1. KOMMUNISTLIK SÜSTEEM
NSVL ja ENSV
Natalja Dovgan
2013/2014 õa

2. KOMMUNISTLIKU SÜSTEEMI KUJUNEMINE
 1922
– NSVL
 1924 – Mongoolia
 1940. a lõpp – Kesk- ja Ida-Euroopa riigid
(Ungari, Poola, SDV, Jugoslaavia,
Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania)
 1945
– Vietnami Demokraatlik Vabariik
 1948 – Põhja Korea Rahvademokraatlik
Vabariik
 1949 – Hiina Rahvavabariik
 1960. a algus - Kuuba

3. SOTSIALISTLIK LEER
NSVL
IDA-EUROOPA
AASIA
AMEERIKA
POOLA
MONGOOLIA
KUUBA
SAKSA DV
PÕHJA-KOREA
TŠEHHOSLOVAKKIA
PÕHJA-VIETNAM
UNGARI
HIINA RV
RUMEENIA
JUGOSLAAVIA
ALBAANIA

4. SOTSIALISTLIKU ORIENTATSIOONIGA RIIGID
RIIGID
AASIA
s.leer
Laos
Kongo DV
Kambodža
s.leer
AAFRIKA
Somaalia
Afganistan
Mosambiik
Etioopia
Angola

5. SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS
 11
riiki, mis järgisid Moskva poliitilist
joont.
 Ei kuulunud:
 Jugoslaavia,
 Hiina Rahvavabariik,
 Põhja-Korea
 Albaania

6. KOM RIIKIDE OMAVAHELISED SUHTED
Sõltuvus NVSL-st
1949
Vastastikuse
Majandusabi
Nõukogu
(VMN)
1955
Varssavi
Lepingu
Organisatsioon
(VLO)

7. 1948 – KONFLIKT JUGOSLAAVIAGA





Diktaator Josip Broz Tito
(1892-1980) keeldus allumast
Stalinile.
Säilitas poliitilise sõltumatuse.
Idee luua Doonau riikide
föderatsioon.
Võttis vastu Marshalli plaaniga
pakutud USA majandusabi.
Osales Los 1984 Angelese
olümpiamängudel.
http://en.wikipedia.org/wiki/Josip_Broz_Tito

8. KONFLIKT HIINA RAHVAVABARIIGIGA





Head suhted kuni Stalini surmani.
Peale 1953.aastat lootis Mao Zedong
(1893-1976), et temast saab
sotsialismileeri uus juht.
Erinesid ka kommusnismikäsitlused,
Hiinas - maoism.
1966 - katkestati sidemed kahe
kommunistliku partei vahel.
1969 - toimus esimene tõsine
relvakonflikt NSVL-Hiina piiril.
http://en.wikipedia.org/wiki/Mao_Zedong

9. POLIITILINE SÜSTEEM








Diktatuur
Üheparteisüteem (NLKP, Sotsialistlik
Ühtsuspartei SDV-s)
Õiguste ja vabaduste puudumine
“Sotsalistlik demokraatia”
Kommunistliku ideoloogia ulatuslik propaganda
Juhikultus
Totaalne kontroll
Julgeolekuorganid (NKVD, KGB)

10. MAJANDUSELU
 Tööstus
– natsionaliseeritud
 Põllumajandus – kollektiviseeritud (erand
– Poola ja Ungari)
 Plaani – ja käsumajandus
 Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus

11. STALINI VALITSUSAJA LÕPP 1945-1953







Eesmärk - riigi tööstuse kiire taastamine
eelisarendades rasketööstust (industrialiseerimine).
Põhjus - külm sõda ja võidurelvastumine.
Suured kulutused tuumarelva väljatöötamiseks ning armee
moderniseerimiseks elanike heaolu arvelt.
Defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas.
Abi: masinad ja vabrikute sisseseaded reparatsioonidena.
Sõja- ja poliitvangide kasutamine tasuta tööjõuna.
Põllumajandus - NSV Liidu kõige mahajäänuim
majandusharu (näljahäda (1946-1947)).

