1. Majanduse ülevaade ja
riigieelarve täitmine,
veebruar 2014
Rahandusministeerium
21.03.2014

2. • Neljandas kvartalis Eesti SKP aeglustus 0,3%ni ja 2013. aasta
majanduskasvuks kujunes 0,8%;
– Eratarbimise kasv oli eelmisel aastal jätkuvalt kiire (4,2%), kuigi tempo
viimases kvartalis veidi alanes.
• 2014. aasta esimese kahe kuuga laekus riigieelarvesse tulusid
1,33 mld eurot ehk 16,6% plaanitust.
– Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 13,6% rohkem.
– Maksulaekumised kasvasid 7,4% võrra 1,06 mld euroni
– Mittemaksuliste tulusid laekus 270 mln eurot ehk 13,5% eelarvest.
• Veebruari lõpuks tehti riigieelarvest kulusid kokku 1,25
miljardit eurot ehk 15,4% plaanitust.
– Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 8,8% rohkem.
– Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 508 mln eurot, tööjõu- ja
majandamiskuludeks 187 mln eurot ja investeeringuteks 54 mln eurot.
• Valitsussektori eelarvepositsioon oli jaanuari lõpuks 5,8 mln
euroga (0,03% SKPst) puudujäägis.
– Aasta varem oli samal ajal puudujääk 16,5 mln eurot.
Lühikokkuvõte

3. MAJANDUSÜLEVAADE

4. 60
70
80
90
100
110
120
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
EL27
Eesti
Läti
Leedu
Baltikumis majandususaldus püsib, ELis kasvab
COM
majandususaldusindeks

5. -40
-32
-24
-16
-8
0
8
16
24
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
%%
SKP reaalkasv v.e.p.
SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)
SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)
ESA
IV kvartalis SKP kasv aeglustus

6. -40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
%
Sisenõudlus
Kaupade ja teenuste eksport
Kaupade ja teenuste import
ESA
IV kvartalis oli eksport väikses languses

7. -80
-60
-40
-20
0
20
40
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Tööstus
Teenindus
Tarbijad
Kaubandus
Ehitus
Vaid ehituses jätkub kindlustunde langus
COM
3 kuu keskmine

8. -20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Palgatulu 3kk (ps)
Hõive 3kk
Palk 3kk
Hõive kasv püsib 0,8% ja palga kasv 7,2% juures
MTA
% v.e.a. 3kk

9. Palgatulu ja jaemüügi kasvud lähenevad
SA, MTA
% v.e.a., 3 kuu keskmine
-30
-20
-10
0
10
20
30
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Jaemüük (nominaalne)
EMTA palgatulu

10. Eraisikute laenujääk jaanuaris vähenes
Mln € v.e.p. 3k keskmine
EP
-50
0
50
100
150
200
250
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Liising
Tarbimislaenud
Eluasemelaenud

11. Elektrituru avanemise mõju taandumine
alandas inflatsiooni
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
6
7
2009 2010 2011 2012 2013 2014
%
Ülejäänud Transport (sh kütus)
Eluase (sh küte, elekter) Alkohol ja tubakas
Toit THI

12. -25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
2001 2003 2005 2007 2009 III 2010 III 2011 III 2012 III 2013 III
% SKPst
Jooksevülekanded Tulu
Teenused Kaubad
Jooksevkonto bilanss
Jooksevkonto puudujääk vähenes IV kvartalis -
0,5%ni ning 2013 kokku -1,0%ni SKPst.

13. Tegevusalade panused majanduskasvu (pp)
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
2008 III 2009 III 2010 III 2011Q1 III 2012 III 2013 III
Neto-tootemaksud Teised teenused
Val. suure osatähts. teenused Haldus- ja abitegevused
Kutse-, teadus- ja tehnikaal.tegevus Kinnisvaraalane tegevus
Finants- ja kindlustustegevus Info ja side
Veondus ja laondus Hulgi- ja jaekaubandus…
Ehitus Mäetööst., energeetika, veevar., jäätme-..käitlus
Töötlev tööstus Põllu-, metsamajandus ja kalapüük

14. RIIGIEELARVE TULUD

15. Kahe kuuga laekus tulusid (16,6% eelarvest)
Laekumine kasvas 13,6% v.e.a
741.4
825.5 887.6
155.3
164.3
175.1
432.7 183.1
269.9
18.3%
15.4%
16.6%
0.0%
2.0%
4.0%
6.0%
8.0%
10.0%
12.0%
14.0%
16.0%
18.0%
20.0%
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
2012 2013 2014
maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)
mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem skaala)

