SlideShare uma empresa Scribd logo
1 de 14
Baixar para ler offline
Tallinna Pae Gümnaasium
           Meediaõpetus
          Koostas: M.Lust
Raadio on signaalide edastamine raadiolainete
(elektromagnetlainete) abil sagedusalas
mõnest kHz-st kuni 3 THz-ni.

Rahvapäraselt nimetatakse raadioks kas
ringhäälingut või raadiovastuvõtjat
                                 .
Raadio tegi võimalikuks tehnouuendus.
1888. aastal avastas saksa füüsik Heinrich
Herz elektromagnetilised lained.
1895. aastal õnnestus itaallasel Guglielmo Marconil võtta neid
lained vastu 3218,6 meetri kauguselt.
1896 sai Marconi oma leiutisele patendi.
Vene teadlane Aleksand Popov võttis 1895. aastal vastu
elektromagnetilisi lained allikast 64 meetri kaugusel.
1906. aasta jõuludeks oldi leiutist üsna palju täiendatud.
Vastavate aparaatidega varustatud laevad võisid New Yorgi
sadamas vastu võtta klassikalist muusikat ja piiblitsitaate. Seda
võib nimetada raadio kui meediumi sünnipäevaks.
Soomlastel on oma yleisradio 1923. aastast. Samal aastal tuli
käibele ka eesti sõnaringhääling. Selle mõtles välja Hindrek
Rikand, kes oli tolleaegne postivalitsuse ülem.
Esimeseks avalikuks raadiosaateks peetakse 1920. aastal
toimunud USA presidendivalimiste tulemuste teatavakstegemist
raadio kaudu.
Eestis sai regulaarne ringhääling alguse 1926. aastal.
Pärast sõda oli raadio kõige populaarsem meedium.
1950. aastatel võeti pikk-ja kesklaineala kõrval
kasutusele ultralühilained. Samal kümnendil hakkasid
raadiolampe asendama transistorid, mis leiutati 1948.
aastal.
Eestis hakkas levima stereoraadio 1970. aastate lõpus
1980. aastatel lõppes Euroopas avalik-õiguslik raadio monopol.
See on olnud tootmise poole suurim muutus. Selle tulemusel
tekkis kommertsringhääling. Kommertsraadiojaama tulud
tulevad üksnes reklaamist. Märkimisväärne osa on programmis
muusikal. ning 1990. aastatel digitaalraadio.
   Televisioon (lühend TV) on elektroonilise teabelevi üks
    vorme, mis võimaldab pildi, video ja heli ülekannet ja
    vastuvõttu. Televisiooni võib käsitada ka
    kui teleülekande organiseerimisega seotud tegevuse, asutuste
    või vastavate telejaamade võrgustikku.

   Televisiooniülekandeid võtab vastu ja taasesitab televiisor.
   Televisiooni puhul edastavad raadiolained nii pilti kui ka heli.
    Televisiooni põhimõtteline tehniline eeldus oli Nipkow'
    ketta leiutamine 1884. aasta
   Esimene avalik telesaade oli 1925. aastal Londonis.
   1926 korraldas Šoti insener John Logie Baird oma Londoni
    laboris esimese televisioonidemonstratsiooni. Televiisor näitas
    poisi näo udust pilti.
   Alguses ei suutnud Baird häält ja pilti korraga edastada, kuid
    1930. aastal oli ta võimeline näitama oma stuudiost juba 30-
    minutilist näidendit. Algul oli televisioon must-valge.
Regulaarsed telesaated algasid
 Saksamaal aastal 1935,

 Suurbritannias 1936,

 Ameerika Ühendriikides 1939.

Need katkesid II maailmasõja ajal.

