O slideshow foi denunciado.
Utilizamos seu perfil e dados de atividades no LinkedIn para personalizar e exibir anúncios mais relevantes. Altere suas preferências de anúncios quando desejar.

Statistikaameti infotund keskkonnaministeeriumis

Statistikaameti infotund Keskkonnaministeeriumis 02.02.2021

  • Seja o primeiro a comentar

  • Seja a primeira pessoa a gostar disto

Statistikaameti infotund keskkonnaministeeriumis

  1. 1. Statistikaameti infotund Keskkonnaministeerium 2. veebruar 2021 Kaia Oras
  2. 2. 2 • Sissejuhatus ja valik keskkonnatrende viimasel kümnel aastal • 27. jaanuaril avaldatavad andmed 2019. aastal tehtud keskkonnakaitse kulutuste osas Eestis. • Ülevaade detsembris 2020 avaldatud andmetest keskkonnaarvepidamiste osas • Ressursitootlikkuse trend ning sisu • Võimalused, mida pakuvad keskkonnakontod kombineerituna majandusarvestusega: emissioonide intensiivsuse arvestused, maksude tõhususe arvestused jms • Küsimused palun kirjutage jooksvalt vestlusaknasse! Päevakava
  3. 3. Mõningaid keskkonnasaaste ja ressursikasutusega seotud trende viimasel kümnendil, 210=100 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2 019 Jäätmete teke Kodumaise toorme tarbimine Süsinikdioksiidi heitkogus Lämmastikoksiidide heitkogus Heitvee lämmastiku reostuskoormus Heitvee fosfori reostuskoormus Vääveldioksiidi heitkogus 3
  4. 4. Ressursitootlikkuse trend ja strateegia „Eesti 2035“ sihtmärk 0,64 0,70 0,63 0,50 0,56 0,62 0,61 0,54 0,57 0,52 0,53 0,53 0,55 0,52 0,55 0,58 0,61 0,55 0,55 0,64 0,40 0,50 0,60 0,70 0,80 0,90 1,00 Strateegia „Eesti 2035“ sihtmärk: O,9 eurot/kg *- VT Tõetamm: https://tamm.stat.ee/kategooriad/eesti-areng/tulemusvaldkonnad/teadus-ja-arendustegevus-ja-ettevotlus/indikaatorid/185
  5. 5. Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus*, strateegia „Eesti 2035“ sihtmärk 5 14 17 17 16 19 19 16 17 19 18 0 5 10 15 20 25 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus Eesmärk Eesti 2035 Strateegia „Eesti 2035“ sihtmärk: 8 miljonit tonni aastas ? * - Näitab kasvuhoonegaaside summaarset netoheitkogust, arvestades metsa- ja maakasutussektori mõju. - Tõetamm: https://tamm.stat.ee/kategooriad/eesti-areng/tulemusvaldkonnad/keskkond/indikaatorid/174 miljonit tonni CO2 ekvivalenti
  6. 6. Keskkonnanäitajad leiad ka Tõetammes (Eesti 2035 ja Säästev Eesti 21) 6
  7. 7. Keskkonnaandmed on ka mitmetel juhtimislaudadel Olemasolevad juhtimislauad: https://juhtimislauad.stat.ee/ Säästev areng /Riigikantselei alamjaotuses Keskkonna valdkonna arenguid kajastavaid näitajaid Hetkeolukord Lahendused • Statistikaamet saab lisada juhtimislaudadele ilma täiendava ressursita infot, mida juba avaldatakse. • Programmiväline statistika on ajutise iseloomuga, mille pidev jätkamine sõltub tellimusest. • Statistikaamet on valmis välja töötama ja regulaarselt uuendama juhtimislauda Keskkonnaministeeriumile olemasolevate näitajate ja kokkulepitud uute näitajate ulatuses. • Samuti oleme valmis koostöös Keskkonnaministeeriumiga üle vaatama andmebaaside tabelid.
  8. 8. Palju keskkonnanäitajaid on ka Statistikaameti uues veebis kuvatud, sh trendid ning tarbijat abistavad kirjeldused, lingid ja visuaalid 8
  9. 9. KESKKONNAARVEPIDAMISED ÜRO keskkonnaarvepidamiste raamistik võimaldab keskkonna arvepidamiste koostamist majandusstatistikaga ühtlustatud kujul Keskkonnaarvepidami ste keskne raamistik Uus: SEEA EA– Eksperimentaalne ökosüsteemide arvepidamine Rahvamajanduse arvepidamine
  10. 10. Keskkonna- maksude arvepidamine Materjalivoo arvepidamine Keskkonnaarvepidamised Keskkonna- kaitse kulutuste arvepidamine Keskkonna- kaupade ja teenuste arvepidamine Füüsilise energiavoo arvepidamine Ressursside halduskulutuste arvepidamine Jäätmete arve- pidamine Metsanduse arvepidamine 3. laine moodulid, arendamisel Keskkonnakaitse subsiidiumite ja siirete arvepidamine Vee arvepidamine Ökosüsteemide arvepidamine Materjalivarude arvepidamine 1. laine moodulid, tootmises 2. laine moodulid, tootmises Keskkonnaarvepidamiste poolt pakutavavad andmestikud (määrus 691/2011) Õhuemissioonide konto - Regulaarne avaldamine - uued arvepidamised Metsanduse arvepidamine Õhuemissioonide konto
  11. 11. Keskkonna- maksude arvepidamine Materjalivoo arvepidamine Keskkonnaarvepidamised Keskkonna- kaitse kulutuste arvepidamine Keskkonna- kaupade ja teenuste arvepidamine Füüsilise energiavoo arvepidamine Ressursside halduskulutuste arvepidamine Jäätmete arve- pidamine Metsanduse arvepidamine 3. laine moodulid, arendamisel Keskkonnakaitse subsiidiumite ja siirete arvepidamine Vee arvepidamine Ökosüsteemide arvepidamine Materjalivarude arvepidamine 1. laine moodulid, tootmises 2. laine moodulid, tootmises Keskkonnaarvepidamiste poolt pakutavavad andmestikud (määrus 691/2011) Õhuemissioonide konto - Regulaarne avaldamine - uued arvepidamised Metsanduse arvepidamine Õhuemissioonide konto
  12. 12. 02.02.2021 MIKRO TASE Avaldatakse T+13 Ettevõtete keskkonnakaitse kulutused: 1. Tootmisettevõtete keskkonnakaitsekulutused 2. Keskkonnakaitse teenuseid pakkuvate ettevõtete kulutused MAKRO TASE ehk koguarvestus Avaldatakse T+24 Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine Kolm mõõdet: pakkumine kasutamine finantseerimine Võimaldab arvutada riigi kogu keskkonnakaitsekulu ehk panust keskkonnakaitsele Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine
