1. Transformational / Transactional
Eestvedamise teooria
Natalja Panina

2. Teooria tutvustus
 Eestvedamine on indiviidi oskus olla teistele eeskujuks
ning neid juhtida. See on suhtumine, mis mõjutab meid
ümbritsevat keskkonda.
 Eristatakse karismaatilist eestvedamist
ümberkujundavast (transforming) eestvedamisest ning
viimast omakorda pragmaatilisest (transactional)
eestvedamisest. Mõisted “transforming” ja
“transformational” võeti kasutusele alles 1978. aastal
Burns’i poolt ja 1985. aastal Bass’i poolt.

3. Eestvedamise psühholoogia
 Inspireeriva juhi (kes suudab grupile süstida kirge ning neid suunata) olemuse
analüüsimine nõuab eelteadmisi selle kohta, kuidas grupi psühholoogia selle
liikmeid mõjutab.
Erinevad grupi dünaamika käsitlused käsitlevad eestvedamist kui teadlikkuse
tulemit ning grupi nõuete ja reaktsioonide mõju indiviidi emotsioonidele.
Eestvedamine ei hõlma endas grupi mõtteviisi muutmist, vaid sellise keskkonna
loomist, mis toob esile selle grupi indiviidide parimad omadused, mis inspireerivad
selle grupi indiviide. Indiviide inspireerivad erinevad keskkonnad, mis toovad välja
nende erinevaid tahke. Juhtimiseks peab ehitama hariduse ja teadlikkuse abil
platvormi, kus indiviidid rahuldavad üksteise vajadusi. Juhid saavutavad selle,
teades, miks inimesed reageerivad positiivselt teatud situatsioonile keskkonnas A,
kuid pettuvad selles sügavalt keskkonnas B.
Kui juhid muudavad enda tegevusi vastavalt teadmistele, mida need tegevused
tegelikult tähendavad, siis mõjutavad nad sellega grupi emotsionaalseid ja taju
mõjusid. Kontrollides grupi “standard”reaktsioone, saab eestvedaja muuta grupi
psühholoogiat ning muuta organisatsiooni kultuuri.

4. Ümberkujundav eestvedamine
 Bernard Bass on teadlastest enim uurinud ümberkujundavat
eestvedamist. Ta on koostanud vastavalt oma mudelile küsimustiku
juhtimise uurimiseks – Multifactor Leadership Questionnaire (MLQ).
See võimaldab alluvail oma juhti iseloomustada seitsme juhtimisstiili
kaudu, kus eristatakse kahte pragmaatilist, nelja ümberkujundavat
ja laissez-faire juhtimisstiili.
 laissez-faire,
 juhtimine erandi kaudu (management-by-exception),
 tasustamine (contingent reward),
 individuaalne lähenemine (individualized consideration),
 intellektuaalne stimuleerimine (intellectual stimulation),
 inspireeriv motiveerimine (inspirational Motivation),
 idealiseeritud mõju (idealized influence).

5. Artikkel 1.
Personality and Leadership: A Qualitative and
Quantitative Review.
Judge, T.A., Bono, J.E., Ilies, R, Gerhardt, M.W. 2002
 See artikkel annab kvalitatiivset ülevaadet juhtimisest,
kasutades metaanalüüsi.
 Autorid kasutasid viite faktori mudelit mis hõlmab
selliseid iseloomujooni nagu : neurootilisus (neoroticism),
ektstravertsus (extraversion), avatus kogemusele
(openness to experience), kohusetundlikkus
(conscientiousness) ning meelekindlus(agreeableness).
Ekstravertsusel oli kõige järjekindlam seos uuringus
kõikide kriteeriumite hulgas.

6. Artikkel 2.
Context and leadership: an examination of the nine-factor full range
leadership theory using the Multifactor Leadership Questionnaire.
Antonakis, J., Avolio, B.J., & Sivasubramaniam, N. 2003
Uuriti kas tõesti Bassi ja Avolio mudeli küsimustik MLQ kehtib.
Mõjutavad faktorid olid: keskkonnarisk, juhi sugu ja juhi
hierarhiline tase.
Saadi teada, et see tõesti kehtib ja praktiliselt ei sõltu sellest,
kas uuritakse meessost juhte või naissoost juhte.

7. Artikkel 3.
Leadership: do traits matter?
Kirkpatrick, S.A. & Locke, E.A. 1991
 Juhi võtmejooned sisaldavad: draivi (termin mis sisaldab saavutusi,
motivatsiooni, ambitsioone, energiat ja initsiatiivi),
juhtimisemotivatsiooni (iha juhtimise vastu), ausus, enesekindlus
(mis assotsieeritakse emotsionaalse stabiilsusega), äri teadmised
(oskused). Vähem tõestatud on sellised jooned nagu karisma,
loomevõime ning paindlikus.
 Usutakse, et võtmejooned aitavad juhil omandada vajalikke oskusi,
formuleerida organisatsiooni visiooni ja teha efektiivset plaani ning
vajalikke samme selle elluviimiseks.

8. Artikkel 4.
Transformational and Transactional Leadership: A
Meta-Analytic Test of Their Relative Validity.
Judge, T.A. & Piccolo, R.F. 2004
 Põhjalikult analüüsiti ümberkujutavat eestvedamist ning
pragmaatilist eestvedamist ning laissez-faire (väljend
tuleb prantsusekeelsest ütlusest laissez faire, laissez
passer 'laske teha [jätke rahule], laske juhtuda'.)
 Artiklis on kirjas eestvedamise teooria arengu ajaloost,
võrreldakse teooriate aspekte ning karakteristikud.

9.  Alluvad, kelle juht pooldab ümberkujundavat juhtimisstiili, usaldavad
teda, on lojaalsed ja austavad teda ning tema väärikuse tõttu
töötavad paremini kui on oodatud. Selline tulemus on sellepärast, et
ümberkujundavad juhid pakuvad alluvatele midagi enamat kui
töötamine nende nimel; nad hoolitsevad selle eest, et töötajatel
oleks inspireeriv missioon ning visioon ja tagavad töötajale nende
isikupära. Juhid motiveerivad ning muudavad alluvaid nende mõju,
intelektuaalse stimulatsiooni ning isiku lugupidamise kaudu. Lisaks
sellele juhid julgustavad töötajaid tegema oma tööd uutmoodi, et
leida uusi ning parimaid lahendusi selle tegemiseks ja olla edukam.
Lõpuks, vastandina Burns´ile, Bass pakkus, et selline teooria
nägemine hõlmab nii ümberkujundavat kui ka pragmaatilist
eestvedamist.

10.  Alluvad, kelle juht pooldab ümberkujundavat juhtimisstiili, usaldavad
teda, on lojaalsed ja austavad teda ning tema väärikuse tõttu
töötavad paremini kui on oodatud. Selline tulemus on sellepärast, et
ümberkujundavad juhid pakuvad alluvatele midagi enamat kui
töötamine nende nimel; nad hoolitsevad selle eest, et töötajatel
oleks inspireeriv missioon ning visioon ja tagavad töötajale nende
isikupära. Juhid motiveerivad ning muudavad alluvaid nende mõju,
intelektuaalse stimulatsiooni ning isiku lugupidamise kaudu. Lisaks
sellele juhid julgustavad töötajaid tegema oma tööd uutmoodi, et
leida uusi ning parimaid lahendusi selle tegemiseks ja olla edukam.
Lõpuks, vastandina Burns´ile, Bass pakkus, et selline teooria
nägemine hõlmab nii ümberkujundavat kui ka pragmaatilist
eestvedamist.