12. STALINI VALITSUSAJA LÕPP 1945-1953

Sovietiseerimine NSV Liiduga sõja käigus liidetud
aladel- Eestis, Lätis, Leedus, Bessaraabias
(Moldaavias), Lääne-Ukrainas ja Lääne-Valgevenes.

Võitlus kosmopolitismiga (lääneliku vastu)

Massirepressioonid:

sakslaste kätte vangi langenud sõdurid,
teatud rahvused, keda süüdistati sakslastega
koostöötegemises (nt tšetšeenid, Krimmi tatarlased),
sõja ajal NSV Liiduga liidendatud alade elanikud (nt eestlaste,
lätlaste ja leedulaste massiküüditamine 1949),



inimesed, keda kahtlustati Lääne demokraatia pooldamises.

13. VÕIMUVÕITLUS
5.märts 1953 – Stalini surm
 Võimuvõitlus:





Lavrenti Beria (1899-1953) siseminister ja julgeolekuorganite
juht
Georgi Malenkov - Ministrite
Nõukogu esimees (1902-1988)
Vjatšeslav Molotov (1890-1986)
- Malenkovi asetäitja
Nikita Hruštšov (1894-1971) NLKP Keskkomitee 1.sekretär

14. NSVL NIKITA HRUŠTŠOVI AJAL (1953-1964)
Hruštšovi sula – ühiskonnaelu liberaliseerimine:
• lõpetati massirepressioonid,
• veidi laienes sõnavabadus,
• GULAG-i järk-järguline likvideerimine,
• süütult represseeritute rehabiliteerimine,
o
o
Ei tähendanud see veel demokraatia taastamist
ja inimeste vabaduste suurendamist!
1956 toimus NLKP 20.kongress, kus Hruštšov pidas
kõne isikukultusest ja selle tagajärgedest (Stalini
kriitika) – katse kindlustada oma ainuvõimu.

15. NSVL NIKITA HRUŠTŠOVI AJAL - majandus



Eelisarendati jätkuvalt rasketööstust, tähelepanu pöörati ka
põllumajandusele.
Põllumajanduses kampaaniate teostamine (nt maisi
kasvatamine, uudismaade massiline kasutusele võtmine LääneSiberis ja Kasahstanis).
Maainimeste elujärg paranes –
kolhoosnikele hakati palka maksma rahas
ja suurendati riiklikke kokkuostuhindu
põllumajandustoodangule.

16. NSVL NIKITA HRUŠTŠOVI AJAL - majandus

Alustati massilist elamuehituskampaaniat (nn
hruštšovkad).

1956.aastast hakati pensioneid maksma 50% viimasest
palgast ning kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu.

17. NSVL NIKITA HRUŠTŠOVI AJAL - majandus

1960.aastate algus - majanduse allakäik:

raskused toiduainetega varustamises (1963 viljaikaldus
ja uudismaade kiire väljakurnamine),

käsumajandus oli ebaefektiivne, inimestel puudus huvi
paremini töötada jne.

18. HRUŠTŠOVI TÄHE KUSTUMINE




Harimatus ja matslikus.
Haritlaste eiramine.
Ropp kõnepruuk.
Mitmed välispoliitilised apsud (legend, et ÜRO Peaassambleel
esinedes tagus ta kingaga vastu kõnepulti, et oma sõnadele suuremat
kaalu anda).
1964 oktoobris toimus NSV Liidu kõrgemas juhtkonnas veretu riigipööre
– Hruštšov tagandati ja saadeti pensionile.

19. TRIUMVIRAAT

Ministrite Nõukogu esimees
Aleksei Kossõgin (1904-1980),

Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
Nikolai Podgornõi (1903-1983),

NLKP Keskkomitee 1.sekretär
Leonid Brežnev (1906-1982).

20. NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL






Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal.
Toodangu kasv saavutati seoses uute tehaste ja
loodusvarade kasutuselevõtuga, mitte tööviljakuse
arvelt.
Riigi põhiliseks sissetulekuallikaks oli loodusvarade
müük.
Lõpetati Stalini ja isikukultuse kritiseerimine.
Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati
tsensuuri.
Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist
ja teisitimõtlejate tagakiusamist.

21. NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL






1970.aastatel kasvas stagnatsioon (e seisak)
majanduses ning teistes eluvaldkondades.
Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii
toiduainetest kui ka tarbekaupadest (e defitsiit).
Jätkuvalt paigutati raha sõjatööstusesse.
NSV Liidul aitas hinge sees hoida nafta (mille hind
1970.aastatel järsult tõusis) ja maagaasi müük
lääneriikidele, mille eest osteti sisse toiduaineid ja
tarbekaupu.
Kasvas korruptsioon (oma ametipositsioone kasutati
ära isiklikuks rikastumiseks või hüvede saamiseks).
Süvenes Brežnevi isikukultus.

22. VASTUPANU REŽIIMILE
1960.aastate keskpaigas kujunes välja teisitimõtlejate (e
dissidentide) liikumine.
 Kritiseeriti kehtivat poliitilist korraldust, nõuti demokraatia
taastamist ja inimõiguste järgimist.
 Vahendid:
- omaalgatuslikud lehed ja teosed (nn samizdat),
- salaja läände toimetatud materjalid (nn tamizdat),
- väikesearvulised meeleavaldused ja piketid,
- loodi nn Helsingi gruppe inimõiguste rikkumise
jälgimiseks.


23. VASTUPANU REŽIIMILE
Tuntumad dissidendid:

1970 Nobeli kirjanduspreemia
laureaat Aleksandr Solženitsõn
(1918-2008; tuntuim teos „Gulagi
arhipelaag”),

akadeemik ning tuumateadlane
Andrei Sahharov (1921-1989).
Meetmed teisitimõtlejatega võitlemiseks:
töölt vallandamine, asumisele saatmine,
vangistamine, sulgemine koduaresti
kinnistes linnades, väljasaatmine maalt,
vaimuhaiglatesse sulgemine jne.

24. BREŽNEVI JÄRGLASED

gerontokraatia valitsemine

valitsus- ja parteitegelased olid väga
eakad, sageli halva tervisega.
NSV Liidu tollased juhid olid vastu
reformidele ja muudatustele.


1982 valitud endine KGB ülem Juri
Andropov suri 1984.aastal 70
aastasena pärast pikaajalist haigust,

1984 valitud Konstantin Tšernenko
sai peasekretäriks 72 aastaselt, olles
juba siis väga viletsa tervisega.

25. NLKP KESKKOMITEE PEASEKRETÄRID
 J.Stalin
(1922-1953)
 N.Hruštšov (1953-1964)
 L.Brežnev (1964-1982)
 J.Andropov (1982-1984)
 K.Tšernenko (1984-1985)
 M.Gorbatšov (1985-1991)

26. EESTI NÕUKOGUDE
SOTSIALISTLIK VABARIIK

27. ENSV 1944-1950

28. ENSV HALDUSJAOTUS






1944-1945 - Eesti taasliitmine NSVL-iga.
Eestist eraldati Narva jõe tagused alad ning suurem osa
Petserimaast (kokku 2330 km²).
Valdava enamuse (80%) moodustasid venelased.
Kuni 1950 – maakonnad ja vallad.
1950 – maakond – rajoon, vald – külanõukogu.
1952-1953 oli Eesti jagatud ka 3 (Tallina, Tartu ja Pärnu)
oblastiks.

29. VÕIMUAPARAAT
Institutsioon
Nimetus
Esimees
Ainus
lubatud
partei
Eestimaa
EKP KK I.sekretär 1944-1950
Kommunistlik Partei Nikolai Karotamm
(EKP)
(1901-1969)
Täidesaatev
võim
ENSV Ministrite
Nõukogu
Seadusandlik ENSV Ülemnõukogu
võim
1944-1951 Arnold Veimer
(1903-1977)
1940-1946 Johannes VaresBarbarus (1890-1946);
1947-1950 Eduard Päll
(1903-1989)
Võimu struktuurides domineerisid kuni 1950 nn juunikommunistid,
laskurkorpuse liikmed,Venemaa eestlased ning muulased