   USA-s tehti pärast sõda televisiooni arendamisel suuri
    edusamme, kus 1950. aastal oli alla 10 protsendil
    perekondadest televiisor, 1955. aastal juba 60 protsendil ning
    1960. aastal 90 protsendil perekondadest.
   Raadio levik oli kestnud 20 aastat, kuid televisioon murdis end
    läbi 10 aastaga.
   1954. aastal algasid USA-s juba regulaarsed värvisaated.
   1954. aastal algasid USA-s juba regulaarsed värvisaated.
    1962. aastal kanti sidetehiskaaslase Telstar abil Ameerikast
    Euroopasse üle esimene värvitelevisioonisaade.
    Värvitelevisioonile pandi alus USA-s, kus 1953 näidati
    esimesi värvipilte. Suurbritannias alustas värvitelevisioon tööd
    1960., Eestis 1970.1950. aastail õpiti pilti koos heliga lindile
    jäädvustama.
   Eesti algas aastail 1934–1936 teleamatörism. 1955. aastal
    alustas tööd Tallinna telekeskus ja 1972. aastal oli esimene
    värvisaade. Esimesed videomagnetofonid olid kohmakad ja
    kallid. Neid kasutasid ainult telejaamad. 1970. aastal ilmusid
    müügile juba odavamad ja väiksemad videomagnetofonid.
    Neid sai ühendada koduteleviisoriga. Praeguseks on tel
   evisioon kõigis arenenud riikides valdav meedium.

   Siingi on arengu vältel toimunud muutused: uudiste ja
    vestlussaadete kõrval on koha leidnud
    haridussaated, dokumentalistika, muusika jne. Film sai
    televisiooni näol endale uue kanali. Isegi näidendeid
    kohandatakse televisiooni tarbeks.
1) eesti rahvuskultuuri edendamine, propageerimine ning
selle parimate saavutuste salvestamine, säilitamine ja
tutvustamine;
2) maailmakultuuri parimate saavutuste vahendamine;
3) mitmekesiste ja tasakaalustatud programmide loomine ja
edastamine kõrgel ajakirjanduslikul, kunstilisel ja tehnilisel
tasemel;
4) kõigi rahvastikurühmade, sealhulgas
vähemuste, infovajaduste rahuldamine;
5) peamiselt info-, kultuurhariduslike, koolitus- ja
meelelahutussaadete loomine.
1) rahvuskultuuri ja ajaloo seisukohalt oluliste
ürituste, sündmuste ja teoste jäädvustamise ning
jäädvustatu säilitamise tulevastele põlvedele;
2) oma programmides vähemalt 51 protsendi omatoodangu
osakaalu;
3) oma programmides Eesti autoritelt tellitud ja omandatud
kirjandus-, muusika- ja audiovisuaalsete teoste kasutamise.

Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni programmid peavad
olema kvaliteetselt vastuvõetavad kogu Eesti territooriumil.
   Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni saated ja programmid
    peavad kaasa aitama:
    1) eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamisele ning
    arendamisele;
    2) Eesti riikluse tugevdamisele;
    3) Eesti rahvusvahelise maine tõstmisele.

    Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni saated ja programmid
    peavad erinevate rahvastikurühmade moraalseid, poliitilisi ja
    usulisi veendumusi arvestades mõjutama kõiki austama
    inimväärikust ja järgima seadusi.

Mais conteúdo relacionado

Destaque (7)

Televisioon
TelevisioonTelevisioon
Televisioon
 
Enam Levinud Meediumid 2
Enam Levinud Meediumid 2Enam Levinud Meediumid 2
Enam Levinud Meediumid 2
 
Uudise kirjutamine
Uudise kirjutamineUudise kirjutamine
Uudise kirjutamine
 
2.9 2.10
2.9 2.102.9 2.10
2.9 2.10
 
Uudise struktuur
Uudise struktuurUudise struktuur
Uudise struktuur
 
Uudislugu
UudisluguUudislugu
Uudislugu
 
Mis on meedia.eesti meediumid
Mis on meedia.eesti meediumidMis on meedia.eesti meediumid
Mis on meedia.eesti meediumid
 

