioon, Eesti Pank. Riskikaal määrab, kui suure osa laenude pealt peab pank kapitalinõude arvutama
- 26. Eestis hoiavad suuremad pangad eluasemelaenude riski katteks vähem kapitali kui lähiriikide pangad 26 Rootsi, Soome ja Belgia on rakendanud meetmeid, mis aitavad ära hoida seda, et eluasemelaenude riski katteks hoitakse liiga vähe kapitali 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% Rootsi Belgia Soome ÜK Luksemburg Austria Holland Saksamaa Prantsusmaa Hispaania Eesti* Taani Leedu* Portugal Itaalia Iirimaa Kreeka Läti* Sisemisi riskihinnanguid kasutavate pankade eluasemelaenude kaalutud keskmine riskikaal (30.06.2018) Allikad: EBA 2018 EU-wide transparency exercise, ESRB, Eesti Pank. * Rootsi päritolu pangad miinimumnõue Rootsis (25%) miinimumnõue Soomes (15%) meetme mõju Belgias (u 18%)
- 27. Eesti Pank kavatseb kehtestada eluasemelaenude riskikaalule 15% alampiiri nõude • Eesmärgiks on ära hoida seda, et eluasemelaenude riski katteks hakatakse veelgi vähem kapitali hoidma • Nõude suuruses on lähtutud pankade tugevusanalüüsist, mille aluseks olnud riskistsenaariumis eeldati 2009. aastale sarnast majandusšokki • Pärast kooskõlastamist Euroopa Liidu institutsioonidega on võimalik meede rakendada III kvartalis 2019 27
- 28. Eesti Panga meetmed finantssektori stabiilsuse toetamiseks Eesti Panga makrofinantsjärelevalve meetmed Instrument Määr Kehtivuse algus Süsteemse riski puhver 1% 1. august 2016 Süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver Swedbank AS, AS SEB Pank 2% 1. august 2016 Luminor Bank AS 2% 1. juuli 2018 AS LHV Pank 1% 1. jaanuar 2019 Vastutsükliline kapitalipuhver 0% 1. jaanuar 2016 Eluasemelaenunõuded* 1. märts 2015 laenusumma ja tagatise suhtarvu piirmäär 85%** laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär 50% maksimaalne laenutähtaeg 30 aastat * Piirmäärasid ületavate laenude maht võib moodustada kuni 15% kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust. ** KredExi käendusega antud laenude puhul on piirmäär 90%. 28