1. ENDA PÄRISMA
Eesti Roheline Liikumine
KESKKONNAKASVATUS
Tallinna Pedagoogiline
Seminar
12. veebruaril 2008

2. Keskkonnakasvatus: ainest
Eesti looduskaitse
Poollooduslikud kooslused
Keskkonnaalane juhtimissüsteem ning
keskkonnakaitsega seotud seadusandlus Eestis
Avalikkuse kaasamine protsessidesse
Ülevaade ökoloogiast
Säästev tarbimine
Õppeeksursioon
Tagasiside õpilastele
Essee „Tagasivaade Eesti [keskkonnakaitse]
arengule aastatel 2008-2033”, esitada hiljemalt
20.03.2008 mailile
2

3. Kirjandust
Epp Petrone „Roheliseks kasvamine”, Petrone Print
2007
Leo Hickman „Paljaks kooritud: kikivarvul mööda
ökoelu takistusriba”, Kunst 2007
„Eesti looduskultuur”, koostanud Timo Maran ja Kadri
Tüür, Eesti Kirjandusmuuseum 2005
Paul Hawken, Amory Lovins, Hunter Lovins
„Looduskapitalism”, Tänapäev 2003
Jaan Eilart „Inimene, ökosüsteem ja kultuur”,
Perioodika 1976
Timo Vuorisalo „Keskkonnakaitse ökoloogilised
alused”, Eesti Loodusfoto 1999
David Burnie „Lühientsüklopeedia loodus”, Koolibri
2000
3

4. Keskkond ja keskkonnakaitse
Keskkond – kogum elusa ja eluta looduse tegureid,
mis mõjutavad biosüsteeme, milles need
eksisteerivad.
Keskkonnakaitse – tegevus, mille abil püütakse
hoida ja kaitsta keskkonda kahjuliku inimmõju eest.
Säästev areng – sihipäraselt suunatud areng, mis
tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas
ökosüsteemi talumisvõimega
4

5. Eesti looduskaitse ajalugu
1297 – Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie
kolmel saarel Tallinna lähedal
1664 – Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale -
metsaraie piiramiseks ja mõnede puuliikide
säilitamiseks
1853 – Asutati Eesti Loodusuurijate Selts (ELUS);
1910 – Vaika Linnukaitseala. Loetakse Eesti
klassikalise looduskaitse alguseks;
1935 – Esimene Eesti looduskaitseseadus;
1971 – Lahemaa Rahvuspark – esimene rahvuspark
selleaegse NSVL alal;
1995 – Säästva arengu seadus;
2004 – Looduskaitseseadus.
5

6. Vilsandi tuletorn, päästejaam, lindude kaitseala
keskus, 1940
Foto L. Õispuu kogust 6

7. Looduskaitse eesmärgid
Eesmärgiks – liikide soodsa seisundi ning looduse
mitmekesisuse säilitamine
Loodusliku elupaiga seisund on soodne, kui
Selle looduslik levila ja alad, mida elupaik selle levila
piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas
Selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane
struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt
toimivad ka prognoosiulatusse jäävas tulevikus
Ehk: kui elupaiga pikaajaline säilimine on kindlustatud.
Liigi seisund on soodne kui
Selle asurkond on piisavalt arvukas, et tõenäoliselt
püsida ka tulevikus oma loodusliku elupaiga või
kasvukoha koostisosana
Selle levila ei kahane ning elupaik on piisavalt suur
7

8. Kaitstavad loodusobjektid
Kaitstavad loodusobjektid on:
kaitsealad
hoiualad
kaitstavad looduse üksikobjektid,
kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid
püsielupaigad
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad
loodusobjektid
8

9. Kaitsealade tüübid
Rahvuspark - erilise rahvusliku väärtusega kaitseala
looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide,
elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri
kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks
Looduskaitseala - looduskaitse või teadusliku
väärtusega kaitseala looduslike protsesside,
haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate
taime-, seene- ja loomaliikide ning nende
kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti
maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks,
kaitseks ja uurimiseks
Maastikukaitseala - on haruldase või Eestile
iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga
kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri-
või puhke-eesmärgil 9

10. Endla looduskaitseala
10

11. Eesti rahvuspargid
Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja
kultuuripärandi kaitseks (1971a);
Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja
kultuuripärandi kaitseks (1993a);
Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse
ja kultuuripärandi kaitseks (1993a);
Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike
looduse ja kultuuripärandi kaitseks (1993a);
Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning
Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks
(2004a).
11