  13. 13. Tootmisettevõtete kulutused keskkonnakaitsele 2019. aastal olid üle 120 miljoni euro Miljon eurot INVESTEERINGUD JOOKSEVKULUD INVESTEERINGUTE valdkonnad 0 50 100 150 200 250 300 2010 2011 2012 2013 2015 2016 2017 2018 2019 0 20 40 60 80 100 120 saastetasud teistelt ostetud teenuste kulud ettevõttesisesed jooksevkulud keskkonnakaitsevahendite le, palkadele jms Välisõhu ja kliima kaitse Heitveekäitlus Jäätmekäitlus Pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse Kaitse müra ja vibratsiooni eest Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse Kaitse radiatsiooni eest Teadus- ja arendustegevus Muu keskkonnakaitsetegevus 2019. aastal on keskkonnakaitse kulutused madalamad võrreldes 2018. aastaga, seda peamiselt väiksemate investeeringute tõttu
  14. 14. Tootmisettevõtete investeeringud tootmisprotsessi muutmiseks ja keskkonnakaitsevahenditele, 2010-2019, miljonit eurot 02.02.2021 Monitoring of the ecological tax reform in Estonia; Kaia Oras Investeeringute maht on olnud üsna ebastabiilne. Siiski, kui varem tehti suuremaid investeeringuid keskkonnakaitse vahenditele, siis viimastel aastatel on olnud rohkem tootmisprotsessi muutmise investeeringuid 0 50 100 150 200 250 300 2010 2011 2012 2013 2015 2017 2018 investeeringud tootmisprotsessi muutmiseks investeeringud keskkonnakaitsevahenditele
  15. 15. 02.02.2021 Jooksevkulude osakaal SKPs Investeeringute osakaal koguinvesteeringutes % % 0,0 0,2 0,4 0,6 0,8 1,0 1,2 Iirimaa Türgi Küpros Slovakkia Kreeka Taani Holland Norra Läti UK Malta Eesti Austria Hispaania Leedu Itaalia Šveits Prantsusmaa Portugal Saksamaa Ungari Rumeenia Rootsi Euroopa Liit Soome Poola Bulgaaria Belgia 0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 Malta Iirimaa Kreeka Leedu UK Läti Itaalia Holland Taani Türgi Horvaatia Norra Hispaania Portugal Küpros Ungari Rootsi Soome Slovakkia Eesti Prantsusmaa Euroopa Liit Saksamaa Poola Tšehhi Bulgaaria Sloveenia Austria Tootmisettevõtete investeeringud ja jooksevkulud keskkonnakaitsele, 2017 Investeeringute maht on olnud üsna ebastabiilne. Keskkonnakaitse jooksevkulude osas oleme keskmisel tasemel
  16. 16. Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtete (osutavad keskkonnakaitseteenuseid) tegevuse ülejääk kasvab ja investeeringud vähenevad 02.02.2021 TULUD JOOKSEVKULUD TEGEVUSE ÜLEJÄÄK *Jooksevkulud ja tulud jäätmekäitluse valdkonnas sisaldavad ka jätkusuutlikuks ressursihalduseks tehtud kulutusi (vanametalli kogumine ja töötlus) INVESTEERINGUD 0 100 200 300 400 500 600 700 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Heitveekäitlus Jäätmekäitlus Muud 0 100 200 300 400 500 600 700 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 0 20 40 60 80 100 -30 -20 -10 0 10 20 30 40 50 60 70 80 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
  17. 17. Kus tulevad andmed? Tootmisettevõtete keskkonnakaitsekulutused • Ettevõtted, kes teevad keskkonnakaitselisi kulutusi selleks, et vähendada oma tegevuse negatiivset mõju keskkonnale (ei paku keskkonnakaitselisi teenuseid teistele) • Valimis on ca 1250 ettevõtet, üle 50 töötajaga ettevõtted on valimis kõikselt, väiksema töötajate arvuga ettevõtetest on tehtud juhuslik valim • Valimisse kuuluvad ettevõtted tegevusaladelt EMTAK 01-03; 05-35; • Ettevõtetelt küsitakse keskkonnakaitseliste investeeringute, sisemiste jooksevkulude, maksete ning lisaks ka kõrvalsaaduste (vanametall, puidujäätmed) müügitulu andmeid • Küsimustikuga kogutud investeeringud ning sisemised jooksevkulud on sisendiks ka makrotaseme arvepidamise moodustamiseks 02.02.2021
  18. 18. 02.02.2021 MIKRO TASE Ettevõtete keskkonnakaitse kulutused: 1. Tootmisettevõtete keskkonnakaitsekulutused 2. Keskkonnakaitse teenuseid pakkuvate ettevõtete kulutused MAKRO TASE ehk koguarvestus Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine Kolm mõõdet: pakkumine kasutamine finantseerimine Võimaldab arvutada riigi kogu keskkonnakaitsekulu ehk panust keskkonnakaitsele Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine
  19. 19. Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine • Riigi keskkonnakaitsekulu (NEEP- national expenditure on environmental protection) on keskkonnateenuste tarbimise ja keskkonnaettevõtete investeeringute summa, millest on lahutatud välismaailmalt saadud siirded • Annab infot keskkonnakaitseliste teenuste tootmise, tarbimise, investeeringute ja finantseerimise kohta • Näitajad arvutatakse nii sektori (valitsemissektor ja KTKTI, ettevõtted, kodumajapidamised) kui ka keskkonna valdkonna tasemel • Makrotaseme arvepidamise moodustamiseks kasutatakse mh sisendina keskkonnakaitsekulutuste mikroandmeid
