17. Riigieelarve tulusid on laekunud 31,5%
• Nelja kuuga kokku on riigieelarvesse tulusid
laekunud 2 mld eurot ehk 31,5% planeeritust, sellest
aprillis 439,1 mln eurot ehk 7,1% eelarvest.
Eelmise aasta nelja kuuga võrreldes laekus tulusid 1,3 mln eurot ehk
0,1% rohkem.
• Maksutulusid laekus eelarvesse 1 430,4 miljonit
eurot ehk 30,6% kavandatust.
– Võrreldes 2011. aasta nelja esimese kuuga laekus
maksutulusid 142,3 miljonit eurot ehk 11,1% rohkem.
• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 546,1
miljonit eurot ehk 35,2% planeeritust.
– Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga laekus
mittemaksulisi tulusid 129,8 miljonit eurot ehk 19,2%
vähem.
18. Aasta alguse laekumised jäävad eelmisele
aastale alla väiksemate kvooditulude tõttu
Riigieelarves planeeritu täitmine (%)
60
50
40
30
53,1 54,3 51,6
46,5
20 38,4 36,7 38,0
35,2 34,6 35,3 36,2 31,1
28,0 28,0 28,4
10
13,8 12,3
8,8
0
KOKKU Kaupade ja Toetused M at. ja immat. Tulu varadelt M uud tulud
teenuste müük varade müük
2010 2011 2012
Võrreldes 2011. aasta nelja esimese kuuga laekus mittemaksulisi tulusid 129,8
mln eurot vähem:
• Välistoetusi 136,6 mln eurot vähem, sh heitmekvootide müügitulu 124,2 mln
eurot vähem;
• Varade müügitulu laekus 2 mln eurot vähem;
• Riigilõive laekus 2,4 mln eurot rohkem;
• Muid tulusid 3,6 mln eurot rohkem, st saastetasusid 7,4 mln eurot enam.
19. Aprillis laekus 18,3% vähem tulusid kui mullu
Mittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel
2010-2012
365,3
400
350
300
250
200
150 67,4 86,6
100 26,8
50
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 muu 2012 toetused 2011 2010
• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud välistoetustest sh heitmekvootide
müügist saadavatest summadest.
• Selle aasta aprilli väiksem laekumine tulenes peamiselt kvoodituludest, mida
möödunud kuul ei laekunud. 2011.a aprillis laekus neid 31,6 mln eurot.
• Tulusid varadelt laekus eelmise aasta aprilliga võrreldes 3,3 mln eurot rohkem.
• Muid tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 5,9 mln eurot rohkem.
21. Riigieelarve kulusid tehtud 29,9% plaanitust
800
600
400
200
484,2 547,8 412,7 502,5
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
• Nelja kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud eelmise
aastaga võrreldaval tasemel ehk 2,02 mld eurot.
22. Välistoetuste maht vähenenud
Riigieelarve kulud allikate lõikes (4 kuud)
1,800 180
1,600 163.1 160
136.0
1,400 140
1,200 120
1,000 100
800 80
600 60
31.2 20.1
400 17.3 40
200 1,673.8 251.6 2.6 79.7 20
14.2
0 0
riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed majandustegevus
tehingud
kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
• Nelja kuuga on absoluutmahus enim kulusid tehtud riigitulude arvel
– 1674 mln eurot (31,2% planeeritust).
• Välistoetuste arvel on nelja kuuga väljamakseid tehtud 252 mln
(20,1% eelarves planeeritust), mis on võrreldes 2011. aastaga 120 mln
eurot vähem.
Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis
kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid
reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.
23. Välistoetuste väljamaksed suurimad
Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas
2012. aasta riigieelarve täitmine valitsemisalade lõikes
300 35
31.8
30
250
27.6
26.8
25
200
22.1 22.5
20.3 20.7 20
150
15
100
75.0 10
56.6
50 41.9
32.3 5
21.5
14.1 2.6
152.1 159.3 236.2 255.5 103.8 52.5 31.1 0.8 2.8
0 12.5 0
HTM KKM PÕM MKM SiM SOM SiM (julgeolek) ülejäänud
(regionaal) kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 23).
