1. Varje Tipp,
metoodik-haridustehnoloog
28.11.2010
PÄRNU

2. 2
E-ÕPE
koondab enda alla nii
 veebipõhist õpet
 arvutipõhist õpet
 virtuaalseid õpperuume
 elektroonset kommunikatsiooni
 virtuaalseid koostöövõimalusi
 ...

3. E-õppe võimalused
3

4. 4
Täielikult veebipõhine õpe
Kogu kursuse õppeprotsess
(sisu edastamine, info levitamine, suhtlemine,
õppijate hindamine, tagasiside)
toimub veebipõhiselt, auditoorseid kohtumisi ei ole.
Näide: E-kursus Grupitöö tarkvara
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/grupitoo

5. 5
Osaliselt veebipõhine õpe
 kursuse õppeprotsess toimub
veebipõhiselt, kuid kursuse jooksul
toimub ka auditoorseid seminare või
praktikume

6. 6
Auditoorne
õpe veebipõhise toega
 kursuse õppeprotsess toimub auditoorselt,
regulaarselt toimuvad auditoorsed loengud,
mis moodustavad üle 25 % kogu õppetöö
mahust
 kursuse veebipõhist õpikeskkonda
kasutatakse näiteks õppe- ja
juhendmaterjalide kättesaadavaks
tegemiseks, kodutööde esitamiseks vm.

7. 7
E-õpet kasutatakse
 kursuse õppematerjalide esitamiseks, kusjuures
materjalid võivad sisaldada teksti, fotosid, videot ja
audiot;
 õppijate ja õpetajate vaheliseks ning õppijate
omavaheliseks suhtlemiseks foorumi, postkasti, jututoa
või sotsiaalse tarkvara vahendusel;
 õppimise hõlbustamiseks, kasutades
otsingusüsteeme, sõnastikke, fotode andmebaase,
viiteid veebis leiduvatele materjalidele;
 õppijate hindamiseks (testid ja ülesanded);
 kursuse administreerimiseks (õppijate ning õpitulemuste
haldamine, statistika õppijate tegevuse kohta);
 tagasisideks (elektroonilised küsitlused, foorumid).

8. Sotsiaalne tarkvara
 Mõiste „Sotsiaalne tarkvara” võttis kasutusele
Clay Shirky 2002. aastal ja defineeris seda kui
tarkvara, mis võimaldab grupitööd, luues
soodsa keskkonna mõtete ja ideede
jagamiseks, kogumiseks ning uute teadmiste
tekkimiseks.
8

9. 9
E-õppe rakendamine eeldab
 vajalikku tehnilist baasi, internetiühendust;
 koolitajate ja koolitatavate valmisolekut;
 veebipõhiseid õppematerjale (doc, rtf, pdf,
ppt, html, jpg, jt...)
 strateegiat

10. Rakendatavad meetodid e-õppes
 Aktiivõpe
 Probleemipõhine õpe
 Projektõpe
 Rollimängud ja simulatsioonid
 Rühmatöö ja arutelud
 Õpikommuunid ja kogukonnad
 Virtuaalne portfoolio
 Jpm…
10

11. Aktiivõpe
 Tegevuse sisu määratud osaleja poolt
 Sotsiaalsete oskuste omandamine
osaleja aktiivsuse tulem
 Protsess ei ole ette planeeritud
 Juhendaja kui vaatleja ja suunaja
11

12. Probleemipõhine õpe
 Osaleja on iseseisev ja aktiivne
 Situatsioon reaaleluline
 Õigeid otsuseid mitu
 Õppimine kui koostöö
 Õpikeskkonna mitmekesisus
 Juhendaja kui vaatleja ja suunaja
12

13. Projektõpe
 Pikaajaline õpiotstarbeline tegevus
 Meeskonnatöö eeldus
 Tegevused osalejatekesksed
 Ülesanded reaalelulised
 Juhendaja kui vaatleja ja suunaja
13

14. Rollimängud ja simulatsioonid
 Väljamõeldu simuleerimine
 Reaalelulise sündmuse modelleerimine
 Veebi- või programmipõhisena:
võitlusele orienteeritud
suhtlusele orienteeritud
14

15. Rühmatööd ja arutelud
 Suurema ülesande jagamine väiksemateks
alaülesanneteks
 Osalejatevaheline koostöö
 Tegevuse kooskõlastatus
 Ühine töö vormistamine
15

