Mets: mänd ja kuusk

1. Aleksandra
Dergatšova

2. Õpilane oskab:
 lugeda teksti puudest
 vastata küsimustele teksti põhjal
 kirjeldada pilti
 võrrelda kuuske ja mändi

4.  Puu kasvab tavaliselt kuni 40, harva kuni 50 m
kõrguseks, tüve läbimõõt on kuni 1,5 m. Tüve koor on
allosas korbatunud, ülaosas ja oranžikaspruun.
 Võra kuju sõltub puu vanusest, kasvukohast ja
muudest tingimustest. Lõuna pool on puud
okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad,
peenemate okste ja kitsama võraga.
 Pungad on piklikmunajad, teravneva tipuga,
punakaspruunid ja enamasti vaigused.
Noored võrsed on rohekad, hiljem pruunid,
karvadeta.
 Okkad on pikad, kahekaupa kimbus.Nende pikkus on
3...7 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10 cm.
Okkad püsivad võrsetel tavaliselt 3 aastat.

6.  Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 50–60 m
kõrguseks.
 Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel
tavaliselt kuni 1 m.
 Koonusjas võra algab valgusküllases kasvukohas maapinna lähedalt.
Alumised oksad kuivavad ruttu. Oksad asetsevad tavaliselt
horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad
rippuvad.
 Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile.
 Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid,
nõrgalt läikivad, paljad või hõredalt pruunikate karvadega kaetud.
Varisenud okaste juures jääb võrse karedaks. Pungad on 5–7 mm
pikad, pruunikad, vaiguta ja terava tipuga.
 Okkad on keskmiselt 1,3–2,5 cm pikad, tumerohelised, läikivad,
kahe vaigukäiguga ning püsivad võrsetel 6–7, võra tipuosas kuni 10
aastat.
 Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult
helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 10–16 cm,
läbimõõt 3–4 cm.

8. Kas Sina oskad:
 lugeda teksti puudest?
 vastata küsimustele teksti põhjal?
 kirjeldada pilti?
 võrrelda kuuske ja mändi?

9. Kirjuta vihikusse tekst (u 50 sõna), milline puu
(kuusk või mänd)meeldib Sulle rohkem ja
seleta miks. Kasuta tekstid abiks.