SlideShare uma empresa Scribd logo
1 de 11
Baixar para ler offline
Erakondade rahastamise normistiku arengu olulisemad sammud
                          (1992 – 2010)



1992 – 1995. Veel Riigikogu VIII koosseisu valimisel 1995. a. puudus Eestis nii
erakondade riiklik rahastamine kui ka spetsiaalsed rahastamise valdkonna normid.



1994 võeti vastu erakonnaseadus (RT I 1994, 40, 654). Riigikogus esindatud
erakondadel tekkis õigus riigi rahalisele toetusele (kuid mitte varem kui alates 1995.
a. valimise tulemuste väljakuulutamisest). 1996. a. said erakonnad toetust 5 miljonit
krooni.



1999. a. erakonnaseaduse muutusega (RT I 1999, 27, 393) lisandub seadusesse pikk ja
põhjalik peatükk „Erakonna vara ja selle finantseerimine”, millesse veidi hiljem
lisandub nõue pidada annetuste registrit, mis on põhimõtteliselt kõigile avalik. Peale
selle antakse annetajatele õigus annetusi maha arvata annetaja maksustatavast tulust
(füüsilisel isikul kuni 50 000 krooni, juriidilisest isikul kuni 100 000 krooni).



2003. a. toimus pööre varasemast poliitikast eemale.

Pöörde sisuks oli:

1. riigi toetussummade järsk suurendamine (kolmekordselt, 2004. a. 60 miljonit
krooni võrreldes 2003. a. 20 miljoni krooniga);

2. erakonnaseaduse vastava osa põhjalik muutmine (RT I 2003, 90, 601), sellega

a) annulleeriti paljud varem annetuste kohta kehtinud normid,

b) „keelati” juriidiliste isikute annetused erakondadele.



2010. a. erakonnaseaduse muudatus (RT I, 10.12.2010, 1) taastab seaduses osa neist
normidest, mis 2003. a. pöörde ajal sealt kustutati.
Eesti riigi toetus erakondadele
                 1996 – 2011
                 (miljonites kroonides)

                 Allikas: riigieelarved




1996       5,0

1997      10,0

1998      13,2                    9,9 + 3,3 (lisaeelarve)

1999       8,415     9,9 – 1,485 (negatiivne lisaeelarve)

2002      16,008

2001      20,0

2002      20,0

2003      20,0

2004      60,0

2005      60,0

2006      60,0

2007      60,0

2008      90,0

2009      84,69      90,0 – 5,31 (negatiivne lisaeelarve)

2010      84,69

2011      84,69                       = 5 412 678 eurot
Riigi rahaline toetus erakondadele võrdluses riigieelarvega


                          SKP jooksevhindades (mld kr)
               ja kulutused erakondade rahastamisele (%) 1996-2010
mld kr                                                                                                                               %
         300                                                                                                                 0.045
                                                                            0.040                            0.039
                                                                                                                     0.038   0.040
         250
                                                                                                            0.036
                                                                                    0.034                                    0.035

         200                                                                                0.029
                                                                                                                             0.030

                                                                                                    0.024                    0.025
         150
                                                                                                                             0.020
                                                          0.018
                                  0.017           0.017           0.016
         100              0.014                                           0.015                                              0.015

                  0.009
                                          0.010                                                                              0.010
         50
                                                                                                                             0.005

          0                                                                                                                  0.000
               1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
                                                                                      pr
                  SKP , miljardit krooni                          Eraldised erakondadele, % SKP-st (parempoolne telg)




Andmed: Statistikaamet, Rahandusministeerium
Riigi rahaline toetus erakondadele võrdluses SKPga


                          SKP jooksevhindades (mld kr)
               ja kulutused erakondade rahastamisele (%) 1996-2010
mld kr                                                                                                                               %
         300                                                                                                                 0.045
                                                                            0.040                            0.039
                                                                                                                     0.038   0.040
         250
                                                                                                            0.036
                                                                                    0.034                                    0.035

         200                                                                                0.029
                                                                                                                             0.030

                                                                                                    0.024                    0.025
         150
                                                                                                                             0.020
                                                          0.018
                                  0.017           0.017           0.016
         100              0.014                                           0.015                                              0.015

                  0.009
                                          0.010                                                                              0.010
         50
                                                                                                                             0.005