  20. 20. Keskkonnakaitse kuutuste konndarvestus Turuteenused (reovee- ja jäätmekäitlus, konsultatsioonid jt) Turuvälised teenused (näiteks admin tegevused nagu KEM-il, KAUR-il või haridustegevus nagu koolidel) Keskkonnakaitsekulutused oma ettevõttes, et vähendada negatiivset keskkonnamõju Pakkumine + import - eksport + käibemaks Turuteenused (reovee- ja jäätmekäitlus, konsultatsioonid jt) Turuvälised teenused (valitsemissektori lõpptarbimine) Keskkonnakaitselised kulutused oma ettevõttes, et vähendada negatiivset mõju Kasutamine Investeeringud Teenuste ja kaupade lõpp- ja vahetarbimine Finantseerimine Ettevõtted (k.a tootmisettevõtted) Kodumajapidamised Valitsemissektor Välismaailm = Teenused Keskkonnaettevõtted Tootmisettevõtted Valitsemissektor Keskkonnaettevõtted Tootmisettevõtted Kodumajapidamised Valitsemissektor Ettevõtted (k.a tootmisettevõtted) Kodumajapidamised Valitsemissektor Välismaailm
  21. 21. Eesti keskkonnakaitsekulutuste koondarvestus*, mln eurot Trend tehingu liigi järgi, 2014 - 2018 a. Sektorite panus valdkondadesse, 2018 Trend keskkonnavaldkonniti, 2014 - 2018 0 100 200 300 400 500 600 700 2014 2015 2016 2017 2018 Heitvesi Jäätmed Muu Õhk Bioloogiline mitmekesisus -100 0 100 200 300 400 500 600 700 2014 2015 2016 2017 2018 Tarbimine Investeeringud Siirded -50 50 150 250 350 Valitsemissektor ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid Ettevõtted Kodumajapidamised Välismaailm *- v.a ressursisäästuga seotud kulutused
  22. 22. RESSURSIHALDAMISE TEGEVUSALAD (CREMA) KESKKONNAKAITSE TEGEVUSALAD (CEPA) 3. Jäätmekäitlus 2. Reoveekäitlus 1. Välisõhu ja kliima kaitse 4. Pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse ja puhastamine 5. Müra ja vibratsiooni vähendamine 7. Kiirguskaitse 8. Keskkonnaalane uurimis- ja arendustöö 6. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja maastikukaitse 9. Muud keskkonnakaitse tegevused 10. Veevarude haldamine 11A. Metsaalade haldamine 11B. Metsaressursside kasutamise vähendamine 12. Loodusliku floora ja fauna haldamine 13. Energiavarude haldamine 13A. Energia tootmine taastuvatest energiaallikatest 13B. Soojuse/energia säästmine ja haldamine 13C. Fossiilenergia toorainena kasutamise minimeerimine 14. Mineraalsete loodusvarade haldamine 16. Muud ressursihaldamise tegevused 15. Teadus- ja arendustegevus ressursihaldamise valdkond 11. Metsavarude haldamine
  23. 23. Keskkonna- maksude arvepidamine Materjalivoo arvepidamine Keskkonnaarvepidamised Keskkonna- kaitse kulutuste arvepidamine Keskkonna- kaupade ja teenuste arvepidamine Füüsilise energiavoo arvepidamine Ressursside halduskulutuste arvepidamine Jäätmete arve- pidamine Metsanduse arvepidamine 3. laine moodulid, arendamisel Keskkonnakaitse subsiidiumite ja siirete arvepidamine Vee arvepidamine Ökosüsteemide arvepidamine Materjalivarude arvepidamine 1. laine moodulid, tootmises 2. laine moodulid, tootmises Õhuemissioonide konto - regulaarne avaldamine - uued arvepidamised Metsanduse arvepidamine Õhuemissioonide konto Keskkonnaarvepidamiste poolt pakutavavad andmestikud (määrus 691/2011)
  24. 24. 0 200 400 600 800 1 000 1 200 Muu ressursisääst TjaA ressurss Mineraalid Fossiilne tooraine Energiasääst Taastuvenergia Ulukid Mets Vesi Muu kk kaitse TjaA kk kaitse Kiirgus Elurikkus Müra Pinnas, vesi Jäätmed Heitvesi Õhk Teenused Kaubad Keskkonnakaupade ja teenuste toodang, 2018 02.02.2021 Keskkonna- kaitse valdkond Ressursisäästu valdkond Toodang: 3,1 miljardit eurot (6% kogutoodangust) Lisandväärtus: 1,2 miljardit eurot (5% kogu lisandväärtusest) Eksport: 573 miljonit eurot ning (3% kogu ekspordist) Hõive: 31 tuhat täistööaja ekvivalenti (5%, võrreldav näiteks tervishoiu hõivega) Miljon eurot
  25. 25. Keskkonnakaupade ja teenuste toodang (miljon eurot), 2018 02.02.2021 TEGEVUSALA KESKKONNAKAITSE JA RESSUSRISÄÄSTU VALDKOND KESKKONNAKAITSE VALDKOND RESSURSISÄÄSTU VALDKOND ÕHK HEITVESI JÄÄTMED PINNAS MÜRA ELU- RIKKUS KIIRGUS KK T&A MUU KK VESI METS ULUKID TAASTUV- ENERGIA ENERGIA- SÄÄST FOSSIIL. TOOR- AINE MINE- RAALID RES. T&A MUU RES. Põllumajandus, metsandus 0 0 0 76 15 0 4 61 0 23 1 Mäetööstus 0 13 5 0 1 9 0 5 Töötlev tööstus 19 34 57 3 0 1 36 24 301 233 10 17 0 Energeetika 5 8 0 1 1 46 175 45 Veemajandus, jäätmekäitlus 68 91 4 52 10 0 51 157 Ehitus 13 34 8 6 2 1 0 21 2 29 788 1 Hulgi- ja jaekaubandus 1 3 6 0 0 0 0 52 5 1 173 Veondus, laondus 0 1 2 0 0 0 Majutus, toitlustus 0 0 0 0 Info ja side 5 Finants Kinnisvarahaldus 0 2 1 0 0 2 2 1 0 Kutse- teadus- ja tehn. tegevus 5 5 0 0 0 0 0 12 20 3 1 0 12 41 0 3 2 Haldus 0 0 12 0 1 1 1 0 5 2 Avalik haldus 12 64 17 23 1 42 0 0 2 5 Haridus 0 0 0 1 0 0 0 Tervishoid 0 0 0 Kunst, meelelahutus 0 0 0 0 1 0 Muu teenindus 0 3 0 3 2 5 0 4 0 0 1
  26. 26. KESKKONNAKAITSE VALDKOND TEENUSED SEOTUD TOOTED KESKKONNASÄÄSTLIKUD KAUBAD 1. ÕHK Heitgaaside mõõtmine Mõõteseadmed, filtrid Vähem õhku saastavad kaubad 2. REOVESI Reoveekäitlus, kanalisatsiooni ehitus ja projekteerimine Reoveepuhastid, torud, septikud Biolagunevad pesuvahendid 3. JÄÄTMED Jäätmekäitlus Prügikastid, prügi põletamisseadmed Biolagunevad kilekotid 4. PINNAS, VESI Vee ja pinnase reostuse kõrvaldamine, jääkreostuse kõrvaldamine Absorbendid Mahepõllumajandus 5. MÜRA, VIBRATSIOON Müratõkke seinte paigaldus, kergliiklusteede rajamine Müratõkkeseinad, summutid Vähem müra tekitavad sõidukid, seadmed, masinad 6. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Looduskaitsega seotud teenused - - 7. RADIATSIOON Radioaktiivsete jäätmete käitlus, radioaktiivsuse mõõtmine, seire Radioaktiivsuse mõõteseadmed - 02.02.2021 KESKKONNAKAITSE VALDKOND