24. Välistoetuste kasutamine fondide lõikes
2012. aasta riigieelarve täitmine fondide lõikes
800 60
735.4 54.7
700
50
600
36.5 40
500
400 30
21.8 21.9
300
20
200 160.6
135.9
100.0 6.6 10
100 74.4
0.5 20.1
0.5 7.4 6.7 0.4 4.8 1.1 0.0 0.0 0.4
0 0
Struktuuri- Maaelu/ Euroopa Muu Norra ja Šveitsi 2000-2006
toetused kalandus Põllumajanduse välistoetus EMP ISPA ja
Tagatisfond Ühtekuuluvus
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 23).
25. Välistoetuste väljamaksed 24,4% aastaks
planeeritust
• Nelja kuuga on välistoetuste arvel väljamakseid tehtud 244,9 mln eurot ehk
24,4% planeeritust (35,3 mln eurot enam võrreldes 2011. aasta sama
perioodiga), sellest aprillis 47,5 mln eurot.
• Struktuuritoetuste arvel on nelja kuuga tehtud väljamakseid 160,6 mln eurot
ehk 21,8% planeeritust. Väljamaksed on 26,3 mln eurot suuremad kui
eelneval aastal samal perioodil, ka eelarves planeeritu täitmine on 3,6
protsendipunkti suurem. Aprillis maksti välja 40,1 mln eurot.
• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses olime aprilli alguse seisuga
struktuuritoetuste väljamaksete tempolt teisel kohal, eespool on Iirimaa
(01.03.2012 seisuga olime kolmandal kohal).
• Maaelu ja kalanduse toetusi (programm perioodi 2007-2013) on nelja kuuga
välja makstud 74,4 mln eurot ehk 54,7% planeeritust, mis on eelmise aasta
sama perioodiga võrreldes 8,8 mln rohkem. Aprillis maksti välja 6,4 mln
eurot.
26. Tegevuskulusid 4 kuuga 28,4% eelarvest
Tegevuskuludeks on nelja kuuga kasutatud 315,2 mln eurot ehk 1%
rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga.
• Personalikuludeks kasutati nelja kuuga 180,7 mln eurot ehk 31,3%
eelarvest (mullu 2,3 mln eurot vähem).
• Majandamiskulusid tehti nelja kuuga eelmise aasta tasemel ehk
134,5 mln eurot. See moodustab 25,3% aastaeelarvest.
27. Investeeringud mullusest väiksemad
150
100 0,6 5,1 5,1
0,7
50
47,2 59,0 66,7 58,2
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 va. kvoodimüük (mln eurot) 2012 kvoodimüük (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
• Nelja kuuga on investeeringuteks ja investeeringutoetusteks suunatud 242,5
mln eurot (sh saastekvoodi müügi tulude arvelt 11,5 mln). See on 4,9% vähem kui
2011. aastal. Aprillis suunati investeeringuteks 63,3 mln eurot.
• Riigieelarvest on investeeringuteks ja investeeringutoetusteks suunatud 39,3%
plaanitud aastaeelarvest.
Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud
(kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole
eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal
sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.
28. Eraldiste maht on suurenenud
Kuised eraldised 2009-2012 (ei sisalda investeeringutoetusi)
500
400
300
200
100
368,0 408,4 258,4 346,8
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
• Nelja kuuga on eraldisteks suunatud 1457,3 mln eurot ehk 5%
(70 mln eurot) rohkem kui 2011. aastal. Eelarvetäituvus 29,3%.
– Eraldiste maht on võrreldes eelneva aastaga suurenenud põhiliselt
tänu taastatud riigipoolsetele kannetele kohustuslikku
kogumispensionifondi.
29. Peamised sotsiaalkulud suurenenud
• 2012. aasta nelja kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 866 mln
eurot ehk 48,5 mln eurot (6,1%) mullusest rohkem.
• Aprillis kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 220,9 mln eurot ehk 8,3%
aastaks planeeritust, mis on 15,4 mln eurot ehk 7,5% rohkem võrreldes
2011. aastaga.
