2. Raadio on signaalide edastamine raadiolainete
(elektromagnetlainete) abil sagedusalas
mõnest kHz-st kuni 3 THz-ni.
Rahvapäraselt nimetatakse raadioks kas
ringhäälingut või raadiovastuvõtjat
.
3. Raadio tegi võimalikuks tehnouuendus.
1888. aastal avastas saksa füüsik Heinrich
Herz elektromagnetilised lained.
1895. aastal õnnestus itaallasel Guglielmo Marconil võtta neid
lained vastu 3218,6 meetri kauguselt.
1896 sai Marconi oma leiutisele patendi.
Vene teadlane Aleksand Popov võttis 1895. aastal vastu
elektromagnetilisi lained allikast 64 meetri kaugusel.
1906. aasta jõuludeks oldi leiutist üsna palju täiendatud.
Vastavate aparaatidega varustatud laevad võisid New Yorgi
sadamas vastu võtta klassikalist muusikat ja piiblitsitaate. Seda
võib nimetada raadio kui meediumi sünnipäevaks.
4. Soomlastel on oma yleisradio 1923. aastast. Samal aastal tuli
käibele ka eesti sõnaringhääling. Selle mõtles välja Hindrek
Rikand, kes oli tolleaegne postivalitsuse ülem.
Esimeseks avalikuks raadiosaateks peetakse 1920. aastal
toimunud USA presidendivalimiste tulemuste teatavakstegemist
raadio kaudu.
Eestis sai regulaarne ringhääling alguse 1926. aastal.
Pärast sõda oli raadio kõige populaarsem meedium.
5. 1950. aastatel võeti pikk-ja kesklaineala kõrval
kasutusele ultralühilained. Samal kümnendil hakkasid
raadiolampe asendama transistorid, mis leiutati 1948.
aastal.
6. Eestis hakkas levima stereoraadio 1970. aastate lõpus
1980. aastatel lõppes Euroopas avalik-õiguslik raadio monopol.
See on olnud tootmise poole suurim muutus. Selle tulemusel
tekkis kommertsringhääling. Kommertsraadiojaama tulud
tulevad üksnes reklaamist. Märkimisväärne osa on programmis
muusikal. ning 1990. aastatel digitaalraadio.
7. Televisioon (lühend TV) on elektroonilise teabelevi üks
vorme, mis võimaldab pildi, video ja heli ülekannet ja
vastuvõttu. Televisiooni võib käsitada ka
kui teleülekande organiseerimisega seotud tegevuse, asutuste
või vastavate telejaamade võrgustikku.
Televisiooniülekandeid võtab vastu ja taasesitab televiisor.
8. Televisiooni puhul edastavad raadiolained nii pilti kui ka heli.
Televisiooni põhimõtteline tehniline eeldus oli Nipkow'
ketta leiutamine 1884. aasta
Esimene avalik telesaade oli 1925. aastal Londonis.
1926 korraldas Šoti insener John Logie Baird oma Londoni
laboris esimese televisioonidemonstratsiooni. Televiisor näitas
poisi näo udust pilti.
Alguses ei suutnud Baird häält ja pilti korraga edastada, kuid
1930. aastal oli ta võimeline näitama oma stuudiost juba 30-
minutilist näidendit. Algul oli televisioon must-valge.
9. Regulaarsed telesaated algasid
Saksamaal aastal 1935,
Suurbritannias 1936,
Ameerika Ühendriikides 1939.
Need katkesid II maailmasõja ajal.
USA-s tehti pärast sõda televisiooni arendamisel suuri
edusamme, kus 1950. aastal oli alla 10 protsendil
perekondadest televiisor, 1955. aastal juba 60 protsendil ning
1960. aastal 90 protsendil perekondadest.
10. Raadio levik oli kestnud 20 aastat, kuid televisioon murdis end
läbi 10 aastaga.
1954. aastal algasid USA-s juba regulaarsed värvisaated.
1954. aastal algasid USA-s juba regulaarsed värvisaated.
1962. aastal kanti sidetehiskaaslase Telstar abil Ameerikast
Euroopasse üle esimene värvitelevisioonisaade.
Värvitelevisioonile pandi alus USA-s, kus 1953 näidati
esimesi värvipilte. Suurbritannias alustas värvitelevisioon tööd
1960., Eestis 1970.1950. aastail õpiti pilti koos heliga lindile
jäädvustama.
11. Eesti algas aastail 1934–1936 teleamatörism. 1955. aastal
alustas tööd Tallinna telekeskus ja 1972. aastal oli esimene
värvisaade. Esimesed videomagnetofonid olid kohmakad ja
kallid. Neid kasutasid ainult telejaamad. 1970. aastal ilmusid
müügile juba odavamad ja väiksemad videomagnetofonid.
Neid sai ühendada koduteleviisoriga. Praeguseks on tel
evisioon kõigis arenenud riikides valdav meedium.
Siingi on arengu vältel toimunud muutused: uudiste ja
vestlussaadete kõrval on koha leidnud
haridussaated, dokumentalistika, muusika jne. Film sai
televisiooni näol endale uue kanali. Isegi näidendeid
kohandatakse televisiooni tarbeks.
12. 1) eesti rahvuskultuuri edendamine, propageerimine ning
selle parimate saavutuste salvestamine, säilitamine ja
tutvustamine;
2) maailmakultuuri parimate saavutuste vahendamine;
3) mitmekesiste ja tasakaalustatud programmide loomine ja
edastamine kõrgel ajakirjanduslikul, kunstilisel ja tehnilisel
tasemel;
4) kõigi rahvastikurühmade, sealhulgas
vähemuste, infovajaduste rahuldamine;
5) peamiselt info-, kultuurhariduslike, koolitus- ja
meelelahutussaadete loomine.
13. 1) rahvuskultuuri ja ajaloo seisukohalt oluliste
ürituste, sündmuste ja teoste jäädvustamise ning
jäädvustatu säilitamise tulevastele põlvedele;
2) oma programmides vähemalt 51 protsendi omatoodangu
osakaalu;
3) oma programmides Eesti autoritelt tellitud ja omandatud
kirjandus-, muusika- ja audiovisuaalsete teoste kasutamise.
Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni programmid peavad
olema kvaliteetselt vastuvõetavad kogu Eesti territooriumil.
14. Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni saated ja programmid
peavad kaasa aitama:
1) eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamisele ning
arendamisele;
2) Eesti riikluse tugevdamisele;
3) Eesti rahvusvahelise maine tõstmisele.
Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni saated ja programmid
peavad erinevate rahvastikurühmade moraalseid, poliitilisi ja
usulisi veendumusi arvestades mõjutama kõiki austama
inimväärikust ja järgima seadusi.