12. Kaitsealade vööndid
Loodusreservaat – kõige suuremate piirangutega
ala, kus on reeglina keelatud igasugune inimtegevus.
Seal on tavaliselt mõne I kaitsekategooria liigi elupaik.
Sihtkaitsevöönd – kaitseala, kus on keelatud
majandustegevus, välja arvatud kaitse-eeskirjaga
lubatud tegevus.
Piiranguvöönd – kaitseala majandatav vöönd, kus on
lubatud kõik, mis pole keelatud kaitse-eeskirjaga.
Rahvuspargis ja looduskaitsealal võivad olla
esindatud kõik kolm vööndit.
Maastikukaitsealal puudub loodusreservaat.
12

13. Liigi kaitse alla võtmise põhimõtted
Harulduse aste (Eestis on ca 50 liiki, mida leidub kuni
viies elupaigas);
Dekoratiivsus (kauni välimusega liigid meeldivad ka
inimestele, mistõttu neid kogutakse nt müügiks);
Inimtegevusega kaasnevad ohud (nt kuivendamine,
uute põllumaade rajamine jms hävitav elupaiku);
Teaduslik väärtus (Eesti on huvutava asendiga, siin
on paljude liikide levila piirid, nii ida-lääne kui põhja-
lõuna suunal);
Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused
(aeglane paljunemine, erinõuded elupaigale, kitsas
ökoloogiline amplituud jms).
13

14. Kaunis kuldking (II kaitsekategooria)
14

15. Liikide kaitsekategooriad
I kategooria liigid – kõige ohustatumad liigid, mis on
Eestis haruldased ja/või hävimisohus ning nende
edasine säilimine Eesti looduses on ohutegurite toime
jätkumisel kaheldav.
II kategooria liigid – ohustatud või või olemasolevate
keskkonnategurite toime jätkumisel hävimisohus
olevad liigid. Neid esineb piiratul alal või vähestes
elupaikades, nende arvukus langeb ning levila
väheneb.
III kategooria liigid – võivad olla meil üsna tavalised.
On kaitse alla võetud, kuna neid ohustab elupaikade
ja kasvukohtade hävimine. Siia kuulub ka liike, mis on
olnud I või II kategooria liigid.
15

16. Poollooduslikud kooslused
Tuntud ka kui pärandkooslused. Need on:
Kujunenud looduse ja inimtegevuse koosmõjul
Olnud algselt looduslikud alad
Väga vanad kooslused, vanuseid võib mõõta sadades
ja isegi tuhandetes aastates
Väga liigirikkad, kuna neis on palju erinevaid
kasvukohti (valgus ja vari, niiskus ja kuivus,
toitaineterohkus, neutraalne keskkond)
Olnud heina- või karjamaad juba sadu aastaid
Vanimad inimtekkelised ökosüsteemid
16

17. Poollooduslike koosluste liigid
Puisniidud;
Luhaniidud;
Aruniidud;
Rannaniidud;
Soostunud- ja sooniidud;
Loopealsed;
Puiskarjamaad;
Rannakarjamaad
17

18. Poolooduslike koosluse väärtused ja ohud neile
Poollooduslike koosluste väärtused:
Liigiline ja koosseisuline mitmekesisus
Ohustatud ja kaitstavate liikide suur osakaal
Esteetiline väärtus – oluline komponent maastikulises
mitmekesisuses
Kultuuriline väärtus – vanim maaharimisega
kujundatud maastikutüüp
Majanduslik väärtus – kasutatavus mahetootmises
Ohud poollooduslikele kooslustele
Liiga intensiivne majandamine (heintaimede
külvamine, väetamine);
Majandamata jätmine (võsastumine);
Kopra elutegevus (üleujutamine, käigud).
18

19. Laelatu puisniit
19

20. Puisniidud
Vanimad inimmõjulised ökosüsteemid
Hakkasid Eesti aladel kujunema juba 7000 aasta eest
Suurem levik 4000 aasta eest koos karjakasvatuse
arenguga
Sarananevad parkidele, kuid on vanemad ja
loodustekkelised
On iseloomulikud just Läänemeremaadele
Nende suurim levik jäi 19. sajandi lõppu, mil nende
pindala oli ca 18% Eesti pindalast
On kadunud seoses traditsioonilise põllumajanduse
hääbumisega
Kasvavad võssa 5-15 aastaga
Esinevad kõigis rohumaade kasvukohatüüpides (va
rannarohumaad) 20