  27. 27. RESSURSISÄÄSTU VALDKOND TEENUSED SEOTUD TOOTED KESKKONNASÄÄSTLIKUD KAUBAD 10. VESI Seire, veesäästuga seotud seadmete projekteerimine ja ehitus Vihmavee kogumispaagid, jälgimissüsteemid lekete avastamiseks, mõõtmisseadmed Väiksema veekasutusega tooted 11. METS Taasmetsastamine, metsatulekahjude ennetamine Ümbertöötlemise seadmete tootmine Taaskasutatud paber 12. FLOORA JA FAUNA Taastamine, seire Seireseadmed - 13A. TAASTUVENERGIA Taastuvenergia seadmete paigaldus Taastuvenergiaseadmete komponendid, tuulikud, päikesepaneelid Taastuv energia, küttepuit 13B. ENERGIASÄÄST Energiaauditid, soojustamine, energiasäästlik ehitus ja projekteerimine Koostootmisjaamad, soojuspumbad Energiasäästlikud tooted (nt energiasäästlikud aknad), soojus koostootmisjaamadest 13C. FOSSIILSETE MATERJALIDE KOKKUHOID Plastjäätmete kogunemine ja ümbertöötlus Ümbertöötlemise seadmete tootmine Taaskasutatud plastist tooted, protekteeritud rehvid 14. MINERAALID Ressursikasutuse load, metalli ja klaasi kogumine ja ümbertöötlemine Ümbertöötlemise seadmete tootmine Ehitusmaterjal põlevkivi aherainest; taaskasutatud klaas, metall 02.02.2021 RESSURSISÄÄSTU VALDKOND
  28. 28. Ringmajandusega seotud mõnede kaupade toodang, sh eksport, miljon eurot, 2018 02.02.2021 0 2 4 6 8 10 12 14 16 Plastgraanulid plastijäätmetest Uued tooted vanaklaasist Protekteeritud rehvid Uued tooted põlevkivituhast Vanapaberist tooted Toodang sh, eksport
  29. 29. Konto annab ülevaate: Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodangu, lisandväärtuse, ekspordi ja hõive mahtudest Arvepidamise andmed saavad valmis 24 kuud peale aruande aasta lõppu, s.t 2020. aastal avaldati 2018. aasta konto andmed Võimalik on arendada tulevikus mudel, et avaldada ka selle satelliitkonto andmed varem 02.02.2021
  30. 30. Keskkonna- maksude arvepidamine Materjalivoo arvepidamine Keskkonnaarvepidamised Keskkonna- kaitse kulutuste arvepidamine Keskkonna- kaupade ja teenuste arvepidamine Füüsilise energiavoo arvepidamine Ressursside halduskulutuste arvepidamine Jäätmete arve- pidamine Metsanduse arvepidamine 3. laine moodulid, arendamisel Keskkonnakaitse subsiidiumite ja siirete arvepidamine Vee arvepidamine Ökosüsteemide arvepidamine Materjalivarude arvepidamine 1. laine moodulid, tootmises 2. laine moodulid, tootmises Õhuemissioonide konto - Regulaarne avaldamine - uued arvepidamised Metsanduse arvepidamine Õhuemissioonide konto Keskkonnaarvepidamiste poolt pakutavavad andmestikud (määrus 691/2011)
  31. 31. Ressursitootlikkus on strateegia „Eesti 2035“ majanduse valdkonna üks neljast tulemusmõõdikust* * siht „tugev, uuendusmeelne ja teadmistepõhine ning vastutustundlik majandus “
  32. 32. Ressursitootlikkuse trend ja strateegia „Eesti 2035“ sihtmärk 0,64 0,70 0,63 0,50 0,56 0,62 0,61 0,54 0,57 0,52 0,53 0,53 0,55 0,52 0,55 0,58 0,61 0,55 0,55 0,64 0,00 0,10 0,20 0,30 0,40 0,50 0,60 0,70 0,80 0,90 1,00 Strateegia „Eesti 2035“ sihtmärk: O,9 eurot/kg
  33. 33. Kodumaine materjalitarbimine, sisemajanduse kogutoodang ja ressursitootlikkus, muutuste trendid 2000-2019, 2000=100 02.02.2021 Eestis on viimasel kümnendil kasvanud nii materjalitarbimine kui ka SKP Kodumaise toorme kasutuselevõtu kasvu taga on eelkõige liiva ja kruusa kaevandamine, aga ka biomassi kasutus (puit, põllumajandustoodang) 2019. aastal materjalikasutus langes, kuna põlevkivi kaevandati oluliselt vähem. SKP on aheldatud väärtusega, referentsaasta 2015. 50 75 100 125 150 175 200 225 SKP Kodumaine materjalitarbimine Ressursitootlikkus RESSURSITOOTLIKKUS = skp ÷ kodumaine materjalitarbimine
  34. 34. kasutus toorme liigi järgi (Eestist pärineva) 2000- 2018*, miljonit tonni 02.02.2021 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 2010201120122013201420152016201720182019 Miljon tonni Fossiilsed kütused Mittemetalsed mineraalid Biomass 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Miljon tonni Kodumaine materjalitarbimine ja kodumaise toorme kasutus KODUMAINE MATERJALITARBIMINE= KODUMAISE TOORME KASUTUS + IMPORT – EKSPORT KODUMAISE TOORME KASUTUS = Eestist ammutatud toormaterjal
  35. 35. Ressursitootlikkus 2019 Ressursitootlikkus 2017 Ressursitootlikkuse muutus 2007-2017 02.02.2021 Monitoring of the ecological tax reform in Estonia; Kaia Oras 0 1 2 3 4 5 6 Bulgaaria Rumeenia Eesti Poola Ungari Leedu Läti Horvaatia Portugal Tšehhi Slovakkia Soome Küpros Sloveenia Kreeka Malta Rootsi Taani Austria EU - 28 Saksamaa Iirimaa Hispaania Prantsusmaa Itaalia Belgia Luksemburg Holland Suurbritannia Eurot/kg -40 -20 0 20 40 60 80 Ungari Malta Rumeenia Taani Rootsi Läti Leedu Bulgaaria Luksemburg Austria Horvaatia Soome Prantsusmaa EU - 28 Portugal Saksamaa Suurbritannia Eesti Tšehhi Poola Sloveenia Slovakkia Holland Itaalia Kreeka Belgia Iirimaa Küpros Hispaania % Ressursitootlikkuse muutus 2010- 2019, 2010=100
  36. 36. Materjalivoo arvepidamine • RESSURSITOOTLIKKUS = skp ÷ kodumaine materjalikasutus • KODUMAISE TOORME KASUTUS = Eestist ammutatud toormaterjal • KODUMAINE MATERJALIKASUTUS = kodumaise toorme kasutus – eksport + import • FÜÜSILISE VÄLISKAUBANDUSE TASAKAAL = füüsiline import – füüsiline eksport Majandust läbiva materjalivoo arvestus füüsilistes ühikutes rahvamajanduse arvepidamisega ühtlustatud formaadis. Olulised näitajad:
