2. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Tunne vaenlast! Ainuüksi narkootikumide olemasolu ei anna põhjust nende proovimiseks !
3.
4.
5. Olukord Eestis: • Püsiv kasv sõltuvusainete (tubakas, alkohol, narkootikumid) tarbimises laste ja noorukite seas; • Uimastite esmatarbijate vanuse pidev langus • Kõrge veenisiseselt narkootikume tarbivate isikute arv • HIV-nakkuse kiire levik (ennekõike veenisüstivate uimastisõltlaste seas) • Narkootikumidega seotud õigusrikkumiste arvu kasv
6. Esimene tarvitamine • esmakordselt proovitakse enamasti kanepit ( marihuaana t , hašišit ) , amfetamiini või ecstasy `t • kust uimasti saadakse: -sai jagatud sõprade ringis -vanemalt sõbralt • Uimasteid on proovinud ~ 1/5 õpilastest, neist enamus alustab 13-15 aastaselt
7.
8.
9.
10. Sõltuvus 1. Psüühiline (hingeline) sõltuvus - vastupandamatu iha uimastit tarbida 2. Füüsiline sõltuvus - kehaline vajadus saada uimastit üha uuesti ja uuesti, vastasel juhul esinevad võõrutusnähud 3 . Sotsiaalne sõltuvus - sõltuvus dikteerib kogu elu ja käitumist. Sõltlase ümbert kaovad ta sõbrad ja tuttavad, narkomaanide ringist on raske välja murda , ühised saladused ja rahalised suhted.
11. Sõltuvus 4. Seksuaalne s õ ltuvus – uimastite poolt r ikutud hormonaalne tasakaal h ä irib suguorganite talitlust , ilma uimastiteta ei julgeta enam kontakte luua, ei olda v õ imelised f üü siliseks vahekorraks v õ i kui sinnani on siiski j õ utud, ei tunta sellest naudingut. S eksuaalelu on võimalik elada ainult narkouimas. 5. Majanduslik s õ ltuvus – narkomaan muutub majanduslikult kiiresti sõltuvaks narkootikumide levitajatest. Ta peab pidevalt otsima v õ imalusi raha hankimiseks . Narkomaan ei suuda ka täisväärtuslikult töötada , teenimaks ausal teel raha. Nii saab narkomaania varem v õ i hiljem kuritegude algmotiiviks.
12.
13.
14. Amfetamiin Stimulandid Mõju ja tunnused : • Meeleerksus, unetus, isutus • kõrgendatud meeleolu (eufooria), jutukus ja püsimatus • agressiivne ja stereotüüpne käitumine • laienenud pupillid • kiire pulss • kõrge kehatemperatuur ja higistamine • värisemine ja lihaste tõmblemine • närvilisus, rahutus, ärrituvus • püsimatus ja võimetus rahulikult paigal olla • kõhnumine
15.
16. Ecstasy Stimulandid Mõju ja tunnused : • eufooria, mõnutunne • jututuju, pidurid kaovad • unetus, isutus • laienenud pupillid • kiire pulss • kõrge kehatemperatuur ja higistamine • kohmakus, keskendumisvõime halvenemine • jutt mänglev, segatud naerupahvakutega • suuremate annuste puhul vägivaldsus • emotsionaalne avatus, heasoovlikkus kõigi inimeste vastu
17.
18. Kokaiin Stimulandid Mõju ja tunnused : • energilisus, väsimus väheneb, meeleolu tõus • kõrgenenud eneseusaldus • jutukus, püsimatus • hüplev mõttetegevus, inimene on haiglaselt elevil • seosetu kõne, halvenenud koordinatsioonivõime • laienenud silmaterad, kiire pulss, kõrge vererõhk • hallutsinatsioonid • kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine • meeltesegadus, jälitusmaania ja agressiivsus
19.
20. Opiaadid Depressandid Mõju ja tunnused : • joobeseisundi alguses kuumustunne kõhus • sügav heaolu- ja õnnetunne • tuimus ja vähenenud valutundlikkus, lõõgastustunne • kapseldunud, äraolev tunne (enamasti ollakse eraldi, omaette) • kõnevõime halvenemine ja liigutuste aeglustumine • ahenenud pupillid ja ainitine pilk • aeglane pulss ja madal vererõhk, aeglane hingamine • Võõrutusnähud: valud, suurenenud sülje- ja pisaratevoolus, külmatunne, pupillid laienevad, ärritatus, depressioon, lootusetus, hirm
21.
