1. TÖÖJÕUD
Juhan Lehepuu

2. Leiame vastused küsimustele:
Kuidas võimaldab tootlikkuse kasv rohkem
teenida?
Missugused muudatused on toimunud tööjõu
koosseisus?
Kuidas nõudlus ja pakkumine mõjutavad palkade
kujunemist?
Kuidas turuvälised jõud mõjutavad palkade
kujunemist?
Kuidas lahendatakse töötajate ja tööandjate
vahelised erimeelsused?

3. Investeerimine põhivaradesse (tööriistad, seadmed,
hooned…) on suurendanud aastate jooksul
tootlikkust.
Olulised on olnud ka inimeste investeeringud oma
oskustesse ja teadmistesse.
Kõige tähtsamad on olnud uuendused, leiutised ja
tehnoloogilised muudatused.
Kõik need investeeringud ja uuendused on
võimaldanud meil ühe töötunni kohta rohkem toota
(tootlikumad olla).
Suurenev tootlikkus on aja jooksul suurendanud ka
töötajate palkasid.

4. USA 1915. a. keskmine palk aastas 7000 $
1960. a. keskmine palk aastas 18 000 $
Eesti 1992. a. keskmine brutopalk 500 kr
2003. a. keskmine brutopalk 7000 kr
2014. a. III kvartali brutopalk 977 €
Suurenev tootlikkus toob kaasa:
1. ettevõtjatele väiksemad kulutused - omahinna
langus, mastaabisääst;
2. tarbijatele madalamad hinnad - omahinna langus
võimaldab müügihindu langetada;
3. ettevõtjatele suuremad kasumid - omahinna
langus suurendab ettevõtjate kasumeid;

5. 4. töölistele kõrgemad palgad - omahinna langedes
saavad ettevõtjad maksta oma töölistele kõrgemat
töötasu tootmiskulusid suurendamata.
Palkade kujunemist mõjutavad:
1. turujõud:
a) nõudlus - kui nõudlus tööjõu järele on suurem
kui selle pakkumine, siis palgad suurenevad.
Näiteks rokkmuusikud teenivad klassikalise
muusika esitajatest rohkem tänu sellele, et nõudlus
rokkmuusikute järele on suurem;
b) pakkumine - kui tööjõu pakkumine on
nõudlusega võrreldes suur, siis palgad vähenevad.

6. Näiteks lihttööliste pakkumine on suur ja tänu
sellele on nende palgad väiksemad võrreldes
oskustöölistega;
2. turuvälised jõud:
a) inimesed eelistavad jääda paigale - vaatamata
erinevatele teenimisvõimalustele Eesti eri paigus,
eelistavad paljud inimesed töötada kodukohas;
b) riigi seadusandlus - riik on kehtestanud mitmeid
piiranguid ületunnitööle, töötundide arvule,
lastetööle, alampalgale (2014. a. – 355 €);
c) tööalane diskrimineerimine - on ühe inimese
eelistamine teisele põhjustel, mis pole seotud tema
võimekusega seda tööd teha.

7. Kõige levinum on vanuseline, rassiline ja sooline
diskrimineerimine.
Eesti naiste töötasu moodustas 2002. aastal umbes
75% meeste töötasust. Samal ajal on Eestis naiste
keskmine haridustase kõrgem.
Tööalast diskrimineerimist piiravad seadused.
Samas karistab turumajandus diskrimineerivaid
ettevõtteid ka ise - kui ei palgata parimaid töötajaid,
suurenevad tootmiskulud ja väheneb kasum.
d) ametiühingud - töötajate esindusorganisatsioonid,
mis kaitsevad oma liikmete huve palga, sotsiaal-
kindlustuse, tööhõive ja töötingimuste küsimustes.

8. Kuna aü-d võitlevad oma töötajate palgatõusu
pärast, siis on nad üks teguritest, mis mõjutab
palkade kujunemist.
Tingituna nõudlusest ja pakkumisest on erinevatel
töökohtadel erinevad palgad (jurist, IT spetsialist,
arst, õpetaja).
Töötajad, kes töötavad ühel ja samal ametikohal,
võivad saada erinevat palka.
Seda põhjustab:
1. erinev võimekus;
2. erinev töötahe ja töö;
3. erinev kogemus;

9. 4. erinev haridus ja väljaõpe.
USA keskkoolilõpetaja aastane keskmine
sissetulek on 30 000$.
USA kolledžilõpetaja aastane keskmine sissetulek
on 50 000$.
Muudatused tööjõu koosseisus.
Muudatused majanduses ja sellega seotud
muudatused tööjõu nõudluses ja pakkumises on
muutnud ka tööjõu koosseisu.
Tööealise elanikkonna hulka loetakse kõik riigi
elanikud alates 16-eluaastast kuni pensionieani.

10. Üks suurematest muudatustest on olnud töötajate
liikumine ühest sektorist teise:
1. põllumajandussektoris (põllumajandus,
metsandus, jahindus, kalandus) on toimunud
töötajate vähenemine.
USA 1850. a. - 65%; 1990. a. - 2,3%
Eesti 1992. a. - 20,6% 2003. a. - alla 10%
Põhjus - tootlikkus
2. Tööstussektoris (töötlev tööstus, ehitus ja teiste
materiaalsete kaupade tootmine) on toimunud
töötajate vähenemine.

11. USA 1915. a. - 33% 1990. a. - 20%
Eesti 1992. a. - 34% 2003. a. - 30%
Põhjus - tootlikkus
3. teenindussektoris on toimunud töötajate arvu
suurenemine
USA 1850. a. - 19% 1990. a. - 73%
Eesti 1992. a. - 45% 2003. a. - 60%
Põhjus - põllumajandus- ja tööstussektorist
vabanenud töölised (tootlikkus).