16. Maksulaekumised kasvasid 7,4% võrra
Eelarve 2014
(tuhat EUR)
2 kuud 2014
(tuhat EUR)
2 kuud
v.e.a.
Eelarve 2014
täitmine
MAKSUD KOKKU 6 625 147 1 062 727 7,4% 16,0%
KESKVALITSUSE MAKSUD 5 467 410 887 589 7,5% 16,2%
Füüsilise isiku tulumaks 331 150 19 114 295,9% 5,8%
Juriidilise isiku tulumaks 325 870 68 062 7,8% 20,9%
Sotsiaalmaks 2 245 740 366 492 7,4% 16,3%
Raskeveokimaks 4 200 1 007 5,5% 24,0%
Käibemaks 1 672 900 284 349 4,5% 17,0%
Aktsiisid kokku 836 850 140 005 4,1% 16,7%
Alkoholiaktsiis 225 000 39 351 6,5% 17,5%
Tubakaaktsiis 175 400 29 126 15,1% 16,6%
Kütuseaktsiis 402 000 64 924 -0,5% 16,2%
Pakendiaktsiis 250 32 -15,3% 12,8%
Elektriaktsiis 34 200 6 571 -4,7% 19,2%
Hasartmängumaks 22 000 4 001 9,3% 18,2%
Tollimaks 28 700 4 558 -7,1% 15,9%
EDASIANTAVAD MAKSUD 1 157 737 175 138 6,6% 15,1%
Töötuskindlustusmakse 177 705 28 579 -11,8% 16,1%
Kogumispensionimakse 137 800 17 032 17,7% 12,4%
KOV tulumaks 783 232 129 390 10,4% 16,5%
Maamaks 59 000 138 -40,3% 0,2%

17. Mittemaksulisi tulusid laekus veebruari lõpuks 270 mln € (19,4% eelarvest)
81,8
188,1
0
50
100
150
200
250
300
350
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mln EUR
Muud Finantstulud Varade müük
Tulud varadelt Kaupade ja teenuste müük Toetused
2013 laekumine 2012 laekumine

18. RIIGIEELARVE KULUD

19. Riigieelarve kuludeks kasutati 2 kuuga 15,4% plaanitust
• 2014. aasta kahe esimese kuu jooksul suunati riigieelarvest
kuludeks 1,25 miljardit eurot ehk 8,8% enam kui aasta
varem ning 5,8% enam kui 2012. aastal.
Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2012-2014
655 600 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1,000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
2014 2013 2012

20. Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 14,3%
• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati kahe esimese kuuga kokku 187 mln eurot
ehk 14 ,3% eelarvest (mullu 168 mln ja 2012.aastal 1,11 mln eurot).
• Kasv tuleneb eelmise aastaga võrreldes peamiselt Kaitseministeeriumi
valitsemisalast, kus kulud on tõusnud 11 mln. Samuti on kulude kasv seotud
Sotsiaalministeeriumi metoodilise muudatusega. Ilma nimetatud mõjudeta oleks kasv
6 mln ehk 4%..
• Tööjõukuludeks kasutati kahe kuuga 105 mln eurot ehk 16,0% eelarvest
• Majandamiskulusid tehti aga 82 mln eurot ehk 12,6% plaanitust.
86.5 100.6
0
20
40
60
80
100
120
140
160
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
Tegevuskulude võrdlus kuude lõikes, 2012-2014
2014 2012 2013

21. Summa
(mln EUR)
Muutuse
suund ja %
Põhjus
Riiklikud pensionikulud 242
Pensioniindeksi ja saajate
arvu kasv
Eraldis Haigekassale ravikindlustuseks 145
Suurenenud sotsiaalmaksu
laekumine
Kohustuslik kogumispensionifond 51,9
Suurem riigipoolne panus,
kõrgem keskmine palk
Töötutoetus 1,6 Toetuse päevamäära tõus
Peretoetused 16,8 Saajate arvu suurenemine
Vanemahüvitis 26,9 Töötasu alammäära tõus
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks
töötute eest
13,2
Tööhõive kasv
Sotsiaalkuludeks maksti jaanuariga 257 mln eurot
• 2014. aasta veebruari lõpuks suunati suuremateks sotsiaalkuludeks 508 mln
eurot ehk 34 mln eurot (7,1%) mullusest enam ning eelarvest 15,7%.
2014 vs 2013
6,1
7,9
21
2,6
4,0
3,4
14

22. Peamised sotsiaalkulud (2. kuu) I
2 kuud (mln eur) Veebruar (mln eur) Plaanitust
Ravikindlustus 145,4 67,7 16,2%
Pensionikulu 242,2 121,3 15,9%
Peretoetused 16,8 8,4 16,2%
Vanemahüvitis 26,9 13,5 15,7%
Puuetega inimeste
igakuulised toetused
9,4 4,6 15,8%
0
50
100
150
200
250
300
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste
toetused
mlnEUR
Periood: 2009-2014. a veebruar
2009 2010 2011 2012 2013 2014

23. Peamised sotsiaalkulud (2. kuu) II
2 kuud (mln eur) Veebruar (mln eur) Plaanitust
Erijuhtude sotsiaalmaks 13,2 6,9 15,4%
Töötutoetus 1,6 0,8 15,7%
II sammas 51,9 26,7 13,3%
0
10
20
30
40
50
60
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
mlnEUR
Periood: 2009-2014. a veebruar
2009 2010 2011 2012 2013 2014