          0                                                                                                                  0.000
               1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
                                                                                      pr
                  SKP , miljardit krooni                          Eraldised erakondadele, % SKP-st (parempoolne telg)




Andmed: Statistikaamet, Rahandusministeerium
Riigi raha eraldused erakondadele aastatel 2004 – 2010 (kroonides)

                                 Allikas: siseministri iga-aastased käskkirjad



                          2004         2005          2006          2007            2008         2009         2010

keskerakond             16 550 495   16 550 495 16 550 495       17 026 114      25 798 515   24 273 860   24 273 860

reformierakond          11 230 693   11 230 693    11 230 693     16585025       27 577 722   25 947 921   25 947 921

res publica    alates   16 550 495   16 550 495    16 550 495
               2007                                               13616213       16 902 475   15 903 563   15 903 563
isamaaliit     irl       4 137 624    4 137 624     4 137 624

rahvaliit                7 684 158    7 684 158     7 684 158      4587623        5 337 624    5 022 177    5 022 177
sotsiaaldemokraadid
(mõõdukad)               3 546 535    3 546 535     3 546 535      5330941        8 896 040    8 370 302    8 370 302

rohelised                                                         2 666 584       5 337 624    5 022 177    5 022 177
kristlikud
demokraadid               150 000       150 000       150 000       150 000        150 000      150 000      150 000
ühendatud
rahvapartei               150 000       150 000       150 000        37 500

kokku                   60 000 000   60 000 000    60 000 000    60 000 000      90 000 000   84 690 000   84 690 000
Erakondade kulutused valimiskampaaniatele I

Allikad. Kus või kas on säilinud kulutuste ja annetuste aruandeid kuni 2003. a.
riigikogu valimiseni, ei ole teada.

Alates aastast 2004 toimunud kampaaniate kohta on erakondade (resp. valimisliitude,
üksikkandidaatide ) endi aruanded avaldatuna Riigikogu korruptsioonivastase seaduse
kohaldamise erikomisjoni poolt riigikogu koduleheküljel.

Aruannete põhjal on komisjon koostanud eraldi kokkuvõtted 2004.a. europarlamendi
valimise, 2005. a. kohalike omavalitsuste volikogud valimise ja 2007. a. riigikogu
valimiste kohta
(http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Korruptsioon/kokkuv_te_RKval2007.pdf).

2009. a. toimunud europarlamendi valimise kohta on andmeid komisjoni 2009. a.
aruandes
(http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Korruptsioon/2009._aasta_aruanne.pdf),
seal on ka 2009. a. kohaliku valimise koondarvud väga puudulikul kujul.

Komisjoni 2010 a. aruandes on komisjonile teadaolevad erakondade
kampaaniavõlgade suurused aruande koostamise ajal.

Erakondade avaldused valimiskampaaniate kulude kohta. 2009. a.
europarlamendi valimise kulusid deklareerisid riigikogus esindatud erakonnad kokku
ca 25 miljonit krooni (2004. a. ca 19 miljonit). Europarlamendi kampaania
maksumust ühe koha kohta tuleks hinnata minimaalselt 5 miljonile kroonile.

2007. a. riigikogu valimise kulusid deklareeriti kokku 122 977 914 krooni.

   Riigikogus 2007. a. valimisel kohti saanud erakondade deklareeritud kulud
                                   (kroonides)

      erakond                   kulutused kokku       ühe koha „maksumus”

      Reformierakond               32 467 470                1 047 338

      Keskerakond                  41 300 941                1 424 170

      IRL                          19 793 078                1 041 741

      SDE                          7 942 608                  794 261

      Rohelised                    2 499 960                  416 660

      Rahvaliit                    13 434 819                2 239 137

Allikas: riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni aruanne
http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Korruptsioon/kokkuv_te_RKval2007.pdf
Erakondade kulutused valimiskampaaniatele II


Katse hinnata tegelike kulutuste suurust. Ekspertide hinnangutel on pärast 2003.
aastat toimunud riigikogu valimistel suuremate erakondade kampaaniate tegelik
maksumus olnud umbes 50 % suurem kui deklareeritud maksumus. Erakonniti on see
ilmselt olnud küllaltki erinev. 2007. a. riigikogu valimise kampaaniate kulusid
hindavad eksperdid suuremate erakondade puhul vahemikus 1,5 – 2 miljonit krooni
ühe riigikogu koha kohta.


