O slideshow foi denunciado.
Utilizamos seu perfil e dados de atividades no LinkedIn para personalizar e exibir anúncios mais relevantes. Altere suas preferências de anúncios quando desejar.

Atmosfäär ja hüdrosfäär

  • Seja o primeiro a comentar

Atmosfäär ja hüdrosfäär

  1. 1. Riigieksami konsultatsioon Aasta 2008
  2. 2. Litosfäär <ul><li>Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud laamadeks. </li></ul>
  3. 3. LITOSFÄÄR <ul><li>Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; </li></ul><ul><li>(teadmised, skeemi koostamise ja lugemise oskus, </li></ul><ul><li>mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor) </li></ul><ul><li>Astenosfäär – vahevöö ülaosas ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. </li></ul>
  4. 4. Maa siseehitus
  5. 5. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus <ul><li>Vali. Mis sobib mandrilisele, mis ookeanilisele maakoorele. </li></ul><ul><ul><ul><li>Mandriline maakoor </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Ookeaniline maakoor </li></ul></ul></ul><ul><ul><li>Maakoore paksus </li></ul></ul><ul><li>Kuni 70 km </li></ul><ul><li>Kuni 20 km </li></ul><ul><li>Maakoore vanus </li></ul><ul><li>Kuni 4 miljardit aastat </li></ul><ul><li>Kuni 180 milj. Aastat </li></ul><ul><li>Maakoore tihedus2,7 (kergem)3,0 (raskem) </li></ul><ul><li>Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt </li></ul><ul><li>Settekivimid, basalt </li></ul>
  6. 6. 6. 7. <ul><li>6. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; laamtektoonika, kurrutus </li></ul><ul><li>7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine; </li></ul>
  7. 7. Laamade paiknemine
  8. 8. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla <ul><li>Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. </li></ul><ul><li>Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks . </li></ul><ul><li>Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik ; </li></ul><ul><li>Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik </li></ul><ul><li>Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid ; </li></ul><ul><li>Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid . </li></ul>
  9. 9. Ookeanilise laama sukeldumine mandrilise alla
  10. 10. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) <ul><li>Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. </li></ul><ul><li>Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 – 15cm aastas. </li></ul><ul><li>Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef , toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad . </li></ul><ul><li>Aktiivne vulkaaniline tegevus . </li></ul><ul><li>Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. </li></ul>
  11. 11. Spreeding Atlandi ookeani all
  12. 12. Mandrilaamade põrkumine <ul><li>laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks ; </li></ul><ul><li>mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda; </li></ul><ul><li>maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks; </li></ul><ul><li>sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid </li></ul>
  13. 13. Mandriliste laamade põrkumine
  14. 14. Kahe ookeanilise laama põrkumine <ul><ul><li>Ühe laama serv sukeldub vahevöösse </li></ul></ul><ul><ul><li>Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud </li></ul></ul><ul><ul><li>Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke (nt Mariaani saarestik Vaikses ookeanis, Väikesed Antillid Atlandi ookeanis) </li></ul></ul>
  15. 15. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan,
  16. 16. Vulkaan <ul><li>Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. </li></ul><ul><li>Vulkaan tekib , kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. </li></ul><ul><li>Vulkaane esineb: </li></ul><ul><li>• Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) </li></ul><ul><li>• Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal </li></ul><ul><li>KIHTVULKAAN </li></ul><ul><li>KILPVULKAAN </li></ul><ul><li>Ühel on ü ksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid </li></ul><ul><li>Teisel on üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid </li></ul>
  17. 17. Kihtvulkaanid ja kilpvulkaanid <ul><li>Kiht või kilp </li></ul>KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid
  18. 18. KIHTVULKAANID <ul><li>tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade </li></ul>
  19. 19. Kriitilise rõhupiiri ületades <ul><li>Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. </li></ul>
  20. 20. Kihtvulkaanid paiknevad <ul><li>Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid </li></ul>
  21. 21. Kilpvulkaanid <ul><li>Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja “ehitab” lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist on Mauna Loa. </li></ul>
  22. 22. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist <ul><li>Richteri skaala abil; mõisted: murrang, maavärin, epitsenter, </li></ul><ul><li>Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. </li></ul><ul><li>Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. </li></ul>