16. Õpikommuunid ja -kogukonnad
 Sama huvialaga õppijad
 Osalejad erineva taustaga
 Aktiivne osalemine vajalik
 Kultuuridevaheline suhtlemine
 Sotsiaalne õppimine
16

17. Portfoolio
 Tööde kogum
 Portfoolio võib olla:
töömapp
näidismapp
arengumapp
esindusmapp
temaatiline mapp
…
17

18. 21. sajandi ÕPETAJA ROLL
 Sisult ja meetoditelt mitmekesise
õpetuse kavandaja;
 õppimise juhtija ja nõustaja;
 Valikute pakkuja;
 Oskuste vahendaja;
 Tegevuse väärtustaja, motiveerija ja
hindaja;
 EESKUJU

19. Õpetuse erinevad mudelid
kogemus teadmine
ÕPETAJA on peamiselt õpiku, milles sisaldub nii
omandatav kogemus kui ka teadmine, vahendaja ja õpilase
ülesanne on see omandada ning kontrollimisel vastata.

20. Õpetuse erinevad mudelid
kogemus teadmine
Teine mudel on juba aktiivsem kui esimene, mis erineb
esimesest õpilase aktiivsema rolli ja tagasiside poolest.

21. Õpetuse erinevad mudelid
Ettekande koostas: Varje Tipp
kogemus
teadmine
Kolmandas mudelis on toimunud suur muutus, koostöös nii
õpilane kui õpetaja pöörduvad vahetult informatsiooniallikate
poole ja loovad õpetuse. Õppimise ja õpetamise käigus saavad
mõlemad osapooled uut kogemust ja teadmist.

22. ”Mittetulundusühenduste baaskoolitus”

23. E-ÕPPEMATERJAL - ÕPIOBJEKT
 2000 — David Wiley: väikesed
komponendid, mida võib uuesti
kasutada erinevates õppekontekstides
ja neil on õpetuslik väärtus
 2002 — IEEE LOM: iga digitaalne või
mittedigitaalne olem, mida saab
kasutada õppimiseks, hariduses või
koolituses

24. ÕPIOBJEKT
 Lähtuvalt õpiobjekti õpieesmärkidest
võib õpiobjekt ülesehituselt, kujunduselt
ja sisult olla väga erinev.
 Näiteks võib olla õpiobjekt
testide kogumik,
õppefilm,
hüpertekst koos illustratsioonidega,
simulatsioonid jpm.

25. ÕPIOBJEKTIDE OMADUSED
 Kättesaadavus (accessibility) — õpiobjekt on kättesaadav ja
kasutatav tavakasutaja vahenditega (üldjuhul brauseriga)
 Koostalitlusvõime (interoperability) — õpiobjekti saab
integreerida erinevatesse õpikeskkondadesse
 Kohandatavus (adaptability) — õpiobjekti on võimalik muuta?
 Taaskasutatavus (reusability) — õpiobjekt saab kasutada
erinevates kontekstides, erinevate õppijatega, erinevates
keskkondades
 Kestvus (durability) — õpiobjekt elab üle platvormiuuendused
 Granulaarsus (granularity) — õpiobjekti on võimalik lahutada
väiksemateks osadeks või liita mitu õpiobjekti üheks
suuremaks

26. ELEKTROONNE ÕPPEMATERJAL
Erinevatest väiksematest õpiobjektidestErinevatest väiksematest õpiobjektidest
koosnev interaktiivne tervikmaterjal veebiskoosnev interaktiivne tervikmaterjal veebis,
kus on kasutatud teksti, pilte, videot, helifaile,
animatsioone, teste jms ning mida saab
kasutada õppe eesmärgil.
STAATILISED DÜNAAMILISED
Näiteks sisupaketid eXe Näiteks Wikid, CMSimple

27. Elektroonsete õppematerjalide
loomisega seotud küsimused
 Millist hariduslikku probleemi üritatakse
lahendada?
 Kuidas integreerida erinevaid õpiobjekte?
 Mis eesmärgil on elektroonne õppematerjal
luuakse?
 Millised on võimalused (kasutamiseks ja
loomiseks)?
 Mis eesmärgil missugust multimeediumi liiki
kasutada ja kuidas erinevaid meediumi liike
omavahel kombineerida?