Mais de MaiaLust

4.õppedisaini loengu slaidid
4.õppedisaini loengu slaidid4.õppedisaini loengu slaidid
4.õppedisaini loengu slaididMaiaLust
 
3.õppedisaini aluste loenguslaidid
3.õppedisaini aluste loenguslaidid3.õppedisaini aluste loenguslaidid
3.õppedisaini aluste loenguslaididMaiaLust
 
1. õppedisaini aluste loengu slaidid
1. õppedisaini aluste loengu slaidid1. õppedisaini aluste loengu slaidid
1. õppedisaini aluste loengu slaididMaiaLust
 
02122015 lvk6c
02122015 lvk6c02122015 lvk6c
02122015 lvk6cMaiaLust
 
Mets elukeskkonnana
Mets  elukeskkonnanaMets  elukeskkonnana
Mets elukeskkonnanaMaiaLust
 
08092015 lvk
08092015 lvk08092015 lvk
08092015 lvkMaiaLust
 
14.10.15 lvk6c
14.10.15 lvk6c14.10.15 lvk6c
14.10.15 lvk6cMaiaLust
 
üHiskonnaõpetus
üHiskonnaõpetusüHiskonnaõpetus
üHiskonnaõpetusMaiaLust
 
Jääaeg. Ühiskonnaõpetus
Jääaeg. ÜhiskonnaõpetusJääaeg. Ühiskonnaõpetus
Jääaeg. ÜhiskonnaõpetusMaiaLust
 
5c klassitund
5c klassitund5c klassitund
5c klassitundMaiaLust
 
Loodus riided
Loodus riidedLoodus riided
Loodus riidedMaiaLust
 
Garderoob sõnavara
Garderoob sõnavaraGarderoob sõnavara
Garderoob sõnavaraMaiaLust
 
Pane mänguasjad karpi!
Pane mänguasjad karpi!Pane mänguasjad karpi!
Pane mänguasjad karpi!MaiaLust
 
Juurviljad
JuurviljadJuurviljad
JuurviljadMaiaLust
 
Puuviiljapuu
PuuviiljapuuPuuviiljapuu
PuuviiljapuuMaiaLust
 
Tööbörs ja töötukassa
Tööbörs ja töötukassaTööbörs ja töötukassa
Tööbörs ja töötukassaMaiaLust
 
Tööbörs
TööbörsTööbörs
TööbörsMaiaLust
 
Tööbörs ja töötukassa
Tööbörs ja töötukassaTööbörs ja töötukassa
Tööbörs ja töötukassaMaiaLust
 

Mais de MaiaLust (20)

4.õppedisaini loengu slaidid
4.õppedisaini loengu slaidid4.õppedisaini loengu slaidid
4.õppedisaini loengu slaidid
 
3.õppedisaini aluste loenguslaidid
3.õppedisaini aluste loenguslaidid3.õppedisaini aluste loenguslaidid
3.õppedisaini aluste loenguslaidid
 
1. õppedisaini aluste loengu slaidid
1. õppedisaini aluste loengu slaidid1. õppedisaini aluste loengu slaidid
1. õppedisaini aluste loengu slaidid
 
02122015 lvk6c
02122015 lvk6c02122015 lvk6c
02122015 lvk6c
 
Mets elukeskkonnana
Mets  elukeskkonnanaMets  elukeskkonnana
Mets elukeskkonnana
 
08092015 lvk
08092015 lvk08092015 lvk
08092015 lvk
 
14.10.15 lvk6c
14.10.15 lvk6c14.10.15 lvk6c
14.10.15 lvk6c
 
üHiskonnaõpetus
üHiskonnaõpetusüHiskonnaõpetus
üHiskonnaõpetus
 
Jääaeg. Ühiskonnaõpetus
Jääaeg. ÜhiskonnaõpetusJääaeg. Ühiskonnaõpetus
Jääaeg. Ühiskonnaõpetus
 
5c klassitund
5c klassitund5c klassitund
5c klassitund
 
Loodus riided
Loodus riidedLoodus riided
Loodus riided
 
Garderoob sõnavara
Garderoob sõnavaraGarderoob sõnavara
Garderoob sõnavara
 
Pane mänguasjad karpi!
Pane mänguasjad karpi!Pane mänguasjad karpi!
Pane mänguasjad karpi!
 
