2. Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on
nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi
(Hufu) järgi.
Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551–
2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses,
Giza platool ja on suurim Egiptuse
püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.
Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal
etapil ehitati ka uus hauakamber, kuna
tõenäoliselt kuningas soovis, et üks oleks teda
alati ootamas.
3. Tehnilised andmed
ehitise alune pindala 5,4 hektarit
kõrgus ehitamisel 146,6 meetrit
kõrgus praegu 137,3 meetrit
küljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit
küljepikkus praegu 230,37 meetrit
maht ehitamisel 2 521 000 kuupmeetrit
kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit
umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni
astmeid 203
4. Asend
Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt
tasandatud kaljul (kuni 2 cm kõikumised) ja püramiidi
põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on
orienteeritud põhiilmakaartega nii, et iga külg on täpselt
risti kahega neist.
Algselt kaeti püramiid valge lubjakiviga, kuid alates 14.
sajandist on püramiidi vahelduva eduga kasutatud
kivimurruna ja katteplaadid kasutati ära Kairo linna
ehitamisel. Samuti on maha kulunud püramiidi tipp, mis
praegu on 7,85 meetri võrra madalamal.
5. Uurimine
2004. aasta augustis teatasid kaks prantuse amatöör-
egüptoloogi, Gilles Dormion ja Jean-Yves Verd'hurt, et
nad on maaradari ja arhitektuurilise analüüsi abiga
leidnud püramiidist senitundmatu koridori. Kui nende
oletus vastab tõele, siis ei ole sellesse koridori
tõenäoliselt kunagi võõras jalg astunud ja see võib viia
võimaliku puutumatu hauakambrini, mis sisaldab
kuninga säilmeid. Seni ei ole Egiptuse
muinsuskaitseametnikud andnud amatöörteadlastele
luba uurimist jätkata.
6. Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni
linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui
müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul
umbes 600 eKr.
Kirjeldustes arvatakse aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrile. Aiad
asusid kuningapalee kirdeosas Ištari väravate lähedal laial
neljaastmelisel terrassil. Iga korrust kandsid tugevad põletatud
tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele.
Terrasside platvormid olid ehitatud võimsatest pealt kõrkjakihi ja
asfaldiga kaetud kiviplaatidest. Nendel lasus kipsiga ühendatud
telliskividest vahekiht ja tinast plaadid, mis takistasid vee valgumist
alumistele astmetele. Kõige peal oli paks mullakiht, mis võimaldas
seal kasvatada ka suuri puid.
7. Terrasse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist
trepid. Nende kõrvale oli paigutatud
keerdpumbad, mille abil orjad pumpasid aedade
kastmiseks vahetpidamata Eufratist vett.
Aiad ei olnud tõenäoliselt sõna otseses mõttes
rippuvad; see nimetus tuleneb ilmselt kreekakeelest
sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja
kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele
terassidele.
8. Artemise tempel Ephesoses on jumalanna
Artemisele pühendatud tempel, mis asus
Ephesoses (tänapäeva Türgis İzmiri
(ajaloolisest Smürna) linnast u 50 kilomeetrit
lõunas). Rajatud aastal 550 e.m.a. Templit
peetakse üheks seitsmest maailmaimest. 365.
aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos,
et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, pärast
taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal
262 m.a.j.
9. Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala
Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas
Rhodose saarel. Selle täpne asukoht pole teada, sest
pole leitud selle jäänuseid.
Rhodose koloss oli üks vanaaja seitsmest
maailmaimest.
Koloss ehitati aastatel 292 eKr–280 eKr, mis
tähendab, et ehitus kestis kokku 12 aastat. Kolossi
kõrgus oli 37 meetrit.
10. Koloss hävis maavärinas aastal 227 eKr.
Seega oli ta kõige lühemat aega püsinud
maailmaime (60 aastat).
653. aastal müüdi kolossi jäänused
vanametallina Süüria kaupmehele. Nende ära
vedamiseks olevat vaja olnud 900 kaamelit.
11. Zeusi kuju Olümpias oli üks seitsmest maailmaimest.
Kuju valmistati umbes 432 eKr Vana-Kreekas
Olümpias. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias.
Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat
Zeusi, see oli nii suur , et täitis kogu tema jaoks
ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks
püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli
valmistatud kullast, elevandiluust ja eboni puust ning oli
kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud
seedripuust.
12. Pharose tuletorn oli tuletorn Pharose saarel
Aleksandria sadamasuus. Tuletorn sai
kannatada maavärinates aastatel 279 eKr, 365.
ja 1303 ning varises lõplikult kokku 1326.
aastal.
13. Halikarnassose mausoleum on üks vanaaja
Seitsmest maailmaimest. Mausoleumi laskis
Halikarnassosesse (tänapäeval Bodrum, Türgis)
ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia oma abikaasa
Mausoluse mälestuseks aastail 353-350 eKr.
Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline
müüritis, mida kroonis 36-st sambast koosnev
sammaskäik, mille kohal oli 24-astmeline
püramiidikujuline katuseosa. Hoone tipus oli nelja
hobusega triumfivanker, milles olid kuninga ja
kuninganna kujud.
14. Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide
järel suurim hauamonument. Mausoleum oli mõeldud
valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle
pärast surma pidi austusavaldusi osutatama.
Mausoleum püsis sajandeid, kuni lagunes varemeteks.
1581.aastal hakati sellelt võtma kive kindluse
ehitamiseks. Mõned selle ehitise osad, sealhulgas ka
triumfivankri ratas, on nüüd Londonis muuseumis hoiul.
Mausoluse järgi on hakatud hauarajatisi kutsuma
mausoleumideks.
