Eesti Panga avalik loeng. Lektor Mari Tamm, 27.05.2015

1. Põhjamaade pangad ja Eesti
finantsstabiilsust mõjutavad riskid
Mari Tamm
Avalik loeng Eesti Panga muuseumis
27. mail 2015
1

2. Enamus Eesti pangandussektorist on
Põhjamaiste pangagruppide omanduses
2
Swedbank, 40%
SEB Pank, 23%
Danske Bank
(filiaal), 10%
Nordea Bank (filiaal),
14%
DNB, 3%
teised välismaised
pangad, 5%
kodumaised pangad,
5%
Pankade turuosad koguvarade põhjal 2014. aasta lõpus

3. Oluline osa Eesti majandusest on
Põhjamaadega seotud
3
Norra
4%
Rootsi
18%
Soome
15%
Taani
3%
muud
60%
Eesti kaupade ekspordi jaotus riikide kaupa
Allikas: statistikaamet

4. Ettekande ülesehitus
• Põhjamaade panganduse struktuur ja arengud
• Eesti pankade seosed emaettevõtetega
• Eesti finantssektori stabiilsust mõjutavad peamised riskid
Ettekanne põhineb Eesti Panga Finantsstabiilsuse Ülevaatel 1/2015
4

5. Põhjamaade panganduse struktuur ja arengud
5

6. Põhjamaade pangandussektor on suur,
kontsentreeritud ja omavahel tihedalt seotud
Probleemid ühes pangas mõjutavad suurt osa pangandusest
6
0%
100%
200%
300%
400%
500%
Luksemburg
Malta
Ühendkuningriik
Iirimaa
Küpros
Holland
Rootsi
Taani
Austria
Hispaania
Prantsusmaa
EuroopaLiit
Portugal
Soome
Belgia
Saksamaa
Kreeka
Norra
Itaalia
Horvaatia
Läti
Sloveenia
Tšehhi
Eesti
Bulgaaria
Ungari
Poola
Slovakkia
Leedu
Rumeenia
Pangandussektori koguvarade suhe SKPsse 2013. aasta lõpus
pangandussektor kokku kodumaised pangad
Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat, Norra statistikaamet; Eesti Panga arvutused
1579%
689%

7. Majapidamiste võlakoormus on
rahvusvahelises võrdluses kõrge
Majapidamised on majandusšokkidele haavatavad
7
0%
50%
100%
150%
200%
250%
300%
Taani
Holland
Norra
Küpros*
Rootsi
Ühendkuningriik
Portugal
Hispaania
Soome
Kreeka
Belgia
Prantsusmaa
Saksamaa
Austria
Eesti*
Itaalia
Tšehhi
Läti*
Slovakkia
Sloveenia
Leedu*
Majapidamiste võla ja kasutatava tulu suhe 2014. aasta I kvartalis
* 2013. aasta lõpu seisuga
Allikas: Euroopa Keskpank, Norra statistikaamet; Eesti Panga arvutused

8. Põhjamaade pangad on aktiivsed
välisturgudel
Pankade käekäik ja riskid sõltuvad ka teiste riikide
majanduskeskkonnast ja riskidest
8
Põhjamaade pangagruppide poolt väljastatud laenude jaotus riikide kaupa
Danske Nordea SEB Swedbank Handelsbanken DNB
Rootsi 14% 28% 74% 87% 66%
Norra 17% 18% 2% 3% 11% 81%
Taani 47% 27% 1% 4%
Soome 18% 22% 1% 6%
Balti riigid 3% 9% 9%
Saksamaa 11%
Venemaa 2%
Muud* 5% 3% 1% 12% 19%
* Pangagrupid jaotavad aruannetes laene riigiti erinevalt, mistõttu võib "muud" sisaldada ka teisi tabelis olevaid riike
Allikas: Pangagruppide avalikud aruanded ja veebilehed; Eesti Panga arvutused

9. Põhjamaade pangad rahastavad ennast
suures osas finantsturgude kaudu
See teeb pangad haavatavaks finantsturgusid tabavate šokkide ja
Rootsi pankade usaldusväärsuse vähenemise suhtes
9
0%
20%
40%
60%
80%
100%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Allikas: Riksbank
Rootsi pankade kohustuste struktuur
väärtpaberid hoiused muud kohustused

10. Põhjamaade pankadel on omavahendeid
suhteliselt vähe
Kapitaliseerituse tase on samas rahvusvahelises võrdluses
suhteliselt kõrge
10
0%
5%
10%
15%
20%
25%
0% 2% 4% 6% 8% 10%
esimesetasemepõhiomavahenditesuhtarv
omakapitali suhe varadesse
Pangagruppide esimese taseme
põhiomavahendite suhtarv ja omakapitali
suhe varadesse 2014. aasta juunis lõpus
Euroopa pangagrupid Põhjamaade pangagrupid
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
0
50
100
150
200
250
1992
1994
1996
1998
2000
2002
2004
2006
2008
2010
2012
%
%
Rootsi pankade koguvarade* suhe SKPsse
ja omavahendite suhe koguvaradesse
varad*/SKP (vasak skaala)
omavahendid/koguvarad (parem skaala)
* ainult Rootsi residendid
Allikas: Riksbank
Allikas: Riksbank Financial Stability Report 2/2014

