Uuringu põhieesmärgiks oli saada teada õpilaste ja õpetajate teadlikkus, suhtumine ja kokkupuude internetiohtudega ning selle teema käsitlemine koolis.

1. Õpetajate ja õpilaste teadlikus ning
suhtumine internetiohtudesse
Kokkuvõte
Jaanuar 2010

2. Vestlusringid ja nendes osalejad
Uuringu põhieesmärgiks oli saada teada õpilaste ja õpetajate teadlikkus, suhtumine ja kokkupuude
internetiohtudega ning selle teema käsitlemine koolis
Uuring viidi läbi kvalitatiivsel meetodil, mis:
võimaldab saada ülevaate sihtrühmade seas esinevate suhtumiste ja hoiakute variatiivsest
ei võimalda vastata küsimusele, kui paljud sihtrühma esindajatest tegelikkuses üht või teist hoiakut
esindavad
Vestlusringides osalesid:
14-17-aastased Tallinna või selle lähiümbruse koolide õpilased
Erinevate Tallinna koolide õpetajad, kes õpetavad 14-17-aastaseid ja/või on selle vanuserühma
klassijuhataja
2

3. Suhtluskeskkondade kasutamine
3

4. Suhtlustarkvara ja sotsiaalmeedia keskkondade
kasutamine
Kõik vestlusringis osalenud õpilased kasutavad mõnda suhtlusportaali või sotsiaalmeedia keskkonda.
Populaaremad on Rate, Orkut ja MSN. Skype’i, Facebooki ja Twitterit kasutatakse vähem. Peamiselt
suheldakse seal sõpradega, praeguste ja endiste klassikaaslastega ning tuttavatega või vaadatakse
teiste pilte. Samuti võimaldavad erinevad suhtlustarkvarad telefoniarveid kokku hoida, saab piiramatult
tasuta suhelda
Nooremad õpetajad on aktiivsemad sotsiaalmeedia keskkondade kasutajad, kuid suhtlustarkvara
kasutavad ka vanemad õpetajad. MSNi või Skype’i kasutatakse peamiselt isiklikuks otstarbeks,
suheldakse sõprade või teiste pereliikmetega. Sarnaselt õpilastele nähakse suhtlustarkvara
kasutamises võimalust raha kokkuhoiuks
MSNi kasutavad õpilased aktiivselt ka koolitöös – räägitakse kodustest ülesannetest, jagatakse
ülesannete lahendusi või spikreid
Elektroonilistest kanalitest suheldakse õpetajatega valdavalt e-posti vahendusel, seda kinnitasid ka
õpetajad. Kuigi paar õpetajat suhtleb vajadusel õpilastega lisaks e-kirjale ka MSNis või Skype’is
4

5. Suhtlusportaalide positiivsed ja negatiivsed küljed
positiivne negatiivne
Õpilased Õpilased
Uued tutvused Reklaamid
Info, informeeritus Võõrad, välismaalased soovivad sõpradeks
hakata ja suhtlema
Piiramatud suhtlemisvõimalused
Õpetajad
Suurem impersonaalsus – julgus öelda
asju, mida näost-näkku ei räägiks Kiusamine – teiste piltide üles riputamine,
halvustavad kommentaarid
Meelelahutuslikkus
Õpetajate või kaasõpilaste filmimine ja
Sünnipäevade meelespea nende üles panemine nt Youtube’i
Õpetajad Seksuaalne ahistamine võõraga kontakti
Suhtlemine astudes
Võimalus jätta endast märk maha Kriitikameele puudumine – riputatakse üles
Raha kokkuhoid – tasuta ebasobivaid pilte või infot, mida võivad näha
suhtlemisvõimalus nt tulevased tööandjad ja mis au ei tee
Tunnustusvajaduse rahuldamine – läbi Isikliku või liiga detailse info avalikustamine,
piltide vms hindamise/kommenteerimise mille tagajärgi ei osata ette näha
Teiste nimel kontode tegemine
5