21. Eesti esinduslikumad puisniidud
Nedrema puisniit – üks Eesti ja kogu Euroopa
suurimatest puisniitudest, ligi 100ha.
Vahenurme puisniit – väike, aga esinduslik, siit on
leitud 74 liiki soontaimi ühel ruutmeetril.
Tagamõisa puisniit – võeti kaitse alla juba 1959,
kaitsealused liigid on levinud suurtel pindadel.
Koiva puisniit – lammipuisniit Koiva jõe lammil,
paljude vanade puudega, palju vääriselupaiku. n
Laelatu puisniit – kogu Euroopa liigirikkaim ala.
2001. aastal loendasid botaanikud ühel ruutmeetrisel
proovitükil 76 liiki soontaimi.
21

22. Nedrema puisniit talvel
22

23. Rannaniidud
Asub mere ääres ja on osaliselt või täiesti merevee
mõju all, on tavaliseld tasane ja madal
Rohkem karjatatakse kui niidetakse (seega on pigem
rannakarjamaa)
Saab jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisu
vaheldumisest:
Alaliselt või enamasti üleujutatud ala (pilliroog, kare
kaisel)
Merevee mõjupiirkonnas olev ala (valge kastehein,
rand-teeleht)
Rannalähedane niit ülevalpool kõrgvee piiri ( värihein,
aasristik)
Karjatamise või niitmise lakkamisel pilliroostub 5-10
aastaga, hiljem võsastub
Oluline lindue pesitsus- ja puhkeala 23

24. Põgari-Sassi rannaniit
24

25. Keskkonnaalane juhtimissüsteem
Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad:
Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ
Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja
Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi
territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim
täitevorgan. Valitsemisala:
Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine
Maa- ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete
täitmine
Loodusvarade kasutamise, kaitse jm korraldamine
Kiirguskaitse tagamine
Keskkonnajärelvalve
Ilmavaatluste ning loodusuuringute jm korraldamine
Maa- ja veekatastri pidamine 25

26. Eesti keskkonnapoliitika teetähised
Säästva arengu seadus – eesmärk on sätestada
säästva arengu rahvusliku strateegia alused.
“Strateegia Säästev Eesti 21”
Eesti keskkonnastrateegia kuni 2010 – on riigi
keskkonnaalase tegevuse ja kavandamise ja
rahvusvahelise koostöö arendamise aluseks. Tugineb
rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnakaitse
põhimõtetel.
Eesti looduskaitse arengukava aastani 2035 -
eesmärgiks on looduskaitse korraldamine järgneva 30
aasta jooksul nii, et tagataks looduse väärtuste
võimalikult hea säilimine, hävinud (hävimisohus)
väärtuste taastamine ning loodusvarade jätkusuutlik
kasutamine.
26

27. Keskkonnaministeeriumi struktuur
27

28. Riiklik Looduskaitsekeskus
Looduskaitse praktiline korraldamine
Alade kaitsekorralduskavade ja liikide kaitse kavade
täitmine
Loodushoiutoetuste korraldamine
Loodushariduse edendamine
Loodi endiste kaitsealade administratsioonide baasil
2006 aastal.
LKK regioonid:
Harju-Rapla; Hiiu-Lääne; Saare; Pärnu-Viljandi;
Põlva-Valga-Võru;Jõgeva-Tartu; Ida-Viru; Järva-
Lääne-Viru.
28

29. Keskkonnateenistus ja keskkonnainspektsioon
Keskkonnateenistus korraldab riigi keskkonnapoliitika
elluviimist maakonnas.
Väljastab lube
Ei teosta järelvalvet
Keskkonnainspektsioon:
Vastutab loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse
alase järelvalve eest
Nõuab kohtu kaudu kompensatsiooni keskkonnale
põhjustatud kahju või loodusvarade ebaseadusliku
kasutamise eest
Analüüsib asjakohaseid õigusakte
Teostab keskkonnaalast järevalvet
Keskkonnainspektsiooni ööpäevaringne tasuta
infotelefon 1313 29

30. Keskkonnaalaseid seaduseid Eestis
Looduskaitseseadus Kalapüügiseadus
Säästva arengu seadus Jahiseadus
Veeseadus Keskkonnaseire seadus
Maapõueseadus Keskkonnamõju
Metsaseadus hindamise ja
Keskkonnatasude keskkonnajuhtimis-
seadus süsteemi seadus
Välisõhu kaitse seadus Välisõhu kaitse seadus
Jäätmeseadus Asjaõigusseadus
Pakendiseadus Planeerimisseadus
Põhiseadus
30

31. Keskkonnakasvatus
Tänan tähelepanu eest!
31

32. Illustration
32