  37. 37. Füüsiline eksport ja import 2000-2019 02.02.2021 Monitoring of the ecological tax reform in Estonia; Kaia Oras 0,0 2,0 4,0 6,0 8,0 10,0 12,0 14,0 16,0 18,0 20,0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Miljon tonni Eksport Import
  38. 38. Füüsiline import 2010-2019 Füüsiline eksport 2010-2019 02.02.2021 0,0 2,0 4,0 6,0 8,0 10,0 12,0 14,0 16,0 18,0 20,0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 miljon tonni Lõpptöötluseks või ladestamiseks imporditud jäätmed Mujal nimetamata muud tooted Metall Fossiilsed kütused Mittemetalsed mineraalid Biomass 0,0 2,0 4,0 6,0 8,0 10,0 12,0 14,0 16,0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 miljon tonni Lõpptöötluseks või ladestamiseks imporditud jäätmed Mujal nimetamata muud tooted Metall Fossiilsed kütused Mittemetalsed mineraalid Biomass
  39. 39. Eesti majandust läbiv materjalivoog ja ringlev materjal, 2010-2018 Klõpsa joonisel, et vaadata interaktiivselt
  40. 40. Uus: materjali import toormaterjali ekvivalendis, 2010-2018 4 1 0 5 10 15 20 25 30 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 miljon tonni Import, mis kaasab toodete tootmiseks kasutatud materjali mujal riikides Füüsiline import Alates sellest aastast arvestame lisaks ka materjalitarbe, mis kaasneb importtoodete toomisega mujal Sellise materjalitarbe lisamine, mis kaasneb importtoodete toomisega mujal võimaldab riigiti „jalajälg tüüpi“ näitajate tootmist, mille puhul materjalitarve kogu toote elukaare jooksul omistatakse tarbijale Avaldame peatselt
  41. 41. Füüsiline import, 2010-2018 42 0 2 4 6 8 10 12 14 16 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Miljon tonni Biomass Mittemetalsed mineraalid Fossiilsed kütused Metall Muud 0 5 10 15 20 25 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Miljon tonni Biomass Mittemetalsed mineraalid Fossiilsed kütused Metallid Füüsiline import toormaterjali ekvivalendis, 2010-2018 Alates sellest aastast arvestame lisaks ka materjalitarbe, mis kaasneb importtoodete toomisega mujal Uuri tulevikus rahvusvahelisi võrdlusandmeid siin: https://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=env_ac_rme&lang=en Tabeli otsingusks lühinimi on: env_ac_rme Uus: materjali import toormaterjali ekvivalendis, 2010-2018 Sellise materjalitarbe lisamine, võimaldab riigiti „jalajälg tüüpi“ näitajate tootmist, mille puhul materjalitarve kogu toote elukaare jooksul omistatakse tarbijale Avaldame peatselt
  42. 42. Kodumaine materjalitarbimine, 2010-2018 4 3 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Miljon tonni Biomass Mittemetalsed mineraalid Fossiilsed kütused Metallid 0,0 5,0 10,0 15,0 20,0 25,0 30,0 35,0 40,0 45,0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Miljon tonni Biomass Fossiilsed kütused Metall Muud tooted Kodumaine materjalitarbimine toormaterjali ekvivalendis, 2010- 2018 Miks on Eesti kodumaine materjalitarbimine väiksem kui impordi puhul liita ja ekspordi puhul lahutada tarbitud kaupade tootmiseks kasutatud ressursse? Vastus: meie eksportkaupade tootmine on ressursimahukam
  43. 43. Impordi ja ekspordi ümberarvutused materjalideks • Eurostati klassifikaator on väljatöötatud saksa teadlaste poolt ja pidevalt uueneb/täieneb • Kaubad jagunevad materjaligruppidesse: biomass, mittemetalsed mineraalid, metallid, fossiilkütused, muud tooted ja jäätmed • Materjaligrupid jagunevad materjali liikideks ja alaliikideks Näiteks: põllukultuurid > elusloomad > liha ja lihatooted Metallimaagid > värvilised metallid > vask Fossiilsed kütused > Vedelad ja gaasilised energiakandjad > maagaas • Lisaks on veel materjaliliikide üldgrupid – peamiselt mingit materjali sisaldavad tooted Näiteks: Peamiselt metalli sisaldavad tooted > mobiiltelefon Peamiselt fossiilseid kütuseid sisaldavad tooted > polycarbonaat (vinüül) • Mõningad tooted aga ei ole veel klassifitseeritud ja need liigitatakse kategooriasse muud (materjal määratlemata): näiteks osa keemiatooteid. 02.02.2021 Monitoring of the ecological tax reform in Estonia; Kaia Oras
  44. 44. Keskkonna- maksude arvepidamine Materjalivoo arvepidamine Keskkonnaarvepidamised Keskkonna- kaitse kulutuste arvepidamine Keskkonna- kaupade ja teenuste arvepidamine Füüsilise energiavoo arvepidamine Ressursside halduskulutuste arvepidamine Jäätmete arve- pidamine Metsanduse arvepidamine 3. laine moodulid, arendamisel Keskkonnakaitse subsiidiumite ja siirete arvepidamine Vee arvepidamine Ökosüsteemide arvepidamine Materjalivarude arvepidamine 1. laine moodulid, tootmises 2. laine moodulid, tootmises Õhuemissioonide konto - Regulaarne avaldamine - uued arvepidamised Metsanduse arvepidamine Õhuemissioonide konto Keskkonnaarvepidamiste poolt pakutavavad andmestikud (määrus 691/2011)
  45. 45. Kasvuhoonegaaside emissiooni näitajad 2010-2019 0 5 000 10 000 15 000 20 000 25 000 CO2 CH4 N20 * - 2019 aasta andmed on Eurostati hinnangud 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 14000 16000 2010 2019 0,00 0,20 0,40 0,60 0,80 1,00 1,20 1,40 1,60 1,80 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 KHG emissioon SKP Energia lõpptarbimine Lisandväärtuse, kasvuhoonegaaside emissiooni ja energia lõpptarbimise muutus, 2010=1 tuhat tonni CO2 ekvivalenti tuhat tonni CO2 ekvivalenti*, tegevusalati
