1. Vabavara Eesti koolidesse
Edmund Laugasson
http://www.hitsa.ee/haridus/korgharidus/tiigriulikooli-programmhttp://www.tlu.ee/dsl
Digiturbe Labor on toetatud HITSA Tiigriülikooli programmi poolt.
See uuring on toetatud HITSA Tiigriülikooli programmi poolt.
3. Miks vabavara on oluline hariduses?
● http://www.gnu.org/education/
– aitab ehitada tugevamat kogukonda läbi inimväärtuste
õpetamise – üksteise aitamine ja toetamine läbi
võimaluse legaalselt tarkvara jagada
– aitab säästa niigi nappi maksumaksja raha ja
võimaldab seda investeerida Eesti majandusse
– riik ei koolita maksumaksja raha eest enam
välismaistele äriettevõtetele kliente – taas voolab raha
riigist välja
– välditakse tootjalukustust (vendor lock-in)
– vähendab piraatlust – koolid võivad küll soodsamalt
saada ent pärast lõpetamist tuleb ikkagi maksta....
5. Microsofti hinnatõus
● Maailmapanga andmeil -
http://data.worldbank.org/about/country-classifications/countr
y-and-lending-groups#High_income
- on Eesti kõrge sissetulekuga maa: 12 616 € ja rohkem
aastas – see summa suureneb tasapisi (oli 12 476)
● sellest tulenevalt ei saa Microsoft pakkuda enam programmi
„Partners in Learning“ (PiL) hüvesid – soodsamaid hindu
litsentside rentimisel
● hinnatõus toimus 01.07.2011 kuid veidi enne seda
pakuti 3-aastast püsilepingut, mida enamus
koole ka valis – 3 aastat saabki täis 30.06.2014 ja seda nüüd
pikendati 30.06.2017-ni – kuni selle ajani on aega üle minna
vabatarkvarale – seda on öelnud ka Haridus- ja
Teadusministeerium. Tegelik hinnatõus on kümnetes kordades
suurem kui avalikult räägitud ja seal on tehnilised nüansid taga.
6. Vabavara mujal maailmas
● mitmed avaliku sektori asutused üle maailma kasutavad
– http://opensource.com/government
– http://www.comparebusinessproducts.com/fyi/50-places-linux-runnin
g-you-might-not-expect
– https://joinup.ec.europa.eu/elibrary/case
– http://wiki.fsfe.org/Free_Software_usage_in_public_administration
– http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Linux_adopters
– https://wiki.ubuntu.com/Education/UbuntuSchools
– http://goo.gl/maps/4ivGr - Soome koolid
– http://et.scribd.com/doc/27641474/Edmund-Laugasson-Vaba-tarkva
ra-mujal-maailmas
● USA valitsusorganisatsioonid, Müncheni Linnavalitsus, Taani
avalik sektor, Hispaanias, Hollandis, Soomes, Itaalias jne
7. Eesti koolides
● mitmed koolid kasutavad:
– Kivimäe Põhikool
– Rapla Vesiroosi Gümnaasium
– Tallinna LV Haridusameti pilootprojekt – Tallinna
Mustamäe Gümnaasium, Tallinna Mahtra
Gümnaasium, Merivälja Kool, Tallinna Mustamäe I
Lasteaed-Algkool, Tallinna Mesimummu Lasteaed
– jne – täisuuringut ei ole veel tehtud
● https://wiki.ekool.eu/index.php/Vabavara - need
probleemid on tänaseks eskaleerunud, summad
on kasvanud...
8. Millised küsimused on tekkinud?
● ühilduvus – ostetud raudvara ei pruugi ühilduda
ja on vaja ühilduv raudvara asemele soetada.
Sama on tegelikult ka MS Windowsiga (eriti 8) –
näitena Müncheni LV üleminek kus ülemineku
käigus korrastati ka IKT-taristu
● failivahetust ei rajata impordile-ekspordile – siin
on võimalikud lahendused, täpsemalt
http://www.slideshare.net/edmundlaugasson/failivormingud-kuidas-hakkama-s
aadayhilduvusega
● levinud eksiarvamustest ja nende vastustest -
http://www.slideshare.net/edmundlaugasson/vaba-tarkvara-pev
slaidid 21-32
9. Õpitarkvara
● uus õpitarkvara tuleb luua võimalusel
veebipõhisena (HTML5 märksõnaks, flash on
surnud tehnoloogia, samuti silverlight)
● olemasolevat Windowsi tarkvara saab kasutada
ühilduvuskihi (nt Wine ja selle edasiarenduse
PlayOnLinux ja PlayOnMac) alusel
● CNC-seadmed töötavad, on vaja veel arendada
● robootika üldiselt töötab, Lego puhul on vaja
arendada
10. Riiklik õppekava 1
Põhikooli Riiklik Õppekava -
https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001?leiaK
ehtiv
sisaldab lisa 10: valikaine „Informaatika“ -
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/9201/1009
/VV1_lisa10.pdf
Kahjuks neid õppekava nõudeid suures osas ei
täideta – vähesed koolid kes neid täna järgivad.