6. Teadlikkus ja kokkupuuted internetiohtudega
6

7. Teadlikkus internetiohtudest
Noored oskavad nimetada erinevaid ohte, millega internetis võib kokku puutuda, kuid neid ei seostata
ohtudena. Iseseisvalt nimetatakse internetiohtudeks viiruseid ja võimalust saada petta interneti
vahendusel ning meediakajastust leidnud välismaiste ahistajate küüsi sattumist
Teatakse ka muid internetis varitsevaid ohte, kui mitte enda, siis mõne sõbra või tuttava kogemuse
põhjal. Kuid neid ei tajuta suure probleemina, mis võiks otseselt neid ohustada
Õpetajate teadlikkus internetiga seonduvatest ohtudest on kõrgem kui õpilastel. Nimetatakse erinevaid
ohte: isikuandmete avaldamine, kiusamine pilti või videot üles pannes, ahistamine, võõrastega tutvuste
loomine, mängude mängimisest sõltuvusse sattumine, õigel ja valel infol vahet tegemine
Õpetajad tajuvad sõltuvusena ka seda, et noored on koguaeg internetis – enne kooli, koolis ja peale
kooli. Internet saadab neid kõikjal. Õpetajate hinnangul kaotavad noored internetis taju reaalsusega
ning ei suudeta enam igapäeva elus näiteks suhelda ja ühele tegevusele keskenduda, sest pidevalt
peab midagi toimuma
7

8. Kokkupuuted kiusamisega internetis
Vestlusringide põhjal saab öelda, et kiusamine on kõige sagedamini esinev probleem. Sellega olid kokku
puutunud mitmed vestlusringis osalenud õpilased kas isiklikult (nende seas oli nii poisse kui ka
tüdrukuid) või mõne sõbranna või koolikaaslase kogemuse läbi. Ka õpetajatel tõid koolist sarnaseid
näiteid
Kiusamist peetakse alandavaks. Vestlusringis räägitud lood said lahenduse ning pilt/video eemaldati
reeglina koolipoolse sekkumisega
Õpilaste seas oli neid, kes soovitasid sellise juhtumi korral veebilehe meeskonnaga ühendust võtta ja
paluda video/pilt eemaldada, kui muud moodi asi ei lahene või täiskasvanutega sellest rääkida ei soovita
Kui ise või sõbrad kogevad kiusamist internetis, siis kõigepealt pöördutakse sõprade poole või uuritakse
internetist, kuidas üht või teist probleemi lahendada. Kui seeläbi ei suudeta lahendust leida, alles seejärel
pöördutakse täiskasvanute poole. Tavaliselt on selleks klassijuhataja või mõni õpetaja (nt arvutiõpetaja),
keda rohkem usaldatakse. Kõige viimasena räägitakse sellest vanematele, kui üldse. Leitakse, et
vanemad ei pruugi osata aidata, sest neil puuduvad head arvuti ja interneti kasutamise oskused
Sarnast käitumisviisi kinnitasid õpetajad. Sageli tullakse esmajärjekorras nende juurde. Seda teeb kas
siis ohver ise või kaasõpilane, kellel enam närv vastu ei pea, aga ise ka ei oska või ei suuda situatsiooni
lahendada. Reeglina püütakse probleem koolis koos õpetajaga lahendada. Kodus vanematele räägitakse
hiljem või samaaegselt. Probleemi lahendamine sõltub ka õpilasest, tema vanusest ja probleemist
8