11. Madala inflatsiooni tõttu on Põhjamaade
rahapoliitika olnud leebe
Madalad intressimäärad on toetanud pankade varade
kasvu
11
-0.5%
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
3.5%
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Allikas: Reuters EcoWin
Rahapoliitilised intressimäärad
Rootsi keskpanga repomäär
Taani keskpanga diskontomäär
ECB põhiliste refinantseerimisoperatsioonide alammäär

12. Kinnisvarahindade kasv on kiire ja
võlakoormus suureneb
Kinnisvaraturu ja laenamisega seotud riskid on suurenenud
12
50
75
100
125
150
175
200
225
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Allikad: erinevad, Eesti Panga arvutused
Korterite hinnad Põhjamaade pealinnades
(2005 =100)
Oslo Stockholm Helsinki
Kopenhaagen Tallinn
50
70
90
110
130
150
170
190
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
Allikas: Riksbank
Rootsi majapidamiste võlakoormus ja
kinnisvarahinnad
majapidamiste võla ja kasutatava tulu suhtarv
reaalne kinnisvarahinnaindeks (2000=100)

13. Investorid hindavad Põhjamaade
pangagruppidega seotud riske madalaks
Usalduse vähenemisel võib rahastamine muutuda kallimaks ja
keerulisemaks
13
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
3.5%
4.0%
4.5%
04/2011
07/2011
10/2011
01/2012
04/2012
07/2012
10/2012
01/2013
04/2013
07/2013
10/2013
01/2014
04/2014
07/2014
10/2014
01/2015
Rootsi kolme suure pangagrupi võlakirjade
keskmine tulumäär* tähtaegade kaupa
5 aastat 3 aastat 1 aasta
* SEBi, Swedbank ja Nordea tulumäärade/preemiate aritmeetiline keskmine
Allikas: Bloomberg; Eesti Panga arvutused
0
50
100
150
200
250
300
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
baaspunkti
Rootsi kolme suure pangagrupi krediidiriski
vahetustehingute preemia (CDS) preemia*

14. Rootsis on võetud meetmeid riskide vähendamiseks
ja pankade vastupanuvõime tagamiseks
Seniste meetmete mõju laenukasvule ja kinnisvara hindadele on vähene
14
* Süsteemse riski puhvri nõue hakkas kehtima süsteemselt olulistele pangagruppidele 1. jaanuarist 2015 ja
vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue hakkab kehtima 1. septembrist 2015
0%
5%
11%
16%
21%
26%
tegelik nõutav
tase
tegelik nõutav
tase
tegelik nõutav
tase
tegelik nõutav
tase
Handelsbanken Nordea SEB Swedbank
Allikad: pangagruppide finantsaruanded, Rootsi finantsinspektsioon
Rootsi suuremate pangagruppide esimese taseme põhiomavahendite tase
2014. aasta IV kvartalis võrreldes nõutavaga* ja finantsvõimenduse määr
vastutsüklise kapitalipuhvri määr Rootsis 1%
25% riskikaalu miinimumnõue
kinnisvaralaenudele Rootsis ja Norras
II samba järelevalveline lisanõue
süsteemse riski puhver 5%
kapitali säilitamise puhver 2,5%
esimese taseme põhiomavahendite
miinimumnõue 4,5%
finantsvõimenduse määr

15. Eesti pankade seosed emaettevõtetega
15

16. Emapankadest pärinevate ressursside
roll rahastamises on vähenenud
Mõne panga jaoks on emapanga ressurss endiselt oluline
16
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
0
1,000
2,000
3,000
4,000
5,000
6,000
7,000
8,000
9,000
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
mlneurot
Nelja suurema panga emaettevõtete kaudu kaasatud kohustused
kohustused emaettevõtete ees (vasak telg) osakaal kogukohustustes (parem telg)

17. Emaettevõtetega seotud nõuete osakaal
likviidsetes varades on oluliselt suurenenud
Pangagruppide likviidust juhitakse grupi tasandil
17
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
mlneurot
Nelja suurema panga nõuded emaettevõtetele
nõuded emaettevõtetele (vasak telg) osakaal likviidsetes varades (parem telg)

18. Netopositsioon emapankade suhtes pankadel
kokku nullilähedane, kuid pangati erinev
Muutused emapankade rahastamises ja likviidsuses võivad
mõjutada ka Eesti panku
18
-50%
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
-10,000
-8,000
-6,000
-4,000
-2,000
0
2,000
4,000
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
mlneurot
Nelja suurema panga koondnetopositsioon emaettevõtete suhtes
nõuded (vasak telg) kohustused (vasak telg) netopositsioon (% koguvaradest, parem telg)

19. Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid
19

20. Enamik Eesti finantsstabiilsust
ohustavatest riskidest on väikesed
Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid
Väliskeskkonna nõrgenemine võib tuua kaasa majanduslanguse ja halvendada
pankade laenukvaliteeti
Põhjamaade majanduse ja pankade riskide ümberhindamine finantsturgude poolt
suurendab pankade rahastamis- ja likviidsusriski
Madalate intressimäärade ja sissetulekute kasvu tõttu Eesti kinnisvara hindade tõus
kiireneb, mis suurendab riske finantssüsteemis
väike risk suur risk
noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, oktoobri 2014 hinnanguga
20

21. Väliskeskkonda toetab euroala
majanduskasvu kiirenemine
Majanduse taastumist takistavad suur võlakoormus ja
tööpuudus mõnedes riikides ning geopoliitilistest pingetest
tingitud ebakindlus
21
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015*
* kiirhinnang 2015. aasta I kvartali kohta
Allikas: Eurostat
Euroala SKP reaalkasv
SKP kvartalikasv SKP aastakasv

22. Vene sanktsioonide ja majanduslanguse
mõju Eesti majandusele on tagasihoidlik
Venemaa-suunalise ekspordi vähenedes on väljavedu
teistesse sihtriikidesse suurenenud
22
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
2014 2015
protsendipunkti
Allikas: statistikaamet
Riikide panused kaupade ekspordi kasvu
Leedu
Läti
Rootsi
Soome
Venemaa
muu
ekspordi aastakasv (%)

23. Pankade laenuportfelli kvaliteet on hea
Venemaa riskidele avatud ettevõtete viivislaenude
prognoositav kasv on väike
23
Lisaks Eesti Panga prognoosi põhistsenaariumile on analüüsitud erineva ulatusega (5, 10 ja 15 protsendipunkti
suuruse) majanduslanguse ja Vene riskidele avatud ettevõtete laenukvaliteedi halvenemise mõju viivislaenudele
0
50
100
150
200
250
300
350
põhi-
stsenaarium
5pp 10pp 15pp Venemaa
mlneurot
Kasum ilma laenuallahindlusteta ja
viivislaenude mahu muutus ilma
mahakandmisteta 2015. aastal
kasum viivislaenude muutus
0%
2%
4%
6%
8%
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate
laenude osakaal laenuportfellis
tegelik põhistsenaarium 5pp
10pp 15pp Venemaa

24. Põhjamaadest lähtuv risk Eesti pankade
rahastamisele ja likviidsusele
• Riskide kuhjumine kinnisvara hindade tõusu ja võlakoormuse
suurenemise kujul jätkub
• Suurte pangagruppide rahastamine on haavatav ja omavahendeid
varade suhtes vähe
• Nõudeid pankade kapitalile ja laenudele on karmistatud, kuid selle
mõju on seni väga väike
• Emapankade rahastamis- ja likviidsusprobleemid võivad suurendada
ka Eesti suuremate pankade likviidsus- ja rahastamisriske
24

25. Kinnisvarahindade aeglasem kasv on
sissetulekute kasvuga paremas kooskõlas
Sissetulekute suurenemise ja madalate intressimäärade mõjul
võib kinnisvara hindade tõus ja laenukasv kiireneda
25
0.0
0.5
1.0
1.5
2.0
2.5
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Allikad: maa-amet, statistikaamet
Tallinna korteritehingute mediaanhind ja brutokuupalk
Tallinna korteri m2 mediaanhind
brutokuupalk Tallinnas
korterite mediaanhinna ja brutokuupalga suhe (parem telg)

26. Kinnisvara ehitus- ja arendustegevus
on hoogustunud
Suure hulga uute pindade turuletulek võib suurendada
kinnisvaraga tegelevate firmade laenumakseriske
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Allikas: statistikaamet
Eluruumidele väljastatud ehitus- ja
kasutuslubade arv
ehitusload kasutusload
0
50
100
150
200
250
300
350
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
kasulikpind,tuhatm2
Ehitus- ja kasutusloa saanud
äripinnad
kaubandushoonete ehitusload
kontorihoonete ehitusload
kaubandushoonete kasutusload

27. Laenu- ja liisinguportfelli kasv jäi
mõõdukaks
Eluasemelaenude mahu aastakasv oli aprillis 3,3%
27
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasvud
ettevõtete laenud eluasemelaenud
muud majapidamiste laenud ettevõtetele ja majapidamistele antud laenud kokku

28. Eesti Pank kehtestas 1. märtsist 2015
eluasemelaenudele nõuded
* KredExi käendusega laenude puhul kuni 90%
Nõue
Maksimaalne
lubatud määr
Eluasemelaenu summa tagatise väärtusest 85%*
Laenumaksed netosissetulekust 50%
Eluasemelaenu tähtaeg 30 aastat
Lubatud erandid: kuni 15% kvartali jooksul antud laenumahust võib anda
piirmäärasid ületavate tingimustega
28

29. Tänan kuulamast!
29