22. Kanep Depressandid Mõju ja tunnused : • põhjuseta õnnetunne ja naeruhood • jutukus ja elav käitumine • aja, ruumi ja vahemaade väär hindamine • kõrgenenud enesehinnang, vähenenud enesekriitika • keskendumisraskused, mäluhäired • aeglased refleksid, koordinatsioonihäired • laienenud pupillid, silmad punetavad ja läigivad • suu kuivus • imal, magus lõhn • võimalikud hallutsinatsioonid
23.
24.
25.
26. Hallutsinogeenid Mõju ja tunnused : • mõju sõltub sellest, kuidas kasutaja end tunneb LSD mõju kutsutakse nimega “trip” (“reis”) * “halb reis” (“bad trip”) paanika, paranoia, depressioon, segadus- ja killustatustunne, enesetapumõtted “ flashback” (“kordused”) * hea “reis” (“good trip”) positiivsed, meeldejäävad hallutsinatsioonid • sage pulss • kõrge vererõhk • hallutsinatsioonid
27. Muid uimasteid • Ravimid (rahustid, uinutid) • Inhalandid (lahustid, liimid, bensiin, juukselakk, värvid jt)
28.
29.
30. Mida teha? Vanemate ja õpetajate roll: - rääkida lapsega avameelselt kõigest, ka uimastitest - seada lapsele kindlad piirid, tunda huvi selle vastu, kus laps käib ja kellega seltsib - soodustada tervislikke harrastusi - isiklik eeskuju keeldude asemel - olla leplik lapse tunnete suhtes, teda austada
31. Perekonna ülesanne. Vanematel on oma osa selles, kuidas nende laps täiskasvanuks s aamisega kaasnevate ülesannetega toime tuleb. Uimastipreventsioon tähendab vanemate jaoks eelkõige seda, et nad aitavad oma kasvaval lapsel õppida oma probleemide ja raskustega toime tulema . E t laps ei peaks otsima kindlustunnet ja rahuldust mujalt, näiteks sõltuvusainetest.
32. Lastest saavad täiskasvanud vanus 13-18 Neilt nõutakse: pingutamist ( piisavat); otsuseid ( õigeid); võimet probleeme iseseisvat lahendada; tugevat eneseteadvust ja eneseusku; vanemate, tuttavate, sõrade, õpetajate jne. ootustele vastamist; et nad leiaks oma koha ühiskonnas ( elukutse, kõrgkooli valik) jne. Nad peavad taluma muudatusi , millest nad aru ei saa : keha muutub neile võõraks ; seksuaalsuse areng tunded ja soov id , mida siiani tundnud ei ole ; meeleolud kõiguvad , nad ei tea mõnikord, kes nad õigupoolest on ; Kujundatakse oma väärtushinnanguid, õpitakse oma välimust aktsepteerima, end kehtestama, kujundatakse uusi suhteid vanematega, peavad eemalduma neist, saavutama sotsiaalse, füüsilise ja materiaalse sõltumatuse, otsitakse lahendusi, pettutakse, kaheldakse oma võimetes, õpitakse sellest, otsitakse uuesti jne. Otsitakse ka vabanemise, pinge maandamise meetodeid.
33. ...t asapisi kasvab nende otsuste hulk, mida noored ise tegema peavad ...v anemate ülesanne on oma arvamused ja hoiakud noortele arusaadavaks teha ...tal tuleb hoolitse da selle eest, et lapsel oleks võimalus saada vahetuid, isiklikke, ehedaid elamusi elust. ... tuleb luua võimalused, et laps saaks end proovile panna vanusele vastavate ülesannetega ja nende eest ka vastutada. Tark lapsevanem teab, et ...o ma jõu ja võimete teadmine tugevdab lapses usku, et saadakse hakkama ka uute ülesannetega. ...n oorukeile ei muutu neilt nõutavad tulemused koormavaks, kui nad jõuavad eesmärgini iseseisvalt ning pingutuste ja loodetud tulemuste vaheline suhe on paigas. ... o luline on, et lapsel kujuneks suhtumine: selle eest vastutan mina.