  23. 23. Richteri ja Mercalli skaalad <ul><li>Richteri </li></ul><ul><li>Mõõdetakse maavärina võngete tugevust </li></ul><ul><li>Mõõtühikuks magnituudid </li></ul><ul><li>Skaala ulatus on 0-8,9 magnituudi </li></ul><ul><li>Mõõdetakse seismograafiga </li></ul><ul><li>Mercalli skaala </li></ul><ul><li>Mõõtühikuks pallid </li></ul><ul><li>Mõõdetakse purustusi </li></ul><ul><li>Skaala ulatus 0-12 palli </li></ul><ul><li>Mõõdetakse vaatlustega, antakse hinnang </li></ul>
  24. 24. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele <ul><li>Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused : maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved ( gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) </li></ul><ul><li>Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. </li></ul>
  25. 25. Seismiliste nähtustega alad on ka kasulikud <ul><li>Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad – kaasajal turismiobjektiks. </li></ul><ul><li>Valdavalt on maavärinatega kaasnevad nähtused ohtlikud: maalihked, tsunamid, </li></ul>
  26. 26. Kivimid <ul><li>teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; </li></ul><ul><li>mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, </li></ul>
  27. 27. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; <ul><li>sotsiaalsed probleemid : suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. </li></ul>
  28. 28. keskkonnaprobleemid: <ul><li>muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. </li></ul>
  29. 29. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; <ul><li>maalihe. </li></ul><ul><li>1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. </li></ul><ul><li>2) ehitiste rajamine nõlvale. Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . </li></ul><ul><li>3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. </li></ul><ul><li>4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe). </li></ul>
  30. 30. Pedosfäär <ul><li>teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend </li></ul>
  31. 31. Füüsikaline murenemine <ul><li>on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. </li></ul><ul><li>-on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. </li></ul>
  32. 32. Keemiline murenemine <ul><li>-kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega </li></ul><ul><li>-keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. </li></ul><ul><li>-eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas </li></ul>
  33. 33. Murenemise tähtsus <ul><li>Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. </li></ul>
  34. 34. Mullatekke tegurid <ul><li>teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul; </li></ul>
  35. 35. Lähtekivim ja kliima <ul><li>Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. </li></ul><ul><li>Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. </li></ul>
  36. 36. Reljeef ja taimed <ul><li>Reljeef . Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. </li></ul><ul><li>Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. </li></ul>
  37. 37. Mullaorganismid ja aeg <ul><li>Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. </li></ul><ul><li>Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. </li></ul>
  38. 38. Inimtegevus . <ul><li>Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. </li></ul>
  39. 39. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; <ul><li>leetumine – protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. </li></ul>
  40. 40. Mullatekkeprotsessid <ul><li>kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim </li></ul>
  41. 41. Mullatekkeprotsessid <ul><li>gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. </li></ul>
  42. 42. Mullatekkeprotsessid <ul><li>sooldumine – esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. </li></ul><ul><li>Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. </li></ul>
  43. 43. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; <ul><li>tundras – karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. </li></ul>
  44. 44. Maailma mullad <ul><li>okasmetsas – jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. </li></ul><ul><li>rohtlates – kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. </li></ul><ul><li>kõrbes – kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. </li></ul><ul><li>vihmametsas – palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. </li></ul>
  45. 45. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest; <ul><li>Erosioon e uuristus on tuule (deflatsioon e tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. </li></ul>
  46. 46. Kõrbestumine <ul><li>Kõrbestumine e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. </li></ul>
  47. 47. Muldade sekundaarne sooldumine <ul><li>Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis. </li></ul>
  48. 48. Degradatsioon <ul><li>Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. </li></ul><ul><li>Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. </li></ul><ul><li>Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. </li></ul>
  49. 49. Mõisted: <ul><li>füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, </li></ul><ul><li>mullatekketegur, </li></ul><ul><li>lähtekivim, </li></ul><ul><li>mulla mineraalne osa, </li></ul><ul><li>huumus, </li></ul><ul><li>mineraliseerumine, </li></ul><ul><li>mullahorisont, mullaprofiil, mulla veerežiim, </li></ul>
  50. 50. II osa teisel PPT-l <ul><li>Jätkub........ </li></ul>

×