30. NIKOLAI KAROTAMM
EKP KK peasekretär 1944-1950

31. VÄGIVALLAPOLIITIKA
Eesmärk - ühiskonna allutamine parteile ja selle liidrile,
igasuguse vastupanu mahasurumine.
 Suunaja – NLKP.
 Elluviijad – NKVD ja KGB.
 NKVD – Siseasjade Rahvakomissariaat (SARK)
NSV Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku eest vastutanud
asutus.
 KGB – Riikliku Julgeoleku Komitee

Ohvrid: Saksa sõjaväes või Omakaitses teeninud
mehed, sakslastega koostööd teinud poliitikud,
rahvuslikult meelestatud inimesed, metsavennad ja
nende sugulased või kaasaaitajad, rikkamad
talunikud ja nende perekonnaliikmed jne.
1944-1954 langes Eestis ohriks ligikaudu 30 tuhat inimest

32. VASTUPANU REŽIIMILE

Leidus palju neid, kes läksid Nõukogude armee
saabudes metsadesse varjule ning hakkasid
metsavendadeks.

Kuni 1953 leidis metsades varju kuni 30 tuhat inimest.

~10 tuhat tegelesid aktiivse vastupanuga (osalesid
relvastatud aktsioonides Nõukogude vägede ja
julgeolekuüksuste vastu või tapsid parteiaktiviste
maapiirkondades).

Enamik metsadesse läinutest olid passiivsed
metsavennad, kes ennas lühemat või pikemat aega
lihtsalt võimude eest varjasid.

Metsavendlus taandus 1950.aastate alguseks.
Enamik metsavendadest olid kas tapetud, arreteeritud või Siberi
vangilaagritesse saadetud.


33. SUNDINDUSTRIALISEERIMINE

Eraomandil ja eraalgatusel põhinev majandusmudel
hävitati

Käsu- ja plaanimajandusel põhinev
sundindustrialiseerimine.

Rasketööstusega seotud suurtööstused, mis ei
vastanud kohaliku piirkonna vajadustele ja võimalustele
ning ei arvestanud kohalike ressursside ja tööjõuga.

Tööjõud sellistesse ettevõtetesse toodi peamiselt teistest
NSV Liidu piirkondadest.

34. TÖÖSTUSHARUD

Põlevkivitööstus (Kirde-Eestis laiendati järsult põlevkivi
kaevandamise mahte, rajati uusi põlevkivimaardlaid,
toodeti ebaefektiivsete meetoditega põlevkivist gaasi ja
õli),

Masina- ja metallitööstus (valmistati NSVL turule
elektrimootoreid, nafta- ja põlevkivitööstuse seadmeid
ning sõjalis-strateegilist toodangut),

Tekstiilitööstus (laiendati Narvas ja Tallinnas
puuvillakombinaate, mille toodang läks peamiselt NSVL
turule),

Ehitustööstus (kuna sõja tõttu oli purustatud palju
elamuid ja suurettevõtete laiendamine nõudis massilist
tööjõu sissetoomist, siis kaasnes sellega laialdane
ehitustegevus ja ehitusmaterjalide tootmine)

35. KOLHOOSID JA SOVHOOSID








Kolhoosid olid põllumajanduslikud ühismajandid, mille
varad (põllutöömasinad, loomad) on kolhoosi liikmete
ühisomandiks.
Sovhoosid olid riiklikud põllumajanduslikud
ühismajandid, mille varad kuulusid riigile.
Esimesed kolhoosid rajati Eesti NSV-s 1947 (5 tk).
Kulak - paremal järjel talupoeg, kes kasutas talutöödel
palgatööliseid või põllutöömasinaid.
1949 märtsiküüditamine tabas eelkõige kulakuteks
nimetatud talupoegi.
1949 aasta lõpuks oli kolhoosidesse astunud ~65%
talupoegadest.
Sundkollektiviseerimine viidi lõpule 1951 aastaks.
Palka kolhoosides ei makstud ja tasustati kolhoosnikke
toiduainetega normpäevade eest.