Juurviljad
JuurviljadJuurviljad
Juurviljad
 
Puuviiljapuu
PuuviiljapuuPuuviiljapuu
Puuviiljapuu
 
Kehaosad
KehaosadKehaosad
Kehaosad
 
Aastaajad
AastaajadAastaajad
Aastaajad
 
Tööbörs ja töötukassa
Tööbörs ja töötukassaTööbörs ja töötukassa
Tööbörs ja töötukassa
 
Tööbörs
TööbörsTööbörs
Tööbörs
 
Tööbörs ja töötukassa
Tööbörs ja töötukassaTööbörs ja töötukassa
Tööbörs ja töötukassa
 

Raadio ja televisioon

  • 1. Tallinna Pae Gümnaasium Meediaõpetus Koostas: M.Lust
  • 2. Raadio on signaalide edastamine raadiolainete (elektromagnetlainete) abil sagedusalas mõnest kHz-st kuni 3 THz-ni. Rahvapäraselt nimetatakse raadioks kas ringhäälingut või raadiovastuvõtjat .
  • 3. Raadio tegi võimalikuks tehnouuendus. 1888. aastal avastas saksa füüsik Heinrich Herz elektromagnetilised lained. 1895. aastal õnnestus itaallasel Guglielmo Marconil võtta neid lained vastu 3218,6 meetri kauguselt. 1896 sai Marconi oma leiutisele patendi. Vene teadlane Aleksand Popov võttis 1895. aastal vastu elektromagnetilisi lained allikast 64 meetri kaugusel. 1906. aasta jõuludeks oldi leiutist üsna palju täiendatud. Vastavate aparaatidega varustatud laevad võisid New Yorgi sadamas vastu võtta klassikalist muusikat ja piiblitsitaate. Seda võib nimetada raadio kui meediumi sünnipäevaks.
  • 4. Soomlastel on oma yleisradio 1923. aastast. Samal aastal tuli käibele ka eesti sõnaringhääling. Selle mõtles välja Hindrek Rikand, kes oli tolleaegne postivalitsuse ülem. Esimeseks avalikuks raadiosaateks peetakse 1920. aastal toimunud USA presidendivalimiste tulemuste teatavakstegemist raadio kaudu. Eestis sai regulaarne ringhääling alguse 1926. aastal. Pärast sõda oli raadio kõige populaarsem meedium.
  • 5. 1950. aastatel võeti pikk-ja kesklaineala kõrval kasutusele ultralühilained. Samal kümnendil hakkasid raadiolampe asendama transistorid, mis leiutati 1948. aastal.
  • 6. Eestis hakkas levima stereoraadio 1970. aastate lõpus 1980. aastatel lõppes Euroopas avalik-õiguslik raadio monopol. See on olnud tootmise poole suurim muutus. Selle tulemusel tekkis kommertsringhääling. Kommertsraadiojaama tulud tulevad üksnes reklaamist. Märkimisväärne osa on programmis muusikal. ning 1990. aastatel digitaalraadio.
  • 7. Televisioon (lühend TV) on elektroonilise teabelevi üks vorme, mis võimaldab pildi, video ja heli ülekannet ja vastuvõttu. Televisiooni võib käsitada ka kui teleülekande organiseerimisega seotud tegevuse, asutuste või vastavate telejaamade võrgustikku.  Televisiooniülekandeid võtab vastu ja taasesitab televiisor.
  • 8. Televisiooni puhul edastavad raadiolained nii pilti kui ka heli. Televisiooni põhimõtteline tehniline eeldus oli Nipkow' ketta leiutamine 1884. aasta  Esimene avalik telesaade oli 1925. aastal Londonis.  1926 korraldas Šoti insener John Logie Baird oma Londoni laboris esimese televisioonidemonstratsiooni. Televiisor näitas poisi näo udust pilti.  Alguses ei suutnud Baird häält ja pilti korraga edastada, kuid 1930. aastal oli ta võimeline näitama oma stuudiost juba 30- minutilist näidendit. Algul oli televisioon must-valge.