11. Riiklik õppekava 2
1.1.2 Õppeaine kirjeldus
● Informaatika õpetamise põhimõtted põhikoolis on:
– 6) vaba tarkvara ja avatud sisu: võimaluse korral
eelistatakse kommertstarkvarale vaba tarkvara;
– 9) sõltumatus tarkvaratootjast: õpe ei tohi olla üles
ehitatud üksnes ühe tarkvaratootja või platvormi
kasutamisele; koolil on kohustus tutvustada ka
alternatiive
Õigem on „kommertstarkvara” (commercial
software) asemel kasutada „omanduslik tarkvara”
või ka „omandvara” (proprietary software).
12. Riiklik õppekava 3
1.1.4 Füüsiline õpikeskkond
● Informaatikaklassis on õpilasele tagatud
järgmiste vahendite kasutamine:
– 7) erineva operatsioonisüsteemiga arvutid (nt lisaks
MS Windowsile ka Mac OS või Linux);
13. Kontoritarkvara LibreOffice
● jäädavalt tasuta – vaba tarkvara
● 4 riigihanget toetavad -
http://www.riso.ee/et/LibreOffice-tugihanked
● http://www.libreoffice.ee/ - õppematerjalid,
tugifoorum, allalaadimine jne
● toetab ka MS Office-i failivorminguid
● hea PDF-i tugi, sh PDF-failide redigeerimine,
hübriiddokumendi tegemine
● mitme platvormi tugi – Windows, Linux, Mac OS,
nutiseadmetele vaatamine olemas, arendus käib
22. Valemid
LibreOffice Math
.odf – OpenDocument Formula
.fodf – „lame” ODF
.otf - mall
Microsoft Equation Editor
MS Word-i koosseisus ja
selle faililaiendid
LibreOffice-i lisand Dmaths
valemite, stereomeetriliste
kujundite mugavaks
sisestamiseks
23. Andmebaasid
LibreOffice Base
.odb – OpenDocument
Database
Viited:
http://en.wikipedia.org/wiki/OpenDocument
http://en.wikipedia.org/wiki/OpenDocument_technical_specification
Microsoft Access
.accdb - 2007
.mdb - 2003
24. Kasutamise alused 1
● MKM koosvõime raamistik –
http://www.riso.ee/et/koosvoime/raamistik
– Riigi IT arhitektuur –
http://www.riso.ee/et/koosvoime/arhitektuur
lk 38 alates:
– mitmepoolset muutmist vajavad dokumendid –
OpenDocument (.odt, .ods, .odp, .odg jne)
– mitmepoolset muutmist mittevajavad dokumendid – PDF
● 4 riigihanget -
http://www.riso.ee/et/LibreOffice-tugihanked
● kontoritarkvara kasutamise analüüs avalikus sektoris -
http://www.riso.ee/et/koosvoime/vabavara/kontoritarkvara
25. Kasutamise alused 2
● LibreOffice on kontoritarkvara pakett, mis
naturaalselt toetab OpenDocumenti
failivorminguid (OpenOffice-i järeltulija)
● LibreOffice suudab avada ja salvestada MS
Office-i faile
● MS Office 2010 ja uuem suudab avada ja ka
salvestada LibreOffice-i faile
● failivahetust ei soovita rajada impordile-
ekspordile – sellest räägib tegelikult ka
koosvõime raamistik
26. Kasutamise alused 3
● LibreOffice ei ole ainus, mis OpenDocumenti
naturaalselt toetab ent on selles parim
● jäädavalt tasuta – LGPL v3 litsents
– The Document Foundation – tarkvara
– OASIS – failivorming OpenDocument
● OpenDocument on avatud failivorming:
ZIP-iga kokkupakitud XML-failide kogumik –
lihtne integreerida
dokumendihaldussüsteemidega ja avatav ka ilma
LibreOffice-ita
27. Kasutamise alused 4
● kasutajaliides väga sarnane MS Office 2003-ga
● areneb kiirelt – 1...2 kuu järel uus versioon
https://wiki.documentfoundation.org/ReleasePlan
● olemas levinud tarkvaraplatvormidele – MS
Windows, Mac OS X, Linux; vaadatav ka
nutiseadmetel
● failid on ristkasutatavad kuid ei soovita võõrasse
vormingusse salvestada
● Eesti riik toetab läbi koosvõime raamistiku
28. Kasutamise alused 5
● MS Office-i eri versioonid ei ühildu hästi
omavahel – nt 2010 ja 2013
● sama versiooni hoidmine allasutustes on
kulukas
● vabanev raha on võimalik suunata kohaliku elu
arendamisse ja mitte välismaale
● üleminekuperioodil ja ka hiljem on mõistlik
kasutada pilverakendusi – OneDrive (endine
SkyDrive), Google Drive, RollApp jne
29. Tugi
● www.libreoffice.ee – õppematerjalid ja foorum
● www.pingviin.org kogukonna foorum
● ALVATAL-i liikmed – http://alvatal.ee/liikmed.htm
– Vaba Tarkvara Teadmuskeskus - loomisel
● koolitusfirmad pakuvad koolitusi