36. TÖÖ KOLHOOSIDES

37. ENSV 1950-1978

38. MUUTUSED ENSV JUHTKONNAS

Eesti NSV juhtkonna etteotsa tõusid Venemaa
eestlased eesotsas 1950-1978 EKP 1.sekretäriks olnud
Johannes Käbiniga (1905-1999).

Ajas Moskvaga laveerimispoliitikat, olles ühelt poolt
keskvõimule kuulekas käskude täitja kohapeal ning
teisalt üritas arvestada ka Eesti kohalike olude ja
eripäradega.

Head suhted Hruštšoviga - majanduslikud eelised, nt
tagasihoidlikud põllumajandustoodangu sunderaldised
liidufondi, mis tagasid kuni 1970.aastate alguseni
suhteliselt hea toiduainetega varustamise.

Eesti NSV-s rehabiliteeriti nn kodanlikeks
natsionalistideks tembeldatud inimesi, lõpetati
massirepressioonid ning represseeritutel Eestisse
naasta (~30 tuhat inimest).

39. JOHANNES KÄBIN
EKP KK peasekretär 1950-1978

40. MAJANDUS

Pöörati põllumajandusele rohkem tähelepanu:
suurendati selle finantseerimist, vähendati kolhooside kohustuslikke
müüginorme ja tõsteti riiklikke varumishindu.








Kogu palka hakati maksma kolhoosnikele rahas.
Paranes ühismajandite masinapark.
Kasvas juhtivkaadri ametialane ettevalmistus.
Rajati juurde uusi suurettevõtteid.
Tööstuse territoriaalne juhtimine.
Rahvamajandusnõukogud.
Töölised toodi sisse teistest NSV Liidu
liiduvabariikidest.
Probleemid: suurenenud keskkonnareostus, maade
väljakurnamine ja mõttetud kampaaniad. Suurenes
Eestis võõrtööliste osakaal ja vähenes põliselanike
osakaal Eesti rahvastikus.

41. VASTUPANU REŽIIMILE

1950.aa - noorte salaorganisatsioonid, kes levitasid
nõukogudevastaseid lendlehti (Eesti Noorte Malev, Eesti
Rahvuslaste liit, Kotkad).

1960.aa lõpp - profašistlikud grupid, mis idealiseerisid
natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat, Natsi-Saksa
riigikorda ja välist atribuutikat.

1960.aa lõpp - dissidendid, kelle eesmärgiks oli
läänemaailma teavitamine NSV Liidus toimuvatest
inimõiguste rikkumistest, lääneriikidele ja
rahvusvahelistele organisatsioonidele pöördumiste
tegemine, et ei tunnustataks Eesti vägivaldset
inkorporeerimist NSV Liidu koosseisu.

42. KULDSED KUUEKÜMNENDAD




Periood, mil idealistlikult meelestatud noort põlvkonda
paelus “inimnäoga sotsialism” ja eurokommunism, nad
uskusid, et nõukogude süsteemi ja parteid on võimalik
parandada ja täiustada seestpoolt, siuunata seda
demokraatia teele.
Tartu Ülikool – nn komsomoliopositsiooni peamine
keskus.
Eesti Üliõpilaste ehitusmalev, Eesti Õpilasmalev.
Sotsioloogia, rahvusvaheliste suhete uurimine.

43. “NÕUKOGUDE LÄÄS”







Elatustaseme kasv: palgad tõusid, hoiused kasvasid,
ehitati individuaalelamuid, suvilaid ja soome saunu,
soetati autosid ja moodast mööblit.
1966 – kehtestati 5-päevane töönädal.
1965 – avati Helsingi-Tallinna laevaliin.
Eestisse tungis läänelik elulaad ja tarbismikultuur.
Välismaaga lubati pidada kirjavahetust, piiratud ulatuses
said eestlased reisida piiri taha.
Põhja-eestis Soome TV.
Välisraadiojaamad: “Ameerika Hääl”, “Vaba Euroopa”
jt.