9. Kokkupuuted isikuandmete/piltide/videote
avaldamisega ning identiteedi vargusega
Noored üldiselt ei mõtle sellele, mida pildid või enda kohta avaldatud info võib neile tulevikus teha. Nad
panevad üles vaid neid pilte, mida soovitakse, et teised näevad. Pilte/infot pannakse üles nii, et vaid
sõbrad näevad ning sageli avalikuks need ei lähegi. Nime, sünnipäeva, kodulinna jms info avaldamises
noored ohtu ei näe. Telefoninumbri ja koduse aadressi jagamist ei peeta mõistlikuks ning tajutakse
võimalikke kaasnevaid ohte
Suhtluskeskkondade kasutamise algusaegadel oli osa õpilasi tunduvalt tagasihoidlikumad isikliku info
eksponeerimisel, kuid aja jooksul on muututud julgemaks ja avaldatakse rohkem infot. On ka olnud
vastupidiseid juhtumeid. Puudub seos selle vahel, kui vanalt suhtlusportaale kasutama hakati ja millist infot
avaldatakse
Erinevaid keskkondi kasutavad õpetajad on koolis juhtinud tähelepanu sellele, milliseid pilte avaldatakse
ning püüdnud kasvõi oma õppeaine kontekstis võimalikest ohtudest rääkida, mida väga isikliku info
avaldamine võib kaasa tuua. Õpetajad on täheldanud, et üha vähem isiklikku infot avalikustatakse
Mitme osaleja klassikaaslased või sõbrad olid kogenud, et keegi on nende nimel teinud mõnda keskkonda
kasutajakonto ning seda peetakse väga ebameeldivaks. Ka mitmel õpetajal oli isiklik kogemus salajase
filmimisega tunnis või nende nimel kuskil konto avamisega. Valdavalt suhtuvad õpetajad sellesse
ükskõikselt ning midagi ette ei võta, sest leitakse, et laste mängudega ei ole vaja kaasa minna
Teemaga mittetegelemine võib olla seotud lisaks ükskõiksusele ka sellega, et õpetajad ei tunne end
piisavalt tugevalt selles vallas või ei külasta neid keskkondi. Vestlusringis osalenud õpetajatest olid
ükskõiksema suhtumisega vanemad õpetajad, kellel on ka vähem kokkupuuteid vastavate
internetikeskkondadega
9

10. Kokkupuuted võõrastega suhtlemisega,
mängusõltuvusega ja piraatlusega
Praktiliselt kõigi teismeliste vestlusringis osalenutega on võõras inimene internetis ühendust võtnud ja
soovinud kas sõbraks hakata mõnes suhtluskeskkonnas või lihtsalt suhelda
Noored on julged uute tutvuste sobitamisel. Osalejatel on olnud nii positiivseid kui ka negatiivseid
kogemusi, mistõttu reeglina küsitakse, kellega on tegemist ja alles seejärel lisatakse sõbraks või
vahetatakse kontaktid. Ahistamist või kiusamist osalejad ega nende sõbrad-tuttavad pole internetis
võõrastega kokku puutudes kogenud
Õpetajate hinnangul on Viljandi koolipoisiga toimunu kasvatanud noorte teadlikkust sellest probleemist
ning õpilased on muutunud ettevaatlikumaks ning oskavad näha selles ohtu
Mängusõltuvust teadvustatakse kui olulist probleemi, kuid 14-17-aastaste arvates on see nende jaoks
minevik. See oli probleemiks nooremas eas (9-12-aastaselt). Reeglina on sellest jagu saadud vanemate
sekkumisega ning interneti ja arvuti kasutamise piiramisega
Mõned vestlusringis osalenud õpilased mängivad ka praegu, kuid lihtsalt ajaviiteks (kui midagi muud teha
pole). Nende seas on nii poisse kui ka tüdrukuid
Piraatluses ja illegaalsete failide allalaadimises ei näe noored ohtu iseendale. Samas tajutakse, kui suur
probleem on see muusika- või filmitööstusele. Vaatamata sellele leitakse, et mugavam ja odavam on film
või muusika internetist alla laadida
10

11. Internetiohtude tajumine ohuna
Kui peale erinevatest ohtudest rääkimist tajusid tüdrukud, et teatud ohud neid ikkagi internetis
vähemalt mingil määral varitsevad, siis poisid jätkuvalt ei näe interneti kasutamises ohtu, sest nad
väidavad, et oskavad tajuda piire, kust üle minna pole mõttekas
Õpetajate hinnangul oleneb ohu tajumine õpilasest – on neid, kes teavad ja annavad endale aru, mida
nad teevad ja teised, kes ei hooli või ei oska ette kujutada ohtu oma tegevuses. Ohtu tajutakse siis, kui
midagi juhtub. Seni, kui kõik on korras ja midagi juhtunud pole, ei osata näha ka ohtu
11