  • 9. Regulaarsed telesaated algasid  Saksamaal aastal 1935,  Suurbritannias 1936,  Ameerika Ühendriikides 1939. Need katkesid II maailmasõja ajal.  USA-s tehti pärast sõda televisiooni arendamisel suuri edusamme, kus 1950. aastal oli alla 10 protsendil perekondadest televiisor, 1955. aastal juba 60 protsendil ning 1960. aastal 90 protsendil perekondadest.
  • 10. Raadio levik oli kestnud 20 aastat, kuid televisioon murdis end läbi 10 aastaga.  1954. aastal algasid USA-s juba regulaarsed värvisaated.  1954. aastal algasid USA-s juba regulaarsed värvisaated. 1962. aastal kanti sidetehiskaaslase Telstar abil Ameerikast Euroopasse üle esimene värvitelevisioonisaade. Värvitelevisioonile pandi alus USA-s, kus 1953 näidati esimesi värvipilte. Suurbritannias alustas värvitelevisioon tööd 1960., Eestis 1970.1950. aastail õpiti pilti koos heliga lindile jäädvustama.
  • 11. Eesti algas aastail 1934–1936 teleamatörism. 1955. aastal alustas tööd Tallinna telekeskus ja 1972. aastal oli esimene värvisaade. Esimesed videomagnetofonid olid kohmakad ja kallid. Neid kasutasid ainult telejaamad. 1970. aastal ilmusid müügile juba odavamad ja väiksemad videomagnetofonid. Neid sai ühendada koduteleviisoriga. Praeguseks on tel  evisioon kõigis arenenud riikides valdav meedium.  Siingi on arengu vältel toimunud muutused: uudiste ja vestlussaadete kõrval on koha leidnud haridussaated, dokumentalistika, muusika jne. Film sai televisiooni näol endale uue kanali. Isegi näidendeid kohandatakse televisiooni tarbeks.
  • 12. 1) eesti rahvuskultuuri edendamine, propageerimine ning selle parimate saavutuste salvestamine, säilitamine ja tutvustamine; 2) maailmakultuuri parimate saavutuste vahendamine; 3) mitmekesiste ja tasakaalustatud programmide loomine ja edastamine kõrgel ajakirjanduslikul, kunstilisel ja tehnilisel tasemel; 4) kõigi rahvastikurühmade, sealhulgas vähemuste, infovajaduste rahuldamine; 5) peamiselt info-, kultuurhariduslike, koolitus- ja meelelahutussaadete loomine.
  • 13. 1) rahvuskultuuri ja ajaloo seisukohalt oluliste ürituste, sündmuste ja teoste jäädvustamise ning jäädvustatu säilitamise tulevastele põlvedele; 2) oma programmides vähemalt 51 protsendi omatoodangu osakaalu; 3) oma programmides Eesti autoritelt tellitud ja omandatud kirjandus-, muusika- ja audiovisuaalsete teoste kasutamise. Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni programmid peavad olema kvaliteetselt vastuvõetavad kogu Eesti territooriumil.
  • 14. Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni saated ja programmid peavad kaasa aitama: 1) eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamisele ning arendamisele; 2) Eesti riikluse tugevdamisele; 3) Eesti rahvusvahelise maine tõstmisele.  Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni saated ja programmid peavad erinevate rahvastikurühmade moraalseid, poliitilisi ja usulisi veendumusi arvestades mõjutama kõiki austama inimväärikust ja järgima seadusi.