Katse hinnata kohaliku omavalitsuse valimise kampaania kulutuste suurust.
Ekspertide hinnangul on erakonna kohaliku valimise kampaania ajaliselt lähedasest
riigikogu valimise kampaaniast umbes 25 % võrra kallim. Samas on aga aruannetes
sisalduvad arvud oluliselt väiksemad, kuna vähem vahendeid käib läbi erakonna
raamatupidamise.


Katse hinnata valimiskampaaniate kulutuste kasvu. Kui usaldada mälestusi, et
1995. a. riigikogu valimise kampaaniate maksumus ühe riigikogu koha kohta oli ca
150 tuhat krooni, siis järeldub, et kampaaniate maksumuse nominaalne kasv oli
aastatel 1995 – 2007 10 – 12 korda. Kuna kahjuks ei ole teada reklaamihindade
(reklaamikulud on erakondade endi avalduste kohaselt on kampaania kuludest 60 – 90
%) kasvu dünaamika, siis võtame võrdluseks teenuste hindade muutumised.
Statistikaameti kalkulaatori andmetel kasvasid need vaadeldavad perioodil 1995 –
2008 umbes 4 korda. Seega kasvasid kampaaniakulud võrreldavates hindades aastatel
1995 – 2008 vähemalt 2,5 korda, ületades palkade kui tarbijahindade kasvu kiirust.
2003. a. pöörde tagajärjed

   Rahalise toetuse järsu kasvu tagajärjed

      Rahalise toetuse eesmärgi laienemine. Kuni 2003 aasta pöördeni valitses
       arusaam, et riigi rahaline toetuse eesmärk on aidata erakondadel pidada ülal
       oma struktuure valimiste vaheaegadel. Pöörde tagajärjel hakkasid erakonnad
       saama rohkem toetusraha, kui eelnimetatud eesmärgiks oli vaja.

      Valimiskampaaniate tegemine võlgu. Kuigi 2003. a. riigikogu valimise
       käigus mõned erakonnad viisid läbi oma kampaaniad olulisel määral võlgu, oli
       see veel erandlik. Pöördest alates hakkas domineerima praktika, et
       valimiskampaaniaid tehti võlgu, mida hiljem tasuti riigilt saadud
       toetussummadest.

      Annetamise ja annetuste kogumise taandumine. Kuni 2003. a. pöördeni
       olid erakondade juhtisikud olnud enne valimise oluliselt põhiliselt annetuste
       hankimise tööga. Sellest tööst suurtel määral vabaneti ja ka unustati sellise töö
       oskused. Paljudel varasematel regulaarsetel suurannetajatel kadus
       vastavaotstarbeliste annetuste tegemise harjumus.


Juriidiliste isikute annetuste „keelamise” tagajärjed

      Ilmusid tankist-annetajad. Nende kaudu püüti ilmselt legaliseerida valdavalt
       annetusi, mis lähtusid off-shore ettevõtetest või pankadest.

      „Keeldu” ei täidetud ja annetamine siirdus põranda alla. Kunagise
       annetamise asemele tuli massiliselt praktikat, kus annetuse adressaadile osutati
       kõikvõimalikke teenuseid ja anti kingitusi, eriti aga levis kulude katmine sel
       viisil, et maksti kinni arveid. Vastavad kanded raamatupidamises ei vastanud
       enam tõele. Kujunes alus massilisele poliitika-varimajandusele.


Mitmesuguseid väär- ja kuritarvitusi tõkestama suunatud normide seadusest
kustutamise tagajärjed

      Nn. administratiivressursi kasutamine, st. Eesti oludes põhiliselt kohaliku
       omavalitsuse vahendite ja võimaluste valimiskampaania sihiga ärakasutamine,
       lõi taas lõkkele. Seda eriti selliste omavalitsuste piirides, kus valitses üks
       erakond.

      Postkommunistliku otkat-süsteemi levimine. Venekeelne sõna otkat
       („tagasiveeretamine”) iseloomustab ja tähistab enamuses teistes endise NSVL
       osades kehtestunud korruptiivseid süsteeme, kus ettevõtjad on kohustatud
       andma „vabatahtlikult” teatud osa oma sissetulekust valitsevale ametnikule või
       rühmale vms. On analoogiline ka meil varemalt levinud „katuse” süsteemile.
Jüri Adamsi ettekanne
Valimiskampaaniad ja majanduslangus
                      (2009 – 2010)

   Toimus kampaaniates käibivate rahasummade ja hindade vähenemine.
    Riigi toetus erakondadele vähenes ca 6 %. Reklaami hind kukkus kuni 25 %.
    Kuna enamuse võimalike annetajate majanduslikud võimalused vähenesid, siis
    vähenesid oluliselt kõigi erakondade sissetulekud annetustest (ja ka
    põrandaalustest annetustest). Selle vähenemise suurust ei oska aga hinnata.