12. Internetiohtudest rääkimine
12

13. Internetiohtudest rääkimine sõprade ja vanematega
Sõpradega internetiohtudest ei räägita, vaid vahel arva tuleb see jutuks, kui kellelagi on midagi
juhtunud või kui abi on vaja
Ka õpetajatele tundub, et õpilased omavahel internetiohtudest ei räägi. Räägitakse ainult, millise pildi
on keegi üles riputanud või mida kommenteerinud
Vestlusringis osalenud õpilased väitsid, et vanematega internetiohtudest ei räägita, pigem õpetatakse
ema-isa internetti kasutama. Vaid võõrastega suhtlemine ja tutvuste loomisest on vanematega juttu
olnud ning seda peamiselt “Pealtnägijas” ja muudes meediakanalites kajastatud Viljandi poisi juhtumist
tingituna
13

14. Internetiohtude käsitlus koolis
Koolis on internetiohtudest räägitud erinevalt – osades koolides on põgusalt sellel peatutud, teistes on
sellest põhjalikumalt räägitud kas arvutitunnis või on mõni vastava valdkonna asjatundja käinud loengut
pidamas
Õpetajad leiavad, et koolis peaks sellist infot jagama spetsialistid või arvutiõpetajad. Kuna arvutiõpetuse
tund on koolides erinevates vanuseastmetes, ei pruugi see olla parim lahendus. Ennetustöö peaks
hakkama juba väga varajases eas kodus, kui arvutit ja internetti kasutama hakatakse
Nooremad õpetajad oleks nõus ja juba ongi põiminud selle teema oma õppeainesse. Vanemad õpetajad,
kelle kogemused on ka ehk väiksemad, panustaks pigem vanemate ja spetsialistidele
See, mida ja kuidas ohtudest on räägitud, on kooliti väga erinev. Samuti viis, kuidas sellest räägitakse
ning kuivõrd osatakse reaalsete, eluliste näidetega info õpilasteni viia. Kuna selles vanuses noored teavad
ise kõike kõige paremini, on oluline, et ei peeta loengut, mis on hea ja mis on halb, vaid selgitatakse
konkreetsete eluliste näidetega, mida üks või teine oht endaga tegelikult võib kaasa tuua ning millised on
või võivad olla tagajärjed
Õpetajate hinnangul kerkivad internetiohtudega seotud teemad koolis üles, kui midagi juhtub või
räägitakse sellest teemast üldiselt – arvutitunnis või kui keegi tuleb kooli loengut pidama
Sageli tulevad kiusamised või ahistamised välja siis, kui sellel teemal on kas televiisoris või ajalehes juttu
olnud. Õpilased saavad neist julgust minna õpetajale ka oma probleemist rääkima
Õpetajad leiavad, et kui on koolis kiusamise või mõnitamise juhtum, tuleb sellest rääkida ka teistele
õpilastele, et nad saaksid aru, miks üht või teistmoodi teod või käitumine ei ole sobiv
14