24. Investeeringuteks suunati kahe kuuga 8% eelarvest
• Veebruari lõpuks ulatus investeeringute maht 54 mln euroni. Sellest veebruaris
investeeriti 22,6 mln eurot, millest omakorda riigiasutused ise investeerisid 3,7 mln
eurot ning andsid investeeringutoetusi 18,9 mln euro eest.
• Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on investeerimine vähenenud eelkõige
välisvahendite rakendamise arvel.
• Investeeringuteks ettenähtud vahendite kasutamine on sel aastal pigem
tagasihoidlik võrreldes eelnevate aastatega. Sarnases tempos alustati aastat viimati
2010. aastal.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95
2014 31 23 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
% kogumahust 2013 3% 8% 6% 6% 6% 6% 9% 10% 11% 11% 11% 14%
% kogumahust 2014 4% 3% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0%
22
53
41 39 40 43
61
67
79 75 78
95
31
23
3%
8%
6% 6% 6%
6%
9%
10%
11% 11%
11%
14%
4%
3%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
mlneurot

25. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed 15% aastaks plaanitust
• Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti kahe kuuga välja 14,8% plaanitust ehk
133,2 miljonit eurot. Seda on 18,1 miljolit eurot rohkem kui aasta varem, mis peamiselt
tuleneb MAKi (kasv 6,8 miloni eurot) ja struktuuritoetuste (kasv 4,4 miljoni eurot)
väljamaksete arvelt.
• Struktuuritoetuste arvel on seisuga 28.02.14 tehtud väljamakseid 65,1 miljonit
eurot, ehk 13,0% planeeritust (2013. aastal –60,7 miljonit eurot).
• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperioodi 2007-2013) on välja makstud 60,8
miljonit eurot, ehk 47,7% planeeritust (2013. aastal – 53,0 miljonit eurot). PÕM
prognoosib MAKi 2014. aasta eelarve üetaitmine.
• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik
kasutamine (0,1%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad
aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 110 miljoni eurot).
• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste
väljamaksete tase on 0,8 miljonit eurot ehk 5,3% planeeritust. Tagasihoidliku
kasutamise põhjuseks on see et projektilepingud suuremas osas alles sõlmimisel.
• Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 0,4 miljonit eurot, ehk 10,6%
planeeritust.
• Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 1,3 miljonit
eurot, ehk 10,6% planneritust.

26. Suhteliselt enam kasutati kahe kuuga maaelu ja kalanduse
välistoetusi
(2014. aasta riigieelarve täitmine)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
591.7
138.5
112.4
36.1 16.2 4.2
65.1 60.8
0.4 5.6 0.9 0.4
11.0
43.9
0.4
15.5
5.3
10.6
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
0
100
200
300
400
500
600
700
Struktuuri-
toetused
Maaelu/
kalandus
Euroopa
Põllumajanduse
Tagatisfond
Muu
välistoetus
Norra ja
EMP
Šveitsi
mlneurot
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

27. Välistoetuste väljamaksed on kahe kuuga olnud suhteliselt
suurimad Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas
(2014. aasta riigieelarve täitmine)
* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
148.8 157.0 250.9 200.1 66.2 19.4
44.5
12.3
13.7
19.7
61.3
23.8
5.0 3.4 4.3 1.9
9.2
12.6
24.4
11.9
7.6
17.6
9.7
15.5
0
5
10
15
20
25
30
0
50
100
150
200
250
300
HTM KKM PÕM MKM SiM
(regionaal)
SiM
(julgeolek)
SOM ülejäänud
kokku*
mlneurot
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

28. Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine
• Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 3,37 mld
eurot ehk 80,2% kogu mahust (4,2 mld).
• sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,67 mld eurot ehk 78,5%
• sh põllumajandustoetusi 0,71 mld eurot 0,81 mld eurost ehk 87,3%.
• Uue perioodi ehk 2014-2020 programmperioodi vahenditest väljamakseid ei ole tehtud.
Väljamaksed 2013.a. lõpus
97% 100% 100% 100%
78%
90%
61%
11%
63%
77%
82%
59%
9%
61%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Struktuuritoetused
(ERF, ESF, ÜF)
MAK (EAFRD) Kalandusfond (EFF) Norra ja EMP Šveitsi-Eesti
koostöö
Fondi maht Heakskiidetud projektid Väljamaksed

29. RESERVID

30. Riigikassa likviidsete varade maht ulatus veebruari
lõpuks üle 1,5 miljardi euro
• 2014. aasta veebruari lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,51 mld eurot.
Sellest kassareservis oli 1,15 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36
miljardit eurot.
• Võrreldes 2013. aasta lõpuga on likviidsete varade kogumaht kasvanud 96 mln eurot ehk 6,8%.
361 361
1,055 1,151
6.8%
-4.0%
-2.0%
0.0%
2.0%
4.0%
6.0%
8.0%
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
2013
lõpp
2014 Veebruar
mlnEUR
Stabiliseerimisreserv Kassareserv kogureservi muutus (%)