• Riikliku pensionikulu kasv eelmise aastaga võrreldes 12,4 mln (3,0%),
• Ravikindluskulude kasv 16,2 mln (6,9%),
• Riigipoolsete kohustusliku kogumispensionifondi kannete kasv 26,5 mln (148,4%)
• Vanemahüvitise vähenemine 3,3 mln (5,7%)
• Riigi poolt erijuhtudel makstava sotsiaalmaksu vähenemine 2,2 mln eurot (28,7%),
• Peretoetuste vähenemine 0,55 mln eurot (1,7%)
• Töötutoetuse vähenemine 0,57 mln eurot (20,8%).
31. Peamised sotsiaalkulud (4 kuud) II
60,000,000
50,000,000
40,000,000
30,000,000
20,000,000
10,000,000
0
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
2007 2008 2009 2010 2011 2012
4 kuud (mln eur) Plaanitust Aprillis (mln eur)
Erijuhtude sotsiaalmaks 25,1 32,2% 6,1
Töötutoetus 2,2 33,5% 0,5
II sammas 44,3 26,3% 12,7
32. Töötukassa tulem kasvab jätkuvalt
Kuised tulemid 2010-2012
20 40
15 30
10
20
5
0 10
-5 0
2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
• 2012. aasta kolme kuu tekkepõhine ülejääk oli 30,2 mln eurot ehk eelmise
aasta sama perioodiga võrreldes 4,6 mln eurot (18,1%) suurem.
• Käeoleva aasta kolme kuu tulud olid 64,68 mln eurot, mis on 7,09 mln eurot
ehk 12,3% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
• 2012. aasta kolme kuu kulu oli 34,45 mln eurot, mis on 2,45 mln eurot ehk
7,67% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
• 2012. aasta märtsi lõpus oli registreeritud töötuid 49 296 ehk 25% vähem kui
aasta tagasi samal ajal ning 777 töötut (1,55%) vähem kui eelmisel kuul.
Registreeritud töötuid tööjõust oli märtsi lõpus 7,5%, aasta varem 10,2%.
33. Haigekassa
Haigekassa kuiste tulemite võrdlus (mln eurot)
20
15
10
5
0
-5
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
-10
-15
2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
• I kvartalis laekus tulusid ootuspäraselt (187,7 mln eurot) ehk 24% aastaeelarves
plaanitust. Aastatagusega võrreldes oli laekumine 15 mln eurot ehk 8,7% suurem.
•Kulusid tehti kolme kuuga 196,9 mln eurot ehk 25% eelarves planeeritust. Võrreldes
2011. aasta esimese kvartaliga on kulud kasvanud 16,8 mln eurot ehk 9%.
•Kindlustatute arvus suuri muutusi ei ole. 2012. märtsi lõpu seisuga on kindlustatuid
kokku 1 245 743, suurenemine võrreldes 2011. aastaga 274 isikut.
36. Riigikassas likviidseid vahendeid
1,17 mld eurot
1,600 30.5 40.0
1,400 22.6 20.3 30.0
1,200 11.0 20.0
1,000 10.0
-3.4
800 0.0
600 523.6 -16.8 -10.0
851.6 958.0 829.2
400 -28.1 904.0 683.3 636.1 -20.0
200 381.0 409.6 460.0 301.8 320.2 333.0 336.3 -30.0
0 -40.0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp Aprill
Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)
• Aprilli lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1165,2 mln eurot.
Sellest kassareservis oli 829 miljonit eurot ja stabiliseerimisreservis 336 miljonit
eurot.
• Aprilliga on likviidsed varad vähenenud 23 mln eurot, mis on tingitud kassareservi
vahendite vähenemisest.
37. Valitsussektori 2012. aasta eelarvedefitsiit
kevadise prognoosi kohaselt -2,6% SKPst
% SKPst
2
1
-0,39
0
-1,02
-1
-1,04
-2
-1,87
-3
-2,62
-4
-5
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2008 2009 2010 2011 2012
Märtsi lõpu seisuga oli valitsussektori tekkepõhine puudujääk 174 miljonit
eurot ehk 1,04% SKPst* (113 miljonit eurot halvem kui eelneval aastal).
• riigieelarve puudujäägis 172 mln eurot;
• kohalikud omavalitsused ülejäägis 7 mln eurot;
• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 22,3 mln eurot;
• ülejäänud valitsussektor puudujäägis 31,3 mln eurot.
* Prognoositav 2012. aasta SKP Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel 16,7 mld eurot.