15. Internetiohtude teadlikkuse suurendamine
ja teavitustöö
15

16. Internetiohtude teadlikkuse suurendamine
Kuigi internetiohtudest teatakse ja nendest räägitakse, siis tegelikult tuleks seda teavitust laiemalt teha,
et seda ei räägitaks ainult lastele, vaid kogu ühiskond oleks sellega kursis. Nii nagu tehakse muid
ennetuskampaaniaid – liiklusega või üldiselt turvalisusega seonduvalt
Leitakse, et lisaks lastele ja õpetajatele, on väga oluline sihtrühm lapsevanemad. Ka neid tuleb selles
vallas harida, et nad juba varakult ennetavalt lastele erinevatest ohtudest räägiksid. Koolid võiks
vanematele nendest ohtudest rääkida. Osades koolides on vanematele sellist infot jagatud ja need on
positiivset vastukaja saanud
Õpetajad tunnistavad, et õpilased teavad nendest teemadest rohkem kui nemad. Nende teadmised
internetist ja sellega seotud ohtudest ei ole piisavad, et mõnes õppeaines neist rääkida või näiteks abi
pakkuda, kui tullakse küsima. Seega oleks oluline õpetajatel nõu anda, kuidas sellistes situatsioonides
toimida või neid lahendada, sest õpetaja on tõenäoliselt esimene täiskasvanu, kelle poole laps pöördub
Osa õpetajaid on hakanud sotsiaalmeedia keskkondade kasutajaks, et olla kursis, mida õpilased nendes
keskkondades teevad. Teised leiavad, et sellepärast ei peaks nemad küll nende veebilehtede kasutajaks
hakkama
Kuigi mitmed nooremad õpetajad on aktiivsed erinevate keskkondade kasutajad, ei ole nad näiteks
teadlikud, et veebilehe omanikult saab paluda pildi, video, konto või info eemaldamist. Samas on selliste
vahenditega kiusamine väga laialdaselt levinud
16

17. Internetiohtudest teavitamine
Üldiselt ei osanud õpilased öelda, millisest infost nad on kõige enam puudust tundnud. Mainitakse
üksikuid teemasid. Kuid valdavalt leitakse, et internetis on kõik vajalik info olemas. Tuleb ainult viitsida
ja tahta seda leida. Mainiti näiteks piraatluse kohta. Küll mitte seda, kuidas sellest hoiduda, vaid ikka
seda, kuidas vähem endale probleeme tekitada
Kuigi teismelised arvavad, et nad teavad internetiohtudest palju, soovitakse saada konkreetseid
juhtnööre, kuidas toimida, kui midagi on juhtunud ja kelle poole abi saamiseks selle teemaga pöörduda
Nii õpilased kui ka õpetajad leidsid, et võiks olla üks koht, kus räägitakse kõigest, mis puudutab
internetiohtusid. Selleks sobiks väga hästi internetiohtusid puudutav veebileht, kuhu oleks kogu vajalik
info erinevatest ohtudest kui ka sellest, kuidas ühel või teisel juhul käituda, kui midagi on juba juhtunud.
Kogu info peaks olema eesti keeles koos lihtsate ja selgete näidetega. Nii õpetajad kui õpilased (ning
kindlasti ka lapsevanemad) soovivad eeskätt nõuandeid nii ennetustööks, olukordade lahendamiseks
kui ka tagajärgedega toime tulekuks
Kui internetiohtusid puudutav ülevaatlik veebileht oleks olemas, kasutaks seda nii õpetajad kui ka
õpilased
Selleks, et info internetiohtusid puudutava veebilehe kohta jõuaks laiema ringini, tuleks seda
tutvustada-reklaamida lisaks koolile ka meeidas ning nendes kanalites, mida noored kasutavad
(näiteks erinevad suhtlusportaalid). Hea info liigub ka suust-suhu. Näitena toodi narko.ee veebilehe
läbitöötamist õppematerjalina
Teismelised leiavad, et teavituskampaania peaks olema originaalne, meeldejääv ja humoorikas
17