28. Mida tuleks jälgida e-õppematerjaliMida tuleks jälgida e-õppematerjali
luuesluues
 Terviklikkust (koosneb ühest teemast,
peatükist);
 Kvaliteeti;
 Bloomi taksonoomia erinevaid tasandeid;
 Mitmekülgsust;
 Metaandmed, folksonoomilised
märksõnad, TAGid…(kuidas materjali
kergesti leida?)
 Kergesti muudetav

29. 8 õppimissündmuse mudel
(learning event)
Belgias, Liege Ülikoolis välja töötatud.
 http://www.labset.net/media/prod/8LEM.pdf

31. 1. Imiteerimine, jäljendamine
 Väga palju õpitakse vaatluse ja
imiteerimise teel (ka alateadlikult).
 Õpetaja ülesandeks on luua või leida
mudelid.
 Näited: käekiri, näidistöö

32. 2. Vastuvõtmine, ülekandmine
 Õppimine toimub palju läbi suhtlemise,
võttes vastu erinevaid sõnumeid.
 Õpetaja ülesandeks on varustada õpilasi
sobiva infoga.
 Näited: õpikud, loengud,
videod

33. 3. Harjutamine, juhendamine
 On tegevusi, mida peab harjutama, et
need omandada.
 Õpetaja ülesandeks on julgustada ja
suunata õpilasi harjutama.
 Näited: tantsimine,
kordamisharjutused

34. 4. Uurimine, talletamine
 Uurimine tähendab, et õpilane on
aktiivne tegutseja, kes otsib ja leiab.
 Õpetaja ülesanne on vajadusel
juhendada.
 Näited: entsüklopeediate
kasutamine, intervjuud

35. 5. Katsetamine
 Katsetamine toimub enamasti mingi
hüpoteesi kinnitamiseks või
ümberlükkamiseks.
 Õpetaja ülesandeks on luua sobiv
keskkond.
 Näited: taime istutamine,
programmeerimine

36. 6. Loomine
 Inimesed õpivad midagi uut luues (uut
nende jaoks mitte inimkonna jaoks).
 Õpetaja ülesanne on olla toetaja.
 Näited: pildi maalimine,
jutu kirjutamine

37. 7. Enese-reflektsioon
 Õpilane ise hindab, analüüsib ja
reguleerib kognitiivseid protsesse enne,
pärast või sündmuse toimumise hetkel.
 Õpetaja aitab mõista ja interpreteerida.
 Näited: koolis vähe kasutusel

38. 8. Arutlemine, debatt
 Õppimine toimub läbi suhtlemise.
 Õpetaja ülesandeks on “elustada”
diskussiooni.
 Näited: debatt, foorumid

39. Muutused õppeprotsessis
Traditsiooniline
 Vaatled
 Imiteerid
 Rakendad
Uus lähenemine
 Uurid
 Lood
 Katsetad
 Arutled
Fernand Mesdom

41. Parem kehv plaan, kui plaanitu
sebimine.
Paul Keres

42. Eesmärk
Kooli meeskonnaga paika panna
eesmärk!

43. Sissejuhatus
IKT arengukava loomise ettevalmistamisel tuleks
tähelepanu pöörata järgmistele küsimustele:
 Milleks on meie koolile vaja IKT-d?
 Mida võib see pakkuda meie õpetajatele ja
õpilastele?
 Kuidas võiks see kooli juhtimist administreerimist
parandada?
 Kuidas võiks see mõjuda kooli suhetele
välismaailmaga?
IKT arengukava peab olema kooskõlas kõigi teisteIKT arengukava peab olema kooskõlas kõigi teiste
arengutega koolis!arengutega koolis!

44. 1. Koosta ülevaade olukorrast koolis
 Millist riist- ja tarkvara koolis kasutatakse?
 millisel tasemel ja mis eesmärgil seda
kasutatakse?
 sobivate ruumide ja infrastruktuuri
olemasolu;
 koolitusvajadus;
 personali hulk, kes on arvutitega tuttavad;
 milline on nende arvutikasutuse tase;
 õpetajate soov ja valmidus IKT-d oma töösse
kaasata;

45. 1. Koosta ülevaade olukorrast koolis
 soov ja valmidus osaleda koolitustel;
 erivajadused;
 sobivad koolitusprogrammid.

