2. Eesti pärast põhjasõda
Põhjasõda 1700-1721 (1710)
Lisaks sõjale hävitas rahvast ka katk
Paljud linnad olid purustatud, osad inimtühjad
Kasinuses elasid nii talupojad kui aadlikud
Pärast sõda elas Eestis 150 000- 170 000
elanikku (aastaks 1800 tõusis see 500 000-ni)
3. Vene aeg Eestis
Eestimaa ja Liivimaa
kubermangud läksid
Venemaale
Saaremaa kuulus
Liivimaa
kubermangu
Kubermangu
eesotsas Kuberner
Püsima jäid
aadliomavalitsus ja
kubermangud
4. Balti erikord
Peeter I poolt antud privileegid/ eriseisund
kohalikele baltisakslastele:
Maa anti tagasi aadlikele – restitutsioon
Eesti- ja Liivimaad valitsesid rüütelkonnad ja
maapäev
Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel
Eesti ja Läti alad jäid luterlikeks
Ametnikkond enamasti sakslased
Kehtima jäi paljud rootsiaegsed seadused
5. Talurahva olukord
Jäi püsima pärisorjuslik kord
Mõisate tagastamine aadlikele suurendas
mõisnike võimu talupoegade üle
Mõisnik pidi arvestama, et talupoeg ei
laostuks – see ei olnud majanduslikult
kasulik
Roseni deklaratsioon 1739
Talupoegade olukord paranes sajandi II
pooles, peale Liivimaa kuberner Browne'i
määrusi. Eestimaa kubermangus need ei
kehtinud
6. Roseni deklaratsioon
Talupoeg on juba maa vallutamisest alates
pärisori;
Mõisnik võib teda kohelda oma
äranägemisel;
Nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad
mõisnikule;
Mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja
müüa;
Talupoegade koormised pole seadusega
piiratud.
7. George Browne määrus
Talupoja õiguse vallasvarale
Mõisakoormised määrati kindlaks ja mõisnikul
polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta.
Talupoegade karistamise ülempiiriks sätestati 30
vitsa- või kepihoopi.
Talupojad said ka õiguse mõisnikke, kes
kaitseseaduse sättest kinni ei pidanud, kohtusse
kaevata.
Puuduliku järelevalve ja mõisnike endi vastumeelse
hoiaku tõttu ei leidnud need kaitseseadused siiski
täit järgimist.
10. Vaimuelu pärast põhjasõda
Kultuurielus valdavad sakslased ja saksapärane
Luteri kirik – palju pastoreid Saksamaalt
Põhitõdede asemel üritati enam selgitada ja muuta
usuküsimusi aruraadavamaks
1739. Anton-Thor Helle Piibli täielik tõlge eesti
keelde
12. Valgustusajastu Baltikumis
Jõudis Eesti alale 18. sajandi teisel poolel
Kirikuõpetajad hakkasid levitama erinevaid
nõuandeid ja talurahvale kasulikke teadmisi
Hakati välja andma ilmaliku sisuga raamatuid
Kalendrid
August Wilhelm Hupel („Lühhike öppetus“)
Johann Gottfried Herder (rahvaluule levitaja)
Garlieb Merkel (talurahva olukorra kriitik)
14. Baltikum 18. sajandi lõpul
Katariina II soovis viia siinne elu
sarnaseks sisekubermangudega
Asehalduskord 1783 (kuni 1796)
Keiser Paul I taastas endise korra
Eesti talupoegi hakati võtma nekruteiks