18. Kokkuvõte ja järeldused
18

19. Kokkuvõte ja järeldused
Oluline on suurendada elanike teadlikkust internetis pesitsevatest ohtudest, kuid lisaks ennetustööle, tuleb
rääkida ka sellest, kuidas toimida, kui midagi on juhtunud või kust abi otsida. Sellest tunnevad puudust nii
õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad
Teismelised arvavad, et teavad väga hästi, millised ohud on internetis. Siiski on neil huvi neist
põhjalikumalt teada saada. Neile tuleks rääkida kõikidest ohtudest läbi konkreetsete näidete/lugude –
kuidas neid lahendati ja mida oleks võinud teha või oleks pidanud tegema ning mida võiks vältida.
Selliseid loenguid oleks nad valmis kuulama
Probleemide korral pöördub laps esmalt internetti abi otsima, mistõttu on väga oluline, et ta teaks, kust
vajalikku ja õiget infot leida. Seepärast võiks olla üks internetiohte puudutav veebileht, kus on infot nii
erinevatest ohtudest kui ka sellest, kuidas toimida, kui midagi juhtub. Samuti kelle poole pöörduda või
kuidas olukorda lahendada. Kindlasti peaks seal olema interaktiivne suhtlusvõimalus kasvõi foorumina –
saaks näiteks anonüümselt küsimusi esitada, millele vastaksid vastava ala asjatundjad. Hetkel on
internetiohte puudutav info erinevatel veebilehtedel ning selles on raske orienteeruda
Õpetajate teadlikkus internetiohtudest ja nende tajumine ohtudena on kõrgem kui noortel. Sarnaselt
õpilastele vajaks ka nemad rohkem infot, kuidas erinevates olukordades toimida ja last aidata. Õpetajad
tunnistavad, et neil ei ole selleks piisavalt teadmisi. Seepärast ei suuda nad põhjalikult internetiohtudest
rääkida, samuti ei oska nad öelda, kuidas oleks kõige parem seda teemat koolis käsitleda. Õpetajate
arvates võiks nii õpilastele, vanematele kui ka neile sellest teemast rääkida spetsialistid
Kuna õpetaja/klassijuhataja on väga suure tõenäosusega esimene täiskasvanu, kelle poole laps
probleemiga pöördub, on oluline, et ta oskaks ja suudaks selles olukorras lapsele olla nii toeks kui ka
aidata probleemi lahendada
19

20. Kokkuvõte ja järeldused
Sageli on andnud just laiemat meediakajastust leidnud kiusamise või ahistamise juhtum kindluse ja
tõuke lapsele sellest õpetajale rääkima minna. Seepärast on oluline sellest teemast avalikult rääkida ja
infot jagada. Kuna tegemist on ääretult tundliku teemaga, tuleb põhjalikult läbi mõelda, kuidas
erinevatest juhtumitest rääkida või neid avalikkuse ette tuua, et meediakajastus ja avalik arvamus ei
võtaks vastupidist pööret
Ära ei tohiks unustada ka vanemate informeerimist ja teavitamist. Mitmetes koolides on lisaks õpilastele
peetud loenguid vanematele ning need on saanud positiivset vastukaja
Lisaks sellele, et seda teemat võiks rohkem üldiselt meedias käsitleda, tuleks teatud regulaarsusega
korraldada ennetus- ja teavituskampaaniaid. Internetiohtusid puudutava kampaania läbiviimisel tuleks
kindlasti silmas pidada erinevate sihtrühmade meediatarbimist, et sõnum jõuaks nendeni. Ühe sõnumiga
kõigini jõuda on raske, seepärast tasuks silmas pidada, et iga kampaania kannaks endas just selle
sihtrühma kõige olulisemat sõnumit
Kampaaniate korraldamisel võiks arvestada, et noorte puhul on lisaks tavameediale olulised ka erinevad
suhtlusportaalid, mida nad kasutavad ning teavitustööd võiks toetada samaaegselt kool. Kas läbi
eelpoolkirjeldatud loengute või nagu mõnes koolis oli narkootikumide teema põimitud õppetöösse, mis
eeldad õpilaselt põhjalikku tutvumist ja teema läbitöötamist
20

21. Lisa: projekti töörühm
21

22. Lisa
Projekti töörühm ja kontaktandmed
Projekti töörühm:
Kliendi esindaja: Tiina Viiderfeld
Projekti koordineerimine: Kristina Randver
Fookusgruppide vestluskava ja aruanne: Kristina Randver
Fookusgruppide läbiviimise assisteerimine: Marju Kalve, Anu Vavilov, Aleksei Gromov
Fookusgruppide modereerimine: Kristina Randver
Kontaktid:
Telefon: 626 8519
Faks: 626 8501
E-mail: kristina.randver@emor.ee
E-mail (üld): emor@emor.ee
www.emor.ee
Aadress: A.H.Tammsaare tee 47
11316 Tallinn
22