44. ENSV 1978-1988

45. VENESTUSAEG 1970-1980




NSV Liidu ametlik poliitika - ühtse
nõukogude rahva väljakujundamine
ning riigi rahvastiku ühtesulatamine.
1978 - uus EKP Keskkomitee
1.sekretär umbkeelne ja täiesti
Moskva-meelne Karl Vaino.
Algas kakskeelsuse propagandaeestlased pidid hakkama võrdselt
oskama emakeelt ja vene keelt, kui
“rahvastevahelise suhtlemise keelt”.
Ühepoolne kakskeelsuse
juurutamine!

46. VASTUPANU REŽIIMILE





Avalik vastupanuliikumine.
Loodi suhted välismaiste eesti pagulasorganisatsioonidega.
Peamised vahendid olid avalikud pöördumised
välisriikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele.
Teavet püüti levitada lääne üldsusele ning Kodu-Eestisse
läbi raadiojaamade “Ameerika Hääl”, “Vabadusraadio” ja
“Vaba Euroopa”.
Al 1978 hakati välja andma ja salaja levitama
põrandaalust kroonikat “Lisandusi mõtete ja uudiste
vabale levikule Eestis” (avaldati artikleid ajaloosündmustest
Eestis ja naaberaladel ning anti teavet dissidentide
tegevuse ja nende karistamise kohta võimude poolt).

47. BALTI APELL

1979 pöördusid Baltikumi dissidendid nn Balti Apelliga
kahe Saksamaa, NSV Liidu ja ÜRO poole.

Nõuti MRP lisaprotokolli avalikustamist ja kehtetuks
tunnistamist.

1983 nõudis Euroopa Parlament NSV Liidult Balti riikide
iseseisvuse taastamist.

Teisitimõtlejaid vallandati töölt, saadeti sunniviisiliselt
riigist välja või suleti vaimuhaiglatesse ja
vangilaagritesse.

48. “40 KIRI”




1980.a septembris puhkesid Tallinnas noorte poliitilised
meeleavaldused, mis miilitsa poolt jõhkralt laiali aeti.
40 tuntud haritlast (J. Kaplinski, M.Lauristin, P.-E.
Rummo) kirjutasid avaliku kirja Moskva ja Eesti
ajalehtedele: Rahvahääl, Sovetskaja Estonija,
Juhiti tähelepanu probleemidele:
eesti kultuuri ja keele ahistamine
kahendamata sotsiaalmajanduslikud probleemid
venestamise negatiivsed tagajärjed
Kirja autoreid tabas tagakiusamine.

49. MAJANDUS




Kuigi Eesti NSV oli üks NSV Liidu arenenumaid
piirkondi, tabasid majandusraskused ka Eestit.
Suurendati Eesti NSV põllumajandusseaduste
eraldisi NSVL üldfondi, mille tulemusena süvenes
Eestis toiduainetekriis.
Suurendati Eesti NSV tööstusettevõtete allutamist
üleliidlistele ametkondadele ja kasvas tehnoloogiline
mahajäämus lääneriikidest.
Ühiskonnas lokkas varimajandus ja spekuleerimine
defitsiitse kaubaga.

50. TAGAJÄRJED





NL turule veeti kuni pool loomakasvatustoodangust.
Põllumajandussaaduste eraldiste suurendamine.
Eesti üks militariseeritumaid piirkondi – üle 1500
sõjaväeobjekti.
Sõjavägi tootis mürgiseid jäätmeid, mis reostasid
keskkonda ja põhjavett.
Eestlaste osakaal aastail 1945-1989 oli vähenenud
97,3%-lt 61,5%-le.

51. KASUTATUD ALLIKAD

http://bse.sci-lib.com/article090285.html
http://alternathistory.org.ua/alternativa-v-1964-godu-pervym-sekretarem-tsk-kpss-n
http://en.wikipedia.org/wiki/Leonid_Brezhnev
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/solzenits6n_evelin.htm
http://www.hot.ee/vvliit/garnison_0.htm

http://www.ents.ee:81/PicturePage.aspx?aid=2711

http://www.estonica.org/et/K%C3%A4bin,_Johannes_Ivan/Johannes_K%C3%A4b

http://punatahden-varjossa.blogspot.com/p/blog-page_19.html

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3265&layer=206#3265