12. AÜ ja ettevõtte juhtkonna vahelised suhted.
Tunnustus.
Läbirääkimised töölepingu sõlmimiseks:
a) palk;
b) tööaeg;
c) töökorraldus;
d) lisasoodustused;
e) puhkus;
f) tööohutus ja -tervishoid;
g) töötüliprotseduurid.

13. Kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, siis sekkub
kolmas isik (riiklik lepitaja).
Eestis tegeldakse töötülide lahendamisega riiklikul
tasandil alates 1995. aastast.
Riikliku lepitaja institutsioon ja kord on
kehtestatud “Kollektiivse töötüli lahendamise
seadusega”.
Kollektiivsete töötülide lepitajate institutsiooni
kuuluvad riiklik lepitaja ja mittekoosseisulised
paikkondlikud lepitajad maakondades ja
suuremates linnades - kokku 25 inimest.

14. Riiklikul lepitajal on töötüli lahendamiseks kolm
võimalust:
1. lepitamine - riikliku lepitaja ülesandeks on
osapooled omavahel taas kokku viia, et nad ise
oma probleemid lahendaks;
2. vahendus - riikliku lepitaja ülesandeks on
osapooled omavahel taas kokku viia ja anda
soovitusi probleemi lahendamiseks, kuid need
soovitused ei ole osapooltele kohustuslikud;
3. vahekohus ehk arbitraaž - riiklik lepitaja kuulab
osapooled ära ja langetab otsuse, mis on lõplik ja
kohustuslik.

15. Kui läbirääkimised jooksevad ummikusse ja ka
riiklik lepitaja ei suuda probleemi lahendada, siis
võetakse kasutusele äärmuslikud meetodid:
1. ettevõtte juhtkonna meetodid:
a) lokaut ehk töösulg - ettevõtte juhtkond katkestab
töö ja palga maksmise eesmärgiga mõjutada
ametiühingut nõustuma juhtkonna seisukohtadega;
b) kohtulik keeld - kohtu ettekirjutus
ametiühingute poolt organiseeritud streikide ja
pikettide ärahoidmiseks;
c) argpüksileping - tööandjad sundisid töölisi enne
tööle võtmist alla kirjutama lepingule, milles nad
lubasid ametiühingusse mitte astuda;

16. d) must nimekiri - tööandjate seas levitati
ametiühingujuhtide ja liikmete nimekirju, et
takistada aü organisaatorite tööle võtmist.
2. Tööliste meetodid:
a) streik - töö katkestamine tööliste poolt
eesmärgiga mõjutada ettevõtte juhtkonda
nõustuma tööliste ettepanekutega;
b) pikett - plakatitega liikumine ettevõtte ees
eesmärgiga tõmmata oma probleemidele
avalikkuse tähelepanu;
c) boikott - aü liikmete ja nende toetajate
keeldumine töösuhetest töövaidlusega seotud
ettevõttega.

17. TÖÖTURUPOLIITIKA
Eesti majandus on väike osa Euroopa Liidu (EL)
ühisest majandusruumist.
Eesti majandust mõjutab oluliselt see, milliste
tõekspidamiste ja reeglite järgi käituvad ettevõtjad
ja töötajad teistes EL maades.
Kuigi ühtset EL tööturupoliitikat pole olemas, on
kokku lepitud neli peamist suunda, millega
arvestavad kõik EL liikmesriigid:
1. uus ettevõtlus - eesmärgiks on uute töökohtade
loomine, millele aitab kaasa ettevõtete asutamise
lihtsustamine;

18. 2. tulemuslik rakendumine - eesmärk on
struktuurse töötuse vähendamine, ergutades
töötajaid rakendumiseks vajalikku kvalifikatsiooni
omandama (ümberõpe).
Struktuurne töötus on selline tööpuudus, kui
tööjõu kvaliteet (oskused, teadmised, kogemused)
ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega;
3. uuendustega kohanemine - eesmärk on
suurendada tööturuosaliste kohanemist kiiresti
muutuvate tehnoloogiatega ja uue
turusituatsiooniga;

19. 4. võrdsed võimalused - eesmärk on vähendada
tööturul soolist diskrimineerimist ja tõrjutud
gruppidele (invaliidid, pensionärid) võimaluste
loomist.
Eesti majandus on alates 1991. aastast arenenud
väga kiiresti.
Ida-Euroopa riikide seas on meie majandus-
poliitikat teistele sageli eeskujuks toodud.
Hindade kiire liberaliseerimine, rahareform ja
kiire erastamine on viinud Eesti majanduse Ida-
Euroopa riikide juhtgruppi.
Igasugusel kiirel arengul on aga oma hind.

20. Eesti kiire areng on teatud määral toimunud
sotsiaalsfääri alafinantseerimise arvel.

21. TÖÖTASU ARVESTAMINE
väljateenitud töötasu (brutopalk) 1000.00
töötukassa 1,6 % 16.00
kogumispension 2% 20.00
tulumaksuvaba miinimum 154.00
810.00
tulumaks 21%
170.10

22. TÖÖTASU ARVESTAMINE
1000.00 väljateenitud töötasu
- 16.00 töötukassa 1,6%
- 20.00 kogumispension 2%
- 170.10 tulumaks 21%
793.90 raha kätte (netopalk)

23. TÖÖANDJA KULUTUSED
1000.00 väljateenitud töötasu
+330.00 sotsiaalmaks 33%
+ 8.00 töötukassa 0,8%
1338.00

24. TÖÖTUKASSA
Tööandja maksab 0,8%
Töötaja maksab 1,6%
Kokku läheb töötukassale 2,4%