46. 2. Eeltöö kava loomisele
IKT arengu planeerimine on protsess:IKT arengu planeerimine on protsess:
 Kooli keskkond;
 õpilaste vajadused;
 õppekava ja muud eesmärgid;
 õpetaja huvi ja kogemused;
 koolitusvajadus jne…

47. 3. Eeltöö kava loomisele
 Kuidas integreerida IKT-d kooli õppekavasse?
 Kas kool nõustub sellega, et IKT integreerimine võib
parandada õppimist ja õpetamist?
 Kas kooli poolt valitud tee on fokusseeritud uute oskuste
arendamisele?
 Mõelge, kuidas IT võib õpilaste õpitulemusi parandada.
Milline on erinevus IKT abil õppimise puhul?
 Leidke vahendid arengukava elluviimise jälgimiseks ja
hindamiseks.
 Mõelge, kuidas IKT-d saab sobivalt integreerida erinevatesse
õppekava osadesse.

48. 4. Hindamine
Arvesse peab võtma järgmisi punkte:Arvesse peab võtma järgmisi punkte:
 Kes ja millal annab arengukava
elluviimisele hinnangu?
 Hindamisprotsess peab olema pidev ja
dünaamiline, võimaldades kava muuta
kui vaja.
 Kui sageli toimunud areng üle
vaadatakse?

49. 5. Valmistage ette tegevuskava
See peab sisaldama järgmisi punkte:See peab sisaldama järgmisi punkte:
 Tehnoloogia roll koolis;
 tase mille õpilased saavutavad;
 milliste vahenditega jagatakse
instruktsioone;
 seosed muu ühiskonnaga;
 võrdsed võimalused IKT-le juurdepääsuks;
 IKT roll õppekavas;
 pidev personalikoolitus.

50. 6. Erivajadused
Erivajadusi tuleks tõlgendada võimalikult laialt,Erivajadusi tuleks tõlgendada võimalikult laialt,
näiteks:näiteks:
 füüsilise puudega lapsed;
 vaimse puudega lapsed;
 kuulmis- või nägemishäirega lapsed;
 sotsiaalsete, emotsionaalsete või käitumishäiretega
lapsed;
 reisivad lapsed;
 sporti tegevad lapsed;
 kohalikku keelt mitte kõnelevad lapsed;
 õppimis- või keele probleemidega lapsed;
 andekad lapsed jne…

51. 6. Erivajadused
Mõned lisa tark- ja riistvarakategooriad,Mõned lisa tark- ja riistvarakategooriad,
mille muretsemist võiks kaaludamille muretsemist võiks kaaluda
erivajadustega laste tarbeks:erivajadustega laste tarbeks:
 suuremad monitorid;
 spetsiaalsed arvuti juhtimise seadmed;
 spetsiaalsed printerid ja skännerid;
 abistav hariduslik tarkvara jne...

52. 7. Välja töötada infojuhi/ haridustehnoloogi
(IKT arengut juhtiva õpetaja) roll
Üldjoontes peaks see sisaldama järgmisi punkte:Üldjoontes peaks see sisaldama järgmisi punkte:
 koordineerida IKT arengukava loomist ja valmimist;
 organiseerida koolitusi;
 arendada strateegiaid IKT integreerimiseks erinevates
õppekava osades;
 suhelda kooli juhtkonnaga ja nõustada administratsiooni
IKT alal;
 IKT kasutamise hindamine;
 arvutisüsteemi hoolduse ja arengu vahendite planeerimine.

53. 8. Eesmärgid peaksid sisaldama
Tuleb välja selgitada, kus IKT integreerimineTuleb välja selgitada, kus IKT integreerimine
võimalik on.võimalik on.
 Ära tunda alad, kus integreerimine ei ole teostatav;
 Sobiva infrastruktuuri valimine;
 Muretseda riistvara hulk ja kvaliteet;
 Tarkvara ostmiseks vajalik protsent eelarvest;
 Tarkvara evalveerimine;
 Koolituse tase, mis on vajalik ja saavutatav;
 Valdkonnad, millele õpetajakoolitus peaks keskenduma;
 Riistvara paigutus;
 Sobiva tarkvara olemasolu ja juurdepääs sellele.

54. 9. Eelarve
Piiratud eelarve tingimustes tulebPiiratud eelarve tingimustes tuleb
arvestada varusid:arvestada varusid:
 IKT lisaseadmete ja tarkvara ostmiseks,
arenduseks ja hoolduseks.