   2009. a. toimunud kaks kulukat valimiskampaaniat viis erakonnad
    sügavatesse võlgadesse, mida nad ei ole suutnud 2011. a. riigikogu
    valimise kampaania kulutuste tegemise alguseks täielikult tasuda. Eesti
    põhilised erakonnad ei olnud 2009. a. kampaaniate (europarlamendi valimine
    ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimine) eel ilmselt võlgades, aga neil ei
    olnud ka tagavarasid ja nii nad korraldasid 2009. a. valimiskampaaniad suurel
    määral võlgu. 2009. a. kahe valimiskampaania kogukulusid võib oletuslikult
    hinnata suuruses 1,25 – 1,5 kordsetena 2007. a. riigikogu valimise kampaania
    kogukuludest.


   Põhilised erakonnad on püüdnud ja püüavad leida mitmesuguseid
    erakorralisi sissetulekuid.


   2011. a. riigikogu valimise kampaaniaid teevad domineerivad erakonnad
    jätkuvalt põhiliselt võlgu.


   2011. a. riigikogu valimise kampaaniatele kulutab enamus erakondi
    oluliselt vähem kui nad kulutasid 2007. aasta riigikogu valimise
    kampaaniale. Ekspertide hinnangul saavad erakondade kogukulud olema 1/3
    kuni 1/2 võrra väiksemad.


   Püütakse kasutusele võtta odavamaid kampaaniameetodeid.
Poliitika-varimajandus

Poliitika-varimajanduseks nimetame siinkohal kõiki neid rahalisi või rahaliselt
hinnatavaid väärtusi, mis käibivad valimiskampaaniates ja mis ei kajastu riigile ja
avalikkusele esitatavates aruannetes.


Põranda alla jäävate mitmesuguste vabatahtlike või sunniviisiliste annetuste,
kingituste jms. kogusuurus on ekspertide hinnangul umbes 50 % avaldatavatest
kampaaniakuludest.


Nn. administratiivse ressursi valimiskampaaniates kasutamise suuruse hindamine
rahaliselt on teoreetiliselt võimalik, kuid ei ole teada mingit taolise hindamise katset.


Kokkuvõttes: optimistlikul hinnangul on 2011. a. alguse seisuga Eestis
valimiskampaaniate majandusliku külje seadusliku ja avaliku osa koguväärtus suurem
kui on selle varimajandusliku külje koguväärtus.

