Objektorienteeritud programmeerimine alused

1. Objektorienteeritud programmeerimine
alused
Õpetaja Olga Popova Loeng 1
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus

2. Kursuse eesmärk
Anda baasteadmised programmeerimise
üldpõhimõtetest ja
objektorienteeritud programmeerimisest
Windows-lihtrakenduste loomiseks.
Kursuse maht: 40 t.
2

3. Kursus sisaldab
 Loengud
 praktilised näited,
 harjutused,
 ülesanded.
3

4. Hindamine
 Hindamisel arvestatakse
 tehtud harjutused
 lahendatud ülesanded
Kursusel kokku – Kolm arvestus tööd
 Minimaalne arvestuse/aasta hinne
 Kaks arvestus tööd (kontrolltöö)
4

5. Küsimused – ettepanekud -
kommentaarid

6. Kordamine
Programmeerimise keel - C keel
Põhimõisted

7. Muutuja
 MUUTUJA on andmeobjekt, mille väärtus
võib programmi täitmise käigus
muutuda.
 C Keeles on omistamislause süntaks
järgmine:
muutuja_nimi =avaldis ;
7

8. Muutujate tüübid
 Kõige levinumalt on kasutuses järgmised
muutujate tüübid:
 int - täisarv
 long - täisarv, mis suudab säilitada
eelmisest suuremaid arve
 NIMETAGE
float - ujukomaarv
 double - samuti ujukomaarv, aga võimaldab
säilitada rohkem tüvenumbreid
 char - üks sümbol
8

9. Muutujate tüübid
 Kõige levinumalt on kasutuses järgmised
muutujate tüübid:
 int - täisarv
 long - täisarv, mis suudab säilitada
eelmisest suuremaid arve
 float - ujukomaarv
 double - samuti ujukomaarv, aga võimaldab
säilitada rohkem tüvenumbreid
 char - üks sümbol
9

10. Avaldised
 Aritmeetilised operaatorid
Nimetus Operandi märk
märgi muutmine -
NIMETAGE
korrutamine
jagamine
*
/
mooduliga jagamine %
liitmine +
lahutamine -
10

11. Avaldised
 Aritmeetilised operaatorid
Nimetus Operandi märk
märgi muutmine -
korrutamine *
jagamine /
mooduliga jagamine %
liitmine +
lahutamine -
11

12. Avaldised
 Loogiline avaldis
Nimetus Operandi märk
Loogiline eitus (NOT) !
NIMETAGE
Tingimuslik korrutamine (AND)
Tingimuslik liitmine (OR)
&&
||
Võrdsus ==
Mittevõrdsus !=
Suurem kui >
Suurem või võrdne kui >=
Väiksem kui <
12
Väiksem või võrdne kui <=

13. Avaldised
 Loogiline avaldis
Nimetus Operandi märk
Loogiline eitus (NOT) !
Tingimuslik korrutamine (AND) &&
Tingimuslik liitmine (OR) ||
Võrdsus ==
Mittevõrdsus !=
Suurem kui >
Suurem või võrdne kui >=
Väiksem kui <
13
Väiksem või võrdne kui <=

14. Loogiline avaldis
Näiteid
Loogiline avaldis Tagastusväärtus Selgitus
!tõene väär tõese eitamine
tõene && väär väär tõene NING väär (1 * 0 = 0)
tõene || väär tõene tõene VÕI väär (1 + 0 = 1)
14

15. Loogiline avaldis
Näiteid
Loogiline avaldis Tagastusväärtus Selgitus
!tõene väär tõese eitamine
tõene && väär väär tõene NING väär (1 * 0 = 0)
tõene || väär tõene tõene VÕI väär (1 + 0 = 1)
15

16. Programmi käitumise juhtimine
Programmeerimise keel - C keel
Põhimõisted

17. Tingimuslaused C keeles
 IF...ELSE
Üleskirjutus on vastav:
Else osa ei ole kohustuslik.
if(<tingimus>)
{
<kood, mis täidetakse, kui tingimus on tõene>
}
else
{
<kood, mis täidetakse, kui tingimus ei ole tõene>
}
17

18. SWITCH
 Switch on juhtlause,
 Loogeliste sulgude vahele kirjutatakse mis
väärtuse korral mingi osa täidetakse.
mis juhib programmi käitumist just nagu If, aga
antud juhul tehakse loend sellest, mis
tingimusel teatud koodi osa täidetakse.
Erinevus on selles, et enam ei kirjutata
tingimus sulgudesse vaid väärtus mida
tahetakse kontrollida.
18

19. SWITCH süntaks
int lyliti = 1;
switch (lyliti)
{
case 1:
cout<<"Valitud on 1";
break;
case 2:
cout<<"Valitud on 2";
break;
default:
cout<<"Midagi ei olnud valitud";
break;
}
19

20. Tsüklid
 Tsüklid lasevad programmil
täita ühte koodi osa mitu korda
järjest.
20

21. WHILE tsükkel
 While tsüklit täidetakse nii kaua, kui
sulgude sees olev tingimus on tõene.
while(<tingimus>)
{
<täidetav koodi>
}
21

22. FOR tsükkel
 For tsükkel on eelkontrolliga tsükkel,
kus väärtustamised ja tingimused on
võimalik märkida ühes kohas.
for(<tegevus enne tsükli alustamist>; <tingimus>; <tegevus, mis täidetakse tsükli lõpus>)
{
<kood, mis täidetakse, kui tingimus on tõene>
}
22

23. Küsimused