  46. 46. Kasvuhoonegaaside emissiooni intensiivsuse näitajad 2010-2019 KHG emissiooni intensiivsus, kg/euro KHG emissiooni intensiivsus 2019, kg/euro KHG, intensiivsuse ja lisandväärtuse muutus 2010-2019, 2010=1 0,0 0,2 0,4 0,6 0,8 1,0 1,2 1,4 1,6 1,8 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 EL28 Eesti 0,0 0,2 0,4 0,6 0,8 1,0 1,2 1,4 1,6 1,8 2,0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 KHG emissioon Lisandväärtus Intensiivsus 0,00 0,20 0,40 0,60 0,80 1,00 Bulgaaria Poola Eesti Tsehhi Rumeenia Leedu Kreeka Läti Slovakkia Horvaatia Ungari Küpros Sloveenia Malta Taani Portugal Soome Holland Hispaania Belgia Saksamaa Itaalia Iiri Austria Suurbritannia Prantsusmaa Luksemburg Rootsi Liikusime koha võrra ülespoole
  47. 47. Kasvuhoonegaaside emissiooniintensiivsus tegevusala: elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine KHG emissiooni, KHG intensiivsuse ja lisandväärtuse muutus Allikas: Eurostat KHG emissiooni intensiivsus, 2017, kg/euro KHG emissiooni intensiivsus, kg/euro 0,0 0,2 0,4 0,6 0,8 1,0 1,2 1,4 1,6 KHG emissioon Lisandväärtus Intensiivsus 0 5 000 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 35 000 EL28 Eesti 0 5000 10000 15000 20000 Bulgaaria Küpros Eesti Poola Tsehhi Kreeka Ungari Sloveenia Läti Saksamaa Holland Rumeenia Soome Itaalia Belgia Horvaatia Iiri Portugal Slovakkia Leedu Taani Austria Hispaania Prantsusmaa Rootsi Luksemburg Liikusime võrdluses kaks kohta ülespoole võrreldes eelmise aastaga
  48. 48. KHG intensiivsuse muutus 2010 – 2019, kg CO2 ekvivalenti/lisandväärtuse euro KHG intensiivsus 2019, kg CO2 ekvivalenti/lisandväärtuse euro 02.02.2021 Muud Veondus ja laondus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Mäetööstus Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Töötlev tööstus Kasvuhoonegaaside heitmete intensiivsus tegevusalati 0,0 5,0 10,0 15,0 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Veondus ja laondus Töötlev tööstus Mäetööstus Muud -20 -15 -10 -5 0 Kuigi energiasektori CO2 intensiivsus on kõrge, on see viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud
  49. 49. Keskkonna- maksude arvepidamine Materjalivoo arvepidamine Keskkonnaarvepidamised Keskkonna- kaitse kulutuste arvepidamine Keskkonna- kaupade ja teenuste arvepidamine Füüsilise energiavoo arvepidamine Ressursside halduskulutuste arvepidamine Jäätmete arve- pidamine Metsanduse arvepidamine 3. laine moodulid, arendamisel Keskkonnakaitse subsiidiumite ja siirete arvepidamine Vee arvepidamine Ökosüsteemide arvepidamine Materjalivarude arvepidamine 1. laine moodulid, tootmises 2. laine moodulid, tootmises Õhuemissioonide konto - Regulaarne avaldamine - uued arvepidamised Metsanduse arvepidamine Õhuemissioonide konto Keskkonnaarvepidamiste poolt pakutavavad andmestikud (määrus 691/2011)
  50. 50. Keskkonnamaksude maksjad (mln EUR), 2019 02.02.2021 0 50 100 150 200 250 300 Muud Muu töötlev tööstus, v.a koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine Kummi- ja plasttoodete tootmine, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Puidu- ja paberitööstus, trükindus Laondus ja veondust abistavad tegevusalad; posti- ja kulleriteenistus Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus Avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja mootorrataste remont Ehitus Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Kodumajapidamised Maismaaveondus Mäetööstu, õlitööstus ja energeetika Energiamaksud Saastetasud Transpordimaksud Ressursimaksud Maavara erikasutustasu Energeetika sektor (sh mäe-ja õlitööstus) on keskkonnamaksude maksjana tõusnud 2019. aastal esimesele positsioonile
  51. 51. Keskkonnamaksude ja muude majandusandmete koosanalüüs: tegevuse ülejäägi (st kasumi) võrdlus tasutud keskkonnamaksudega, 2019 02.02.2021 7 13 14 18 19 34 35 57 215 241 248 158 244 5 24 493 314 383 25 190 0 100 200 300 400 500 600 Haldus- ja abitegevused Puidu- ja paberitööstus, trükindus Laondus ja veondust abistavad tegevusalad; Posti- ja kulleriteenistus Veevarustus, kanalisatsioon, jäätmekäitlus Avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Muu töötlev tööstus, v.a õli-, puidu- ja paberitööstus ning trükindus Ehitus Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Maismaaveondus Mäetööstus; õlitööstus ja energeetika Tegevuse ülejääk Keskkonnamaksud+maavara erikasutustasu 2018 2019 miljon eurot
  52. 52. Diisligrupi kütuste ja bensiini tarbitud koguste ja makstud aktsiisi osakaalud, 2019 * OECD kriteeriumid rohelise fiskaalreformi seireks 2,3% 2,6% 4,8% 7,4% 8,3% 4,7% 5,6% 0,1% 33,1% 31,1% 1,8% 2,4% 4,8% 6,3% 7,6% 9,8% 11,8% 13,9% 18,1% 23,5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% Avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja mootorrataste remont Ehitus Muud Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Töötlev tööstus v.a õlitööstus Mäetööstus; õlitööstus ja energeetika Vee- ja õhutransport Maismaaveondus Kodumajapidamised Kogused Aktsiis