Mais conteúdo relacionado

Jüri Adamsi ettekanne

  • 1. Erakondade rahastamise normistiku arengu olulisemad sammud (1992 – 2010) 1992 – 1995. Veel Riigikogu VIII koosseisu valimisel 1995. a. puudus Eestis nii erakondade riiklik rahastamine kui ka spetsiaalsed rahastamise valdkonna normid. 1994 võeti vastu erakonnaseadus (RT I 1994, 40, 654). Riigikogus esindatud erakondadel tekkis õigus riigi rahalisele toetusele (kuid mitte varem kui alates 1995. a. valimise tulemuste väljakuulutamisest). 1996. a. said erakonnad toetust 5 miljonit krooni. 1999. a. erakonnaseaduse muutusega (RT I 1999, 27, 393) lisandub seadusesse pikk ja põhjalik peatükk „Erakonna vara ja selle finantseerimine”, millesse veidi hiljem lisandub nõue pidada annetuste registrit, mis on põhimõtteliselt kõigile avalik. Peale selle antakse annetajatele õigus annetusi maha arvata annetaja maksustatavast tulust (füüsilisel isikul kuni 50 000 krooni, juriidilisest isikul kuni 100 000 krooni). 2003. a. toimus pööre varasemast poliitikast eemale. Pöörde sisuks oli: 1. riigi toetussummade järsk suurendamine (kolmekordselt, 2004. a. 60 miljonit krooni võrreldes 2003. a. 20 miljoni krooniga); 2. erakonnaseaduse vastava osa põhjalik muutmine (RT I 2003, 90, 601), sellega a) annulleeriti paljud varem annetuste kohta kehtinud normid, b) „keelati” juriidiliste isikute annetused erakondadele. 2010. a. erakonnaseaduse muudatus (RT I, 10.12.2010, 1) taastab seaduses osa neist normidest, mis 2003. a. pöörde ajal sealt kustutati.
  • 2. Eesti riigi toetus erakondadele 1996 – 2011 (miljonites kroonides) Allikas: riigieelarved 1996 5,0 1997 10,0 1998 13,2 9,9 + 3,3 (lisaeelarve) 1999 8,415 9,9 – 1,485 (negatiivne lisaeelarve) 2002 16,008 2001 20,0 2002 20,0 2003 20,0 2004 60,0 2005 60,0 2006 60,0 2007 60,0 2008 90,0 2009 84,69 90,0 – 5,31 (negatiivne lisaeelarve) 2010 84,69 2011 84,69 = 5 412 678 eurot
  • 3. Riigi rahaline toetus erakondadele võrdluses riigieelarvega SKP jooksevhindades (mld kr) ja kulutused erakondade rahastamisele (%) 1996-2010 mld kr % 300 0.045 0.040 0.039 0.038 0.040 250 0.036 0.034 0.035 200 0.029 0.030 0.024 0.025 150 0.020 0.018 0.017 0.017 0.016 100 0.014 0.015 0.015 0.009 0.010 0.010 50 0.005 0 0.000 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 pr SKP , miljardit krooni Eraldised erakondadele, % SKP-st (parempoolne telg) Andmed: Statistikaamet, Rahandusministeerium
  • 4. Riigi rahaline toetus erakondadele võrdluses SKPga SKP jooksevhindades (mld kr) ja kulutused erakondade rahastamisele (%) 1996-2010 mld kr % 300 0.045 0.040 0.039 0.038 0.040 250 0.036 0.034 0.035 200 0.029 0.030 0.024 0.025 150 0.020 0.018 0.017 0.017 0.016 100 0.014 0.015 0.015 0.009 0.010 0.010 50 0.005 0 0.000 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 pr SKP , miljardit krooni Eraldised erakondadele, % SKP-st (parempoolne telg) Andmed: Statistikaamet, Rahandusministeerium
  • 5. Riigi raha eraldused erakondadele aastatel 2004 – 2010 (kroonides) Allikas: siseministri iga-aastased käskkirjad 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 keskerakond 16 550 495 16 550 495 16 550 495 17 026 114 25 798 515 24 273 860 24 273 860 reformierakond 11 230 693 11 230 693 11 230 693 16585025 27 577 722 25 947 921 25 947 921 res publica alates 16 550 495 16 550 495 16 550 495 2007 13616213 16 902 475 15 903 563 15 903 563 isamaaliit irl 4 137 624 4 137 624 4 137 624 rahvaliit 7 684 158 7 684 158 7 684 158 4587623 5 337 624 5 022 177 5 022 177 sotsiaaldemokraadid (mõõdukad) 3 546 535 3 546 535 3 546 535 5330941 8 896 040 8 370 302 8 370 302 rohelised 2 666 584 5 337 624 5 022 177 5 022 177 kristlikud demokraadid 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000 ühendatud rahvapartei 150 000 150 000 150 000 37 500 kokku 60 000 000 60 000 000 60 000 000 60 000 000 90 000 000 84 690 000 84 690 000