34. Suuremad lapsed peavad järk-järgult õppima : ... hakkama saama ilma vanemate pideva hoolitsuseta. ...oma igapäevaseid asju ise korraldama. ...märkama oma vajadus i. ... oska ma märgata ka ümbritsevate inimeste omi. Nt: 16-aastane tüdruk saab ise minna ametiasutusse ja passi saamiseks avalduse kirjutada. Kodu tähendus noorukile. Noorukieas on s ee, mida lapsed siiani igapäevases elus vanematelt ja koos vanematega on õppinud, on nüüd äärmiselt oluline. Kodu vajatakse nüüd rohkem “ kodusadamana” – kohana kust saab jõudu ja lohutust ( kui välismaailma kogemused on põhjustanud pettumusi , kui nendega on raske üksinda hakkama saada. ). Perekonna emotsionaalne tugi annab jõu ja julguse.
35. Anna vabaks, anna ruumi: Mida rohkem annavad vanemad ruumi nooruki soovile olla sõltumatu, seda suuremad on väljavaated, et nooruk suhtub mõistvalt oma vabalt valitud kohustustesse ja suudab vältida uusi sõltuvusi. Ole teekaaslaseks : nad vajavad teekaaslasi, kes nende eksitusi ja hirme mõistavad ning vajadusel õiget suunda ja tuge pakkuda suudavad. Rõõmusta kaasa, tunne kaasa. Lahkhelide lahendamine : Neile peaks jääma vähemalt teadmine, et “me oleme küll erinevatel arvamustel, aga kõikidest tülidest ja pettumustest hoolimata on võimalik seda välja kannatada”. Vanemad saavad “tülikultuuri” kujunemisele kodus kaasa aidata sellega, kuidas nad omavahelisi lahkhelisid lahendavad. Pinge, pinge langus:ka nemad vajavad stressi maandamist, paku viise, luba neile midagi head, ilma et nad peaks selleks midagi tegema, ole eeskujuks. Murra argirutiini :nad vajavad põnevust, et tõestada oma jõudu ja võimeid Kui lastel mõistlik risk keelata, ähvardab nende riskivajadus muutuda tohutuks. Rääkige üksteisega : saavuta kontakt, märka, võta tõsiselt, ava end, kuula teda. Selleks sundida ei saa, kuid vanemad peaks oma valmisolekust märku andma ja mitte solvuma.
36.
37.
38.
39. Mida vanemad saavad teha, kui nende laps on sõltlane? Tegutseda tuleb kiiresti! Kohene kontakti võtmine narkonõustamiskeskusega - parim ja ainus tee oma lapse jaoks väga ohtlikust olukorrast väljapääsu leidmiseks. Vanematel, kes arvavad, et nad suudavad oma vahenditega last narkootikumidest võõrutada, see suure tõenäosusega ei õnnestu. Nõustamiskeskused annavad vanematele nõu, kuidas nad oma last aidata saavad, mida nad oma lapse paranemiseks teha saavad ja kuidas üldse sellist rasket olukorda üle elada.
40. Tähtsaim reegel: tee midagi iseenda jaoks! Kogu lapse pärast tuntava mure puhul ei tohi vanemad oma huve, oma piire, oma heaolu silmist kaotada. Ainult siis, kui Te iseendast hoolite, saate Te jõudu lapse aitamiseks. Siia juurde kuulub ka see, et Te tugevdate oma suhtumist lapsesse ja tema sõltuvusse ja leiate kindla käitumisviisi. Süütundel ei ole siin kohta: vanemad, nagu ka kõik teised inimesed, teevad vigu. Ka suhetes oma lapsega. Nad ei ole süüdi oma laste sõltuvuses – nad saavad ainult kaasa aidata sellele, et nende poeg või tütar uimastitest loobub. Ka selle juures tegutsete Te vahel valesti, vahel õigesti.
41.
42. Telefon: 1707 Anonüümne narko, HIV ja AIDSi nõustamistelefon, kus kõnedele vastavad psühholoogid. Si nna võid alati helistada nii lisainfo küsimiseks kui ka oma muredest rääkimiseks. Helistamine on tasuta kõikjalt Eestist, helistada saab kl 9.00-20.00, eesti ja vene keeles. MTÜ Eluliin . www.narko.ee - vaata nõustamiskabinettide aadresse üle Eesti.
43. Mida teha? • Eestis on valminud narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012 (eesmärk - vähenenud narkootikumide pakkumine ja nõudlus ning toimiv ravi- ja rehabilitatsioonisüsteem sõltlastele, millest tulenevalt on vähenenud tarbimisest tulenev kahju).