  53. 53. Keskkonna- maksude arvepidamine Materjalivoo arvepidamine Keskkonnaarvepidamised Keskkonna- kaitse kulutuste arvepidamine Keskkonna- kaupade ja teenuste arvepidamine Füüsilise energiavoo arvepidamine Ressursside halduskulutuste arvepidamine Jäätmete arve- pidamine Metsanduse arvepidamine 3. laine moodulid, arendamisel Keskkonnakaitse subsiidiumite ja siirete arvepidamine Vee arvepidamine Ökosüsteemide arvepidamine Materjalivarude arvepidamine 1. laine moodulid, tootmises 2. laine moodulid, tootmises Keskkonnaarvepidamiste pakutavad andmekooslused (määrus 691/2011) Õhuemissioonide konto - Regulaarne avaldamine - uued arvepidamised Metsanduse arvepidamine Õhuemissioonide konto
  54. 54. -70% -50% -30% -10% 10% 30% 50% 70% O Avalik haldus A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne P Haridus L Kinnisvaraalane tegevus C Töötlev tööstus E Veevarustus; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlus S Muud teenindavad tegevused D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg N Haldus- ja abitegevused G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont H Veondus ja laondus J Info ja side M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus F Ehitus I Majutus ja toitlustus B Mäetööstus Energia tootlikkus on mitmetes sektorites märkimisväärselt paranenud Energiatootlikkuse muutus sektorites 2014-2018, % Energia voo arvepidamine võimaldab hinnata energia tootlikkust* ja selle muutust tegevusalades . *Energiatootlikkus – Energiatootlikkuse näitaja iseloomustab seda, kui palju lisandväärtust toodetakse ühe energiaühiku (TJ) kohta.
  55. 55. Energiatootlikkuse trend ja rahvusvaheline võrdlus Allikas: Eurostat 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 SKP eurot kg õliekvivalendi kohta EU (27 countries) Estonia 0 5 10 15 Bosnia and Herzegovina Iceland Kosovo Serbia Bulgaria Estonia North Macedonia Malta Montenegro Czechia Poland Hungary Lithuania Latvia Slovakia Romania Croatia Finland Slovenia Turkey Belgium Cyprus Greece Portugal Netherlands European Union - 27 Spain Sweden France Germany Austria Italy Luxembourg United Kingdom Norway Denmark Ireland EUR kg õliekvivalendi kohta, 2018 ENEGIATOOTLIKKUS = skp / energiatarbimine Sisemajanduse kogutoodang (SKP) kogu kasutatud energia kohta on Euroopa Liidu paljudes riikides kõrgem kui Eestis
  56. 56. Allikas:Eurostat Energia tarbimine elaniku kohta trend ja rahvusvaheline võrdlus 0 200 400 600 800 1000 1200 Malta North Macedonia Turkey Portugal Bulgaria Kosovo Spain Greece Slovakia Cyprus Romania Montenegro Serbia Bosnia and Herzegovina Poland Slovenia Italy Lithuania European Union - 27 Netherlands Croatia Ireland United Kingdom France Hungary Latvia Czechia Germany Belgium Estonia Austria Sweden Denmark Luxembourg Norway Finland Iceland 500 550 600 650 700 750 800 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 kg õli ekvivalenti per cap EU (27 countries) Estonia
  57. 57. 6260 6221 6887 6984 6696 7452 4 8 9 22 46 65 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Elektri tarbimine kodumajapidamiste tarbitud elekter, TJ kodumajapidamistes päikesepaneelidega toodetud elekter, TJ Kuue aastaga kuusteist korda rohkem päikest  0 10 20 30 40 50 60 70 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Kodumajapidamiste päikeseenergia toodang, TJ Kodumajapidamiste elektri tarbimine (TJ) ja päikesepaneelidega toodetud elekter
  58. 58. 02.02.2021 0 20000 40000 60000 80000 100000 120000 140000 160000 180000 Fossiilsed kütused… Biomass… Soojuspumbad… Tuul… Vesi… Päike… (TJ) 2014 2015 2016 2017 2018 0 20 40 60 80 100 120 140 Vesi… Päike… Looduslike energiaallikate sisend Eestis 2014-2018, TJ Energia arvepidamine võimaldab vaadata ka kogu Eesti looduslikku energiasisendit, millest erinevaid energiatooteid toodetakse ja näitab ka millises suunas me saaksime või peaksime edasi liikuma ja kui palju meil veel arenguruumi on.
  59. 59. Keskkonna- maksude arvepidamine Materjalivoo arvepidamine Keskkonnaarvepidamised Keskkonna- kaitse kulutuste arvepidamine Keskkonna- kaupade ja teenuste arvepidamine Füüsilise energiavoo arvepidamine Ressursside halduskulutuste arvepidamine Jäätmete arve- pidamine Metsanduse arvepidamine 3. laine moodulid, arendamisel Keskkonnakaitse subsiidiumite ja siirete arvepidamine Vee arvepidamine Ökosüsteemide arvepidamine Materjalivarude arvepidamine 1. laine moodulid, tootmises 2. laine moodulid, tootmises Keskkonnaarvepidamiste planeeritavad muudatused (määrus 691/2011) Õhuemissioonide konto - suurem detailsus, pikemad aegread ja andmete varasem avaldamine - uued arvepidamised Metsanduse arvepidamine Õhuemissioonide konto
  60. 60. Keskkonna andmed tõetammes 6 2
  61. 61. Juhtimislaudadest Olemasolevad juhtimislauad: https://juhtimislauad.stat.ee/ Säästev areng /Riigikantselei alamjaotuses Keskkonna valdkonna arenguid kajastavaid näitajaid Hetkeolukord Lahendused • Statistikaamet saab lisada juhtimislaudadele ilma täiendava ressursita infot, mida juba avaldatakse. • Programmiväline statistika on ajutise iseloomuga, mille pidev jätkamine sõltub tellimusest. • Statistikaamet on valmis välja töötama ja regulaarselt uuendama juhtimislauda Keskkonnaministeeriumile olemasolevate näitajate ja kokkulepitud uute näitajate ulatuses. • Samuti oleme valmis koostöös Keskkonnaministeeriumiga üle vaatama andmebaaside tabelid.
