1. VERI
Karl Erik Kivimäe
3B klass

2. VERI
Veri on vedel sidekude, mis moodustab
umbes 6-8% inimese kehakaalust. Täis-
kasvanul on 4-6 liitrit verd. Veri koosneb
vererakkudest, vereplasmast ja selles
lahustunud ainetest.
Veres on 3 tüüpi vererakke: punalibled,
valgelibled ja vereliistakud.

3. Punased verelibled(erütrotsüüdid)
Valged verelibled (leukotsüüdid)
Vereliistakud (trombotsüüdid)

4. VEREGRUPID
Kui arst räägib “veregrupist”, siis tavaliselt
mõtleb ta selle all kahte asja: veregruppi
AB0-süsteemis ja Rh(reesus)-kuuluvust.
Lisaks AB0 ja Rh-veregrupisüsteemile on
tänaseks päevaks avastatud veel 27 vere-
grupisüsteemi (kokku 29 süsteemi). Nendest
kliiniliselt olulisemad on näiteks Kell-, Kidd-,
Duffy-süsteem.

5. AB0-süsteem
Inimese AB0 veregrupisüsteemis
määravad veregrupi punaste vereliblede
pinnal asuvad antigeenid ning
vereplasmas ringlevad antikehad.
Antigeene on kaks – A ja B, antikehasid
on samuti kaks – anti-A ning anti-B.

6. On neli võimalust:
1. Punastel verelibledel on antigeen A,
siis on veregrupp A
2. Punastel verelibledel on antigeen B,
siis on veregrupp B
3. Punastel verelibledel on antigeen A ja
B, siis on veregrupp AB
4. Punastel verelibledel pole antigeeni A
ega B, siis on veregrupp 0
Esimese eluaasta jooksul moodustuvad
veres AB0-antikehad puuduva antigeeni
vastu.

7. • Inimesel veregrupiga A on antikehad
antigeen B vastu, neid nimetatakse anti-B
antikehadeks
• Inimesel veregrupiga B on antikehad
antigeen A vastu, neid nimetatakse anti-A
antikehadeks
• Inimesel veregrupiga AB antikehad
puuduvad
• Inimesel veregrupiga 0 on antikehad
antigeenide A ja B vastu, neid
nimetatakse anti-A ja anti-B antikehadeks

8. Veregruppe peab arvestama vereülekandel.
Veregrupid peavad omavahel sobima.
Üldiselt püütakse haigele anda tema enda
veregrupiga verd, kuid ülekanded
väiksemates kogustes on võimalikud ka
vastavalt järgnevale tabelile:
Patsiendi veregrupp Doonori veregrupp
0 0
A A või 0
B B või 0
AB AB, A, B või 0

9. • Vereülekande puhul peab jälgima, et
patsient saaks sellist verd, mille
vastu tal antikehi ei ole.
Vastasel juhul tekib antigeen-antikeha
reaktsioon, mis on eluohtlik (viib
ülekantud punaliblede lõhustumisele).

10. RH-KUULUVUS
Tänapäeval tuntakse üle 40 erineva
Rh-süsteemi antigeeni. Olulisemad nendest
on D-, C-, E-, c- ja e-antigeen. D-antigeen
on Rh-süsteemi kõige tähtsam antigeen,
mille esinemise järgi punastes verelibledes
jagunevad inimesed:
1.Rh-positiivsed (punastes verelibledes
on D-antigeen)
2.Rh-negatiivsed (punastes verelibledes
puudub D-antigeen)

11. • Reesusnegatiivsele inimesele ei tohi
üle kanda reesuspositiivset verd
Nimetus „reesus“ tuleneb sellest, et
esimesena uuriti seda antigeeni
reesusmakaakidel.

12. 0-veregrupiga Rh- doonorit võib nimetada
universaalseks doonoriks, kuna tema
punalibled sobivad ülekandeks kõikidele
patsientidele. AB - veregrupiga Rh+
inimestele võib üle kanda kõikide teiste
veregruppide verd. Seega võib teda
nimetada universaalseks patsiendiks.

13. Veregruppide jagunemine Eesti
elanike hulgas
Veregrupp Osakaal
A Rh positiivne 30,8%
0 Rh positiivne 29,5%
B Rh positiivne 20,7%
AB Rh positiivne 6,3%
A Rh negatiivne 4,5%
0 Rh negatiivne 4,3%
B Rh negatiivne 3,0%
AB Rh negatiivne 0,9%

14. Tule

15. KASUTATUD KIRJANDUS
Veri: http://et.wikipedia.org/wiki/Veri
Veregruppidest:
http://www.verekeskus.ee/?op=body&id=27

16. TÄNAN TÄHELEPANU EEST !