Riigireform – Ott Pärna 25.11.2014

1. 1. Lepime kokku tulevikueesmärkides 2. Paneme paika valdkondi ühendava arengupoliitika 3. Korrastame riigiaparaadi ja suurendame selle võimekust 4. Anname riigi rahvale tagasi Riigireform.ee25.11.2014 2

2. Luik, haug ja vähk Ivan Krõlov Kui puudub üksmeel sõbrameeste seas," siis nendel kuidagi ei vea" ja rist ning viletsus on nende ettevõte. Kord Luigel, Vähil, Havil tekkis mõte," mis koos nad ühistööle viis," et koormat vedada ja selleks siis" nad kohe kolmekesi rakendusid ette. Kuid kuis ka püüaksid, ei koormat paigast saa:" Luik tahab pilvi lennata," Vähk ronib tagurpidi, Havi kisub vette. Ei meie otsusta, kes nendest süüdi seal,# kuid koorem praegugi on koha peal.

3. Allikas: “Väliskeskkond 2020: Olulised trendid ja nende tähendus Eestile” – Eesti Arengufond 2012

4. Eesti tööviljakus on madal ja trend ei murdu; mida keerukam on valdkond, seda suurem on vahe rikaste riikidega" * Tööjõutootlikkus (euro töötunni kohta) 2000–2012 (Eurostati andmed)

5. Eesti ja Soome tööhõive võrdluses on äri keerukuse kasvul lagi ees è vaja on jõulist ümberõppepoliitikat ja palgakasvu toetavat talendistrateegiat" * Eesti tööhõive jaotuse projektsioon töötlevas tööstuses ja teeninduses Soome tööhõive struktuuri põhjal 2010. aastal (Eurostati andmed)

6. 5 SUURT KÜSIMUST 1. Kuidas peatada väljaränne ja tuua riiki talendikaid? 2. Kuidas saada majandus ja palgad kasvama, et suurendada püsivalt inimeste heaolu? 3. Kuidas suurendada inimeste usku oma riiki ja kindlust tuleviku osas? 4. Kuidas suurendada julgeolekut nii füüsilises, majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes? 5. Kasvatada iivet ja vähendada sotsiaalseid ning regionaalseid arenguerisusi? Riigireform.ee25.11.2014 7

7. • Riik oleks ilma eurorahata finants- ja investeerimisraskustes, mis viib ilma kiireneva majandusarenguta välisvõla kasvuni. • Tipus on ideede defitsiit, otsuste lühinägelikkus ja vähene seostatus. Tulevikuseire- ja strateegiakultuuri on vähe. • Parlamendis on eriala- ja ideeliste inimeste põud, mis sisuliste tulevikuarutelude kohtumispaigana ei toimi. • Riik on arengus staatiline. Rakkerühmi pole. Konkreetsete teemade eest seisjaid ja vastutajaid on raske tuvastada. • Riigi tegevaparaat on silotornides – koostööd on vähe nii omavahel kui ka teiste ühiskonnagruppidega. Tulemuseks on status-quo – palju tööd aga vähe villa. • Rahva vähene kaasatus, võõrandumine riigist, liiga palju ekspertide teadmist on kasutamata ja nö “sahvris”. • Ettevõtlussektori madal tootlikkus, äride lihtsakoelisus, rahvusvaheliste turgude vähene tundmine. • Ebasoodsad trendid: vananemine, väljaränne, regionaalse arengutaseme kasvavad erinevused, halvenenud rahvusvaheline julgeoleku- ja majandusolukord. Riigireform.ee25.11.2014 8 Illustratsioon: 20. sajandi alguse riigipüramiid (Allikas: Internet; töödeldud)

8. EESMÄRGID 1. Põhiseadus: peame kindlustama ja arendama oma riiki; tagama rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. 2. Eesti tuleviku jaoks on oluline sisustada mõte: milline on maailmas edukas ja koduselt armas Eesti? 3. Eesti visioon ehk tulevikusiht peab ühendama ja innustama – kõik ühiskonnagrupid peavad saama sellesse panustada ja nägema selles oma positiivset rolli. 4. Koalitsioonilepet ja teisi arenguplaane tuleb teha kahes osas – esmalt sihtides ja strateegias kokkuleppimine ning seejärel taktikaline plaan eesmärkide saavutamiseks. Riigireform.ee25.11.2014 10