  62. 62. Uus veeb: ka keskkonna valdkonnas on tarbijat abistavad kirjeldused ja visuaalid 6 4
  63. 63. Järgmine kohtumine aprillis ökosüsteemi arvepidamiste teemal
  64. 64. 6 6 Tänan! Muud küsimused? Kaia Oras kaia.oras@stat.ee
  65. 65. 2020 2021 2022 2023 2024 2025 1.Suurem detailsus, pikemad aegread ja andmete varasem avaldamine olemasolevate andmestike osas 2. Uute moodulite arendamine : metsanduse arvepidamine; keskkonna subsiidiumite ja siirete arvepidamine; ökosüsteemide arvepidamine; vee arvepidamine (2021-2023- ?) Regulaarne statistika uute moodulite osas: metsanduse arvepidamine; keskkonna subsiidiumite ja siirete arvepidamine; ökosüsteemide arvepidamine; vee arvepidamine (algus 2023 - 2025 ) Keskkonnaarvepidamiste planeeritavad muudatused (määrus 691/2011)
  66. 66. Planeerime arendada Eurostati grandi toel metoodika ja toota andmed keskkonnaarvepidamiste statistikamääruse 691/2011 uutest vajadusest lähtuvalt 2021-2023: Keskkonnasubsiidiumite ja siirete konto • Uus keskkonnasubsiidiumite ja siirete konto annab infot valitsussektori ja välismaailma makstud siirete kohta, et toetada keskkonnakaitselisi ja ressursisäästuga seotud meetmeid ja tegevusi. Metsanduse arvepidamine • Füüsilistes ja rahalistes ühikutes metsamaa, puidu arvepidamise kontode loomine. Pakkumise ja kasutamise tabelite koostamine ning metsanduse majandusnäitajate arvestamine. Ökosüsteemide arvepidamise edasiarendamine Keskkonna rahaliste arvepidamiste edasiarendamine • Värskemad andmed (1); • uued kaubad ja teenused mille toodangut ja kasutamist hinnatakse nii keskkonna kui ka ressursisäästu valdkonnas (2); • detailsem taastuvenergia käsitlus nii toodangu kui ka tarbimise osas (3). *EKOMAR - Ettevõtte KOMpleksne kalendri- aasta ARuanne • Regulaarseks ökosüsteemide arvepidamise tootmiseks panustame üleriigilise süsteemi loomisesse. • Tegevused EL statistikamääruse uutest nõuetest lähtuvalt
  67. 67. RESSURSIHALDAMISE TEGEVUSALAD (CREMA) KESKKONNAKAITSE TEGEVUSALAD (CEPA) 3. Jäätmekäitlus 2. Reoveekäitlus 1. Välisõhu ja kliima kaitse 4. Pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse ja puhastamine 5. Müra ja vibratsiooni vähendamine 7. Kiirguskaitse 8. Keskkonnaalane uurimis- ja arendustöö 6. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja maastikukaitse 9. Muud keskkonnakaitse tegevused 10. Veevarude haldamine 11A. Metsaalade haldamine 11B. Metsaressursside kasutamise vähendamine 12. Loodusliku floora ja fauna haldamine 13. Energiavarude haldamine 13A. Energia tootmine taastuvatest energiaallikatest 13B. Soojuse/energia säästmine ja haldamine 13C. Fossiilenergia toorainena kasutamise minimeerimine 14. Mineraalsete loodusvarade haldamine 16. Muud ressursihaldamise tegevused 15. Teadus- ja arendustegevus ressursihaldamise valdkond 11. Metsavarude haldamine
  68. 68. 02.02.2021 KESKKONNAKAITSE VALDKOND TEENUSED SEOTUD TOOTED KESKKONNASÄÄSTLIKUD KAUBAD 1. Õhk Heitgaaside mõõtmine Mõõteseadmed, filtrid Vähem õhku saastavad kaubad 2. Reovesi Reoveekäitlus, kanalisatsiooni ehitus ja projekteerimine Reoveepuhastid, torud, septikud Biolagunevad pesuvahendid 3. Jäätmed Jäätmekäitlus Prügikastid, prügi põletamisseadmed Biolagunevad kilekotid 4. Pinnas, vesi Vee ja pinnase reostuse kõrvaldamine, jääkreostuse kõrvaldamine Absorbendid Mahepõllumajandus 5. Müra, vibratsioon Müratõkke seinte paigaldus, kergliiklusteede rajamine Müratõkkeseinad, summutid Vähem müra tekitavad sõidukid, seadmed, masinad 6. Bioloogiline mitmekesisus Looduskaitsega seotud teenused - - 7. Radiatsioon Radioaktiivsete jäätmete käitlus, radioaktiivsuse mõõtmine, seire Radioaktiivsuse mõõteseadmed - Keskkonnakaupade ja teenuste näited
  69. 69. 02.02.2021 RESSURSISÄÄSTU VALDKOND TEENUSED SEOTUD TOOTED KESKKONNASÄÄSTLIKUD KAUBAD 10. Vesi Seire, veesäästuga seotud seadmete projekteerimine ja ehitus Vihmavee kogumispaagid, jälgimissüsteemid lekete avastamiseks, mõõtmisseadmed Väiksema veekasutusega tooted 11. Mets Taasmetsastamine, metsatulekahjude ennetamine Ümbertöötlemise seadmed Taaskasutatud paber 12. Floora ja fauna Taastamine, seire Seireseadmed - 13A. Taastuvenergia Taastuvenergia seadmete paigaldus Taastuvenergiaseadmete komponendid, tuulikud, päikesepaneelid Taastuv energia, küttepuit 13B. Energiasääst Energiaauditid, soojustamine, energiasäästlik ehitus ja projekteerimine Koostootmisjaamad, soojuspumbad Energiasäästlikud tooted (nt energiasäästlikud aknad), soojus koostootmisjaamadest 13C. Fossiilsete materjalide kokkuhoid - Ümbertöötlemise seadmed Taaskasutatud plastist tooted, protekteeritud rehvid 14. Mineraalid Ressursikasutuse load - Ehitusmaterjal põlevkivi aherainest; taaskasutatud klaas, metall Ressursisäästu valdkonna kaupade ja teenuste näited

×