55. 9. Eelarve
Arvesse tuleb võtta ka seda:Arvesse tuleb võtta ka seda:
 Kas personal on teadlik riist- ja tarkvara
ostmisel kehtivatest seadustest ja reeglitest?
 Kui palju maksab riist- ja tarkvara ning
millised on kulutused selle hooldamisele ja
parandamisele?
 Milline on miinimum riistvara spetsifikatsioon,
mis rahuldab vajadusi ja finantsiliselt sobiv?
 Kas eelarves on arvestatud kindlustust?
 Millised on edasised finantsplaanid-
kohalikud fondid?

56. 10. Tervis ja ohutus
Juhtkond ja personal peavad olemaJuhtkond ja personal peavad olema
teadlikud tervishoiu ja ohutusnõuetestteadlikud tervishoiu ja ohutusnõuetest
IKT-ga töötamisel ning tagama nendestIKT-ga töötamisel ning tagama nendest
kinnipidamise.kinnipidamise.

57. 11. Järgmine samm
Olles arvesse võtnud kõik need eelpool mainitudOlles arvesse võtnud kõik need eelpool mainitud
punktid ning täitnud, läbi viinud ja koostanudpunktid ning täitnud, läbi viinud ja koostanud
vajalikud uurimused ja ülevaated, on aeg kokkuvajalikud uurimused ja ülevaated, on aeg kokku
kirjutada IKT arengukava.kirjutada IKT arengukava.
 Kava võib valmida läbi paljude mustandvariantide
muundudes ühe inimese vaatepunktist kogu kooli
hõlmavaks.
 Lõplikus variandis peab olema kindel kuupäev esimeseks
kava elluviimise ülevaatuseks, plaan või mehhanismid
järgmisteks ülevaatusteks.
On oluline, et arengukava oleks kättesaadav neile, keda
see puudutab ja kes sellest peaks kasu saama.
E-õppe arengukavasid leiate aadressilt: http://portaal.e-
uni.ee/e-voti/alamprojektid/vorgud/e-oppe-arengukavad

58. VAJALIKUD EELTINGIMUSED KOOLISVAJALIKUD EELTINGIMUSED KOOLIS
tehnoloogia edukaks integreerimisekstehnoloogia edukaks integreerimiseks
 Ühine visioon, IKT arengukava
 Tehnoloogia olemasolu ja ligipääs sellele;
 Kogemustega õpetaja(d), kes kasutavad IKT vahendeid
ainetundides;
 Õpetajate valmisolek ja motiveeritus arvutite ja uute meetodite
kasutamiseks, juhtkonna toetus;
 Professionaalne areng (koolitusvõimalus);
 Tehniline tugi;
 Õppekava sisu ja pädevused;
 Õpilasekeskne õpetamine;
 Hindamine ja tagasiside;
 Toetav poliitika. Ühiskonna ja kogukonna toetus;
 Muud tingimused.

59. Õpetajakeskne õpetamine Õpilasekeskne
Ühe meele simulatsioon Paljude meelte simulatsioon
Üks lahendustee Mitu võimalikku lahendust
Üks õige vastus Mitu võimalikku vastust
Üks meedia (õpik) Multimeedia ja hüpermeedia
Individuaalne töö Koostöö
Informatsiooni vahendamine Info vahetamine, avaldamine
Passiivne õppimine Aktiivne/avastuslik/uurimusõpe
Faktikeskne mõtlemine Kriitiline mõtlemine, otsuste
põhjendamine
Passiivne tagasiside Planeeritud tegevus, analüüsitud
tagasiside
Uued õpikeskkonnad: uued meetodid ja strateegiad

60. Edukas õpetamine ja õppimine
sõltub millestki
ENAMAST kui tehnoloogia
inimressursid
finants
strateegilised
tegurid

61. Õppematerjalide repositooriumid
 http://www.e-ope.ee
 http://www.koolielu.ee
 Veebileht kutsekeel.ee koondab ja
haldab erialakeele ning kutse
õppimiseks ja õpetamiseks loodud
materjale.
 http://www.kutsekeel.ee

62. Web 2.0 vahendid ja võimalused
 http://www.e-
uni.ee/juhendid
”Mittetulundusühenduste baaskoolitus”

63. E-õpe PKHK-s
 Haridustehnoloogi olemasolu
 E-õppe keskkonnad
 E-kursused
 Õpiobjektid
 Infotunnid, sisekoolitused
 Kooli õppematerjalide repositoorium
 Ürituste ajaveeb
 Tugiisikute süsteem