9. ARENGUPOLIITIKA • Riikliku arengupoliitika väljatöötamine ja selle nimel tegevuste ning ressursside mobiliseerimine – Tallinnast Läänemere tõmbekeskus tegemine – Ca 5 regionaalse kasvukeskuse arendamine • Arengut kindlustava talendipoliitika väljatöötamine (sh haridus, ümberõpe ja migratsioon) • Pidev võrdlemine parimatega maailmas + koostöö, kvaliteet ja kiirus kõiges, mida me teeme • Kõrg- ja tehnikakoolide rahvusvahelistumise taganttõukamine • Kutseõppekeskuste kaudu ulatusliku ning kaasaegse ümber- ja täiendõppe korraldamine • IT hariduse ja ettevõtlusõppe integreerimine läbivalt teiste valdkondade õppeprogrammidesse • Rahvusvahelise ettevõtlusõppe jõuline arendamine • Fookusvaldkondade valik ja areng Eesti tugevuste, meie ja rahvusvaheliste väljakutsete taustal • Kapitalituru terviklik arendamine • Rahvusvahelise ärikeskkonna terviklik arendamine + TEAM ESTONIA strateegia • Era- ja avaliku sektori koostööplatvormidele rohelise tule andmine (nt Finance Estonia) • Eestist rahvusvahelise äri „E-Luksemburgi“ / "E-Delaware" / digitaalse turu sõlmpunkti tegemine • Eestist start-up firmade kasvuparadiisi tegemine • Hea disaini, brändimise, juhtimiskvaliteedi parandamise ja tooteareduse propageerimine • Mikro- ja väikefirmade tegevuse oluline lihtsustamine (nt bullet-maksu kasutusele võtmine) • Riigifirmade valitsemise süsteemi muutmine ja depolitiseerimine • Töötukassast talendiagentuur • Haigekassast tervisekassa

10. RIIGIAPARAAT • Riigi tänaste funktsioonide kaardistamine ja auditeerimine tulevikueesmärkide suhtes • Riigikogu kujundamine seadusmasinast tulevikuarutelude keskuseks • Arenguseire võimekuse parandamine; seaduseelnõude, plaanide jne sidumine tervikpildiga • Ekspertide (sh rahvusvaheliste) kasutamine nõunike positsioonidel • Riigireformi elluviimiseks Peaministri pädevuste ja volituste suurendamine ning tema juurde Riigireformi staabi – Riigi arendus- ja innovatsiooniüksuse loomine • Asutuseüleste töövormide juurutamine, et väljakutsed/võimalused ei jääks “silotornide” vahele • Arengufondist kujundada ajutrust valitsusele, Riigikogule ja agentuureidele; nt Forfas Iirimaal • Reformide ja muutuste juhtimise võimekuse suurendamine • Rahandusministeeriumis “raamatupidamise” ja “arengu” rollide võrdsustamine • Riigieelarvest tehtavate kulutuste käsitlemine kulu asemel investeeringutena • Eelarve kasvu ja kalendriaasta ülejäägi suunamine uute algatuste fondi – tekib arendusraha • Mitte suurendada seadusega täiendavaid kulutusi – vahendid suunata uutesse algatustesse • Õigusloome, regulatsioonid ja maksupoliitika riigi arengut teenima, sh paindlikkuse suurendamine • LEGO loogika sissetoomine valitsustasutuste paindlikuks ümberkujundamiseks • Uuendusmeelsete riigi ja kohaliku tasandi juhtide tunnustamine • Kaasaegse ja rahvusvahelise makromajanduse- ning valitsemiskooli ellukutsumine • Arengut toetava julgeolekupoliitika kujundamine (füüsilises, majanduslikus ja sotsiaalses mõttes) • Eesti pehme rolli kasvatamine maailmas – võrgustikes ja subkultuurides Eesti rolli arendamine • Õigusriik ja inimõigused kõigile

11. KOGUKONDADE EESTI • Suure Ühiskonna põhimõtte järgimine kõiges, mis teeme – organiseeritult ja püsivalt • Vabatahtliku tegevuse mõtestamine, hindatõstmine ja tunnustamine kõigis valdkondades • Uuskogukondlikkuse (nt asumiseltsid) kui fenomeni rolli mõtestamine ja kandepinna laiendamine • Tehnoloogiate kasutuselevõtt kogukonna ideede arutamiseks, otsustamiseks ja riigiga sidumiseks • Vastutaja määramine riigi tegevustesse vabakonna kaasamise läbimõtlemiseks ja korraldamiseks • Sotsiaalset ettevõtluse innustamine • Ühistegevuse vormide teadlik arendamine integratsiooniks (nt Jalgpall, Tuhamägi) • Kogukondade ühised kasvatus- ja arendussüsteemid: sh ühislasteaiad ja ühisgümnaasiumid • Keelekümblus tuleb viia massidesse – nt kaks nädalat Saaremaal või Sillamäel • Kogukondade koostegutsemise platvorme tuleb teadlikult juurde luua ja tunnustada • Maakondade konkurentsivõime tõstmise tervikmudeli väljatöötamine • Regionaalse valitsemismudel loomine: külavanemad, osavallad, maakonna tasand • Piirkondade spetsialiseerumiseks ühistöös tulevikuvisioonide koostamine • Võimekuse suurendamine harupoliitikate regionaalse mõju ja omavahelise seose arendamiseks • Viia otsustamine ja vastutamine võimalikult rohujuure tasandile (commitment) • Populariseerida erinevat tüüpi maaettevõtlust, elustiiliettevõtlust ja kaugtöö võimalusi • Propageerida ideid ja mudeleid, kuidas maal ägedalt elada • Tutvustada lähenemisi, kuidas eluviisi põhist elukorraldust kogukonna võtmes korraldada • Miinimumstandardi paikapanek, mille riik kohalikul tasandil tagab (nt elekter, teed, lumekoristus)

12. AITÄH! TEEME ÜHISELT EESTI PAREMAKS! Ott Pärna & Tanel Talve eesti@riigireform.ee Riigireform.ee25.11.2014 14