  • 6. Erakondade kulutused valimiskampaaniatele I Allikad. Kus või kas on säilinud kulutuste ja annetuste aruandeid kuni 2003. a. riigikogu valimiseni, ei ole teada. Alates aastast 2004 toimunud kampaaniate kohta on erakondade (resp. valimisliitude, üksikkandidaatide ) endi aruanded avaldatuna Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni poolt riigikogu koduleheküljel. Aruannete põhjal on komisjon koostanud eraldi kokkuvõtted 2004.a. europarlamendi valimise, 2005. a. kohalike omavalitsuste volikogud valimise ja 2007. a. riigikogu valimiste kohta (http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Korruptsioon/kokkuv_te_RKval2007.pdf). 2009. a. toimunud europarlamendi valimise kohta on andmeid komisjoni 2009. a. aruandes (http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Korruptsioon/2009._aasta_aruanne.pdf), seal on ka 2009. a. kohaliku valimise koondarvud väga puudulikul kujul. Komisjoni 2010 a. aruandes on komisjonile teadaolevad erakondade kampaaniavõlgade suurused aruande koostamise ajal. Erakondade avaldused valimiskampaaniate kulude kohta. 2009. a. europarlamendi valimise kulusid deklareerisid riigikogus esindatud erakonnad kokku ca 25 miljonit krooni (2004. a. ca 19 miljonit). Europarlamendi kampaania maksumust ühe koha kohta tuleks hinnata minimaalselt 5 miljonile kroonile. 2007. a. riigikogu valimise kulusid deklareeriti kokku 122 977 914 krooni. Riigikogus 2007. a. valimisel kohti saanud erakondade deklareeritud kulud (kroonides) erakond kulutused kokku ühe koha „maksumus” Reformierakond 32 467 470 1 047 338 Keskerakond 41 300 941 1 424 170 IRL 19 793 078 1 041 741 SDE 7 942 608 794 261 Rohelised 2 499 960 416 660 Rahvaliit 13 434 819 2 239 137 Allikas: riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni aruanne http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Korruptsioon/kokkuv_te_RKval2007.pdf
  • 7. Erakondade kulutused valimiskampaaniatele II Katse hinnata tegelike kulutuste suurust. Ekspertide hinnangutel on pärast 2003. aastat toimunud riigikogu valimistel suuremate erakondade kampaaniate tegelik maksumus olnud umbes 50 % suurem kui deklareeritud maksumus. Erakonniti on see ilmselt olnud küllaltki erinev. 2007. a. riigikogu valimise kampaaniate kulusid hindavad eksperdid suuremate erakondade puhul vahemikus 1,5 – 2 miljonit krooni ühe riigikogu koha kohta. Katse hinnata kohaliku omavalitsuse valimise kampaania kulutuste suurust. Ekspertide hinnangul on erakonna kohaliku valimise kampaania ajaliselt lähedasest riigikogu valimise kampaaniast umbes 25 % võrra kallim. Samas on aga aruannetes sisalduvad arvud oluliselt väiksemad, kuna vähem vahendeid käib läbi erakonna raamatupidamise. Katse hinnata valimiskampaaniate kulutuste kasvu. Kui usaldada mälestusi, et 1995. a. riigikogu valimise kampaaniate maksumus ühe riigikogu koha kohta oli ca 150 tuhat krooni, siis järeldub, et kampaaniate maksumuse nominaalne kasv oli aastatel 1995 – 2007 10 – 12 korda. Kuna kahjuks ei ole teada reklaamihindade (reklaamikulud on erakondade endi avalduste kohaselt on kampaania kuludest 60 – 90 %) kasvu dünaamika, siis võtame võrdluseks teenuste hindade muutumised. Statistikaameti kalkulaatori andmetel kasvasid need vaadeldavad perioodil 1995 – 2008 umbes 4 korda. Seega kasvasid kampaaniakulud võrreldavates hindades aastatel 1995 – 2008 vähemalt 2,5 korda, ületades palkade kui tarbijahindade kasvu kiirust.
  • 8. 2003. a. pöörde tagajärjed Rahalise toetuse järsu kasvu tagajärjed  Rahalise toetuse eesmärgi laienemine. Kuni 2003 aasta pöördeni valitses arusaam, et riigi rahaline toetuse eesmärk on aidata erakondadel pidada ülal oma struktuure valimiste vaheaegadel. Pöörde tagajärjel hakkasid erakonnad saama rohkem toetusraha, kui eelnimetatud eesmärgiks oli vaja.  Valimiskampaaniate tegemine võlgu. Kuigi 2003. a. riigikogu valimise käigus mõned erakonnad viisid läbi oma kampaaniad olulisel määral võlgu, oli see veel erandlik. Pöördest alates hakkas domineerima praktika, et valimiskampaaniaid tehti võlgu, mida hiljem tasuti riigilt saadud toetussummadest.  Annetamise ja annetuste kogumise taandumine. Kuni 2003. a. pöördeni olid erakondade juhtisikud olnud enne valimise oluliselt põhiliselt annetuste hankimise tööga. Sellest tööst suurtel määral vabaneti ja ka unustati sellise töö oskused. Paljudel varasematel regulaarsetel suurannetajatel kadus vastavaotstarbeliste annetuste tegemise harjumus. Juriidiliste isikute annetuste „keelamise” tagajärjed  Ilmusid tankist-annetajad. Nende kaudu püüti ilmselt legaliseerida valdavalt annetusi, mis lähtusid off-shore ettevõtetest või pankadest.  „Keeldu” ei täidetud ja annetamine siirdus põranda alla. Kunagise annetamise asemele tuli massiliselt praktikat, kus annetuse adressaadile osutati kõikvõimalikke teenuseid ja anti kingitusi, eriti aga levis kulude katmine sel viisil, et maksti kinni arveid. Vastavad kanded raamatupidamises ei vastanud enam tõele. Kujunes alus massilisele poliitika-varimajandusele. Mitmesuguseid väär- ja kuritarvitusi tõkestama suunatud normide seadusest kustutamise tagajärjed  Nn. administratiivressursi kasutamine, st. Eesti oludes põhiliselt kohaliku omavalitsuse vahendite ja võimaluste valimiskampaania sihiga ärakasutamine, lõi taas lõkkele. Seda eriti selliste omavalitsuste piirides, kus valitses üks erakond.  Postkommunistliku otkat-süsteemi levimine. Venekeelne sõna otkat („tagasiveeretamine”) iseloomustab ja tähistab enamuses teistes endise NSVL osades kehtestunud korruptiivseid süsteeme, kus ettevõtjad on kohustatud andma „vabatahtlikult” teatud osa oma sissetulekust valitsevale ametnikule või rühmale vms. On analoogiline ka meil varemalt levinud „katuse” süsteemile.
  • 10. Valimiskampaaniad ja majanduslangus (2009 – 2010)  Toimus kampaaniates käibivate rahasummade ja hindade vähenemine. Riigi toetus erakondadele vähenes ca 6 %. Reklaami hind kukkus kuni 25 %. Kuna enamuse võimalike annetajate majanduslikud võimalused vähenesid, siis vähenesid oluliselt kõigi erakondade sissetulekud annetustest (ja ka põrandaalustest annetustest). Selle vähenemise suurust ei oska aga hinnata.  2009. a. toimunud kaks kulukat valimiskampaaniat viis erakonnad sügavatesse võlgadesse, mida nad ei ole suutnud 2011. a. riigikogu valimise kampaania kulutuste tegemise alguseks täielikult tasuda. Eesti põhilised erakonnad ei olnud 2009. a. kampaaniate (europarlamendi valimine ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimine) eel ilmselt võlgades, aga neil ei olnud ka tagavarasid ja nii nad korraldasid 2009. a. valimiskampaaniad suurel määral võlgu. 2009. a. kahe valimiskampaania kogukulusid võib oletuslikult hinnata suuruses 1,25 – 1,5 kordsetena 2007. a. riigikogu valimise kampaania kogukuludest.  Põhilised erakonnad on püüdnud ja püüavad leida mitmesuguseid erakorralisi sissetulekuid.  2011. a. riigikogu valimise kampaaniaid teevad domineerivad erakonnad jätkuvalt põhiliselt võlgu.  2011. a. riigikogu valimise kampaaniatele kulutab enamus erakondi oluliselt vähem kui nad kulutasid 2007. aasta riigikogu valimise kampaaniale. Ekspertide hinnangul saavad erakondade kogukulud olema 1/3 kuni 1/2 võrra väiksemad.  Püütakse kasutusele võtta odavamaid kampaaniameetodeid.
  • 11. Poliitika-varimajandus Poliitika-varimajanduseks nimetame siinkohal kõiki neid rahalisi või rahaliselt hinnatavaid väärtusi, mis käibivad valimiskampaaniates ja mis ei kajastu riigile ja avalikkusele esitatavates aruannetes. Põranda alla jäävate mitmesuguste vabatahtlike või sunniviisiliste annetuste, kingituste jms. kogusuurus on ekspertide hinnangul umbes 50 % avaldatavatest kampaaniakuludest. Nn. administratiivse ressursi valimiskampaaniates kasutamise suuruse hindamine rahaliselt on teoreetiliselt võimalik, kuid ei ole teada mingit taolise hindamise katset. Kokkuvõttes: optimistlikul hinnangul on 2011. a. alguse seisuga Eestis valimiskampaaniate majandusliku külje seadusliku ja avaliku osa koguväärtus suurem kui on selle